Mõisamaa meeste kontraht.

§ 1. Palla mõisawalitsus annab Kingseppa N: XXVII mõisa maakoha Karel Soiewa kätte Jüripäewast 1911 kunni Jüripäewani 1914, kelle eest Karel Soiewa mõisale teeb suwel 69 päewa ja talwel 87 päewa, nimelt iga esmapäewal, teisipäewal ja reedi. Kui majanik pudulise töötegija mõisale saadab, ehk  kui orjajal pudulikut tööriistad on, ehk säetedul päewadel õigel tunnil, päewa tõusul tööle ei tulle, siis on Mõisawalitsusel õigus päewalist tagasi lükkata ja pandakse pealegi majanikule üks (1) rubla kahjotasso peale.

§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 4 wakkaalla suur ja 3/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Karel Soiewa terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.

Karel Soiewa saab mõisa poolt iga aasta 6 (kuus) wakamaa heinamaad niita.

§ 3. Karel Soiewa peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Kingseppa N:XXVII talust ei sõnnikut, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.

§ 4. Karel Soiewa peab kõige Palla mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. Karel Soiewa saab aastas 1½ (poolteist) 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 200 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Karel Soiewa ilma et tema mõisale teadust annab kontrahtis säetud päewad ei tee, siis maksab nädali  orjuse iga puuduwa päewa eest 60 kop. suwel ja 40 kop. talwel. Need päewad, mis Karel Soiewa rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop.tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast  kunni 29. Septembrini talwe päewad 29. Septembrist  kunni Jüripäewani ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud.  Puuduwade päewade rahha peab igal 29 Septembril  suwwe ja talwe päewade eest igal 23 Aprillil ärra tassotud saama.

§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 6 wakamaad ristikheina niitma, ja redelite peale panema, 6 wakamaad rukkid ehk nisud, 5 wakamaad odrad wõi ernid ja 5 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest järgmiselt maksetud:

       heinamaa wakamaa pealt 1 Rub. 80 kop. (üks rubla kaheksakümend kop.)

       ristiko wakamaa pealt       1 Rub. 20 kop. (rubla kakskümmend kop.)

       rukki wakamaa pealt         2 Rub. 00 kop. (kaks rubla)

       tõuwilja wakamaa pealt     1 rub. 60 kop. (rubla kuuskümend kop.)

§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.

§ 9. Majanik peab Kingseppa N: XXVII talun aasta üle pidama kõige wähem 2 (kaks) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.

§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.

§ 13. Karel Soiewa wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui Septembril mõisawalitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 29. Septembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

§ 14. Linnade all ei tohi majanik rohkem kui 10 ossa wäljadest pidada, waid muido maksab kappa pealt 1 (üks) kahjo tasso. Kui mõisale tee tegemist peale pantakse, peab majanik Kingseppa asse peal langewad kirriko tee ossat parandama ja ka maantee. 

                                 Hoonete seisus:

1.) Ellomaja õllekattuse all korstnaga hea.

2.) Laut ja õllestik. Õlle kattuse all hea.

3.) Ait õllekattuse all hea.

4.) Saun õlle kattuse all hea.

5.) Kõik raua kraam on mõisa oma.

6.) Õwwe ümber aijad ja kaew korras.

 Kaarel Soiewa ei oska kirja, tema palwel 

                                                      K Welt 

                                                      C Nemwalz

1910 a. 25 webruaril toodi see kontraht Palla wallakohtule, selle asukohas, Pala wallamajas, Tartu kreisis isiklikult tuttawate Kaarel Jüri p. Soiewa ja Pala mõisaomaniku Alexander von Stryki woliniku Carl  Jaani p Nemwalzi poolt ustawaks tunnistamiseks ette . Pooltel on säädusline lepingu tegemise wõimus. Wallakohus tunnistab, et see kontraht pooltele on etteloetud ja Nemwalzi poolt isiklikult, aga Soiewa palwel, kes kirja ei oska , kohtule tuntud Kaarel Tooma p. Welt, poolt allakirjutatud. Akti raamat N:16.

Esimees K.Wahi

Kirjutaja Brükkel.

Pala vallakohtu pitsati jäljend.