Sell sammal päiwal:
Jobba 28. Webruaril 1875 kaibas Mina Kurrik ülle Jaan Pedoson ja Kusta Rosen et need om tedda Tee pääl Kiussanu, nimmelt Pedoson temma Rinnad wäega ärrapitsitanu, et naad opis sinnitzes jänud, pallel neid Poisii trahwida.
Toll sammal körral sai Koggokonna Kohtu poolest Minna Kurrik Käsk, Kreistrohtri Herra mannu minna sa selle ülle Tunnistust tuwwa, kui paljo wigga temmale sest saanu om, selle et Mina wasta pandis ommi Rindu siin näidata.
Tämba tulli Mina Kurrik jälle ette ja kaibas, et tost tonatsest Rinnapitzitamissest ei ollewad temmal praego töise Rinna sissen mitte Piima, sest temma om se wahhe pääl, et küll tütrik, lapse saanu, pallel nimmitud Poissi trahwida ja andis kah teada, et temma ei olle mitte Kreistohtro ette läinu.
Jaan Pedoson ettekutsutud, wastotas, et kui temma 15mal Webruaril Moisast läbbi Koddo poole söitnu, om Mina Kurrik temmale Waggeasilla Kotsal wasta tulno, konna jobba warsti Õdak olnud, ja om temma, selle et temma Mina suggulane, Obbest kinnipiddanu, Minad omma Ree päle wõtnu ja tedda omma Koddo tahtnu Wõõrile wija, ja kah ühhel hobil lubbano tedda Naiseks wötta, Mina agga ei lubbanud üht ei töist. Selle perrast lasknu temma sedda nattukesse aja perrast Ree pält mahha ja söitnu koddo, rohkemb temma ei teadwad.
Kusta Rosen ettekutsutud, ütles wälja, kah temma söitnu toll sammal Odangul todda samma Teed ja kui temma näinu, et Jaan Pedoson ei söida eddesi wait Tüdrikuga ajanu Juttu, om temma hõikanu:"lasse Tütrik wallale, söitkeme eddessi, õddak tullep päle," siss lasknu Pedoson tüdriko Ree pält mahha ja naad söitnuwad eddessi, rohkemb ei teadwad temma mitte.
Sai moistetud: Jaan Pedoson peab 1 Rubl Trahwi Wasteladiko sisse maksma, et temma Tütrik Tee päl ree päle wötnud, ja Mina Kurrik peab parrembad Tunnistust tooma, et temmale toll körral haiged tettu.
Se Moistminne sai §772 & 773 järrele kalutud.
Kaibas Lotta Harkmann omma Estkostja Widrik Harkmanni läbbi, et Jaan Naggel om ammust sani tedda lubbanu Naiseks ärrawõtta, ja wiimati akkanu tedda kiusama, et tedda temma mannu laske, ikkes lubbaden tedda ärrawõtta, kui nüüd Lotta sel Silmapilgul es kawwatse hindat hoita, saanud Jaan Naggel temmast Jaggu, se olnud ümber 8ma Septembri kuu p. 1874 ja nüüd sanu Lotta Lapse, kelle perrast temma pallep Jaani sundida temma Lapsekaswatamisse Abbiks 1000 Rubl maksa.
Jaan Naggel ettekutsutud ütles wälja, et temma sest Asjast opis puhhas om, agga teadwad et Lotta se Jürri Jaaniga om ellanu, ni kui sedda Jaan Sarwa ja Stepan Iwanowitch kah teadwad.
Jaan Sarwa ettekutsutud ütles wälja, et temma om näinu, kui 1874 kewajal Kirriko Tee Parrandamisse ajal Mai kuul, Jürri Jaan Lotta Harkmanniga Mötzast wälja tulno; Lotta Rõiwad olnud raesitu ja Hamme ülle Ündriko wäljani, töine Nätsik Marri puhhastanu Krawi ja Sullased Hindrik ja Jakob olnud Krusa perra söitnud.
Stepan Iwanowitsch ütles wälja, et temma om näinu kui Jürri Jaan Lotta Harkmanniga Mötzast wälja tulno, 1874 Mai kuul Kirriko Teeteggemisse ajal, Lotta Rõiwad olnud torsatado ja Hamme ülle Ündriko wäljan, töine Mätsik Marri puhhastano krawi ja Sullased Hindrik ja Jakob olnud Krusa perra söitnud.
Lotta Harkmani Estkostja Widrik Harkmann ütles wälja, et temma selleTunnistusega, mis Jaan Sarwa üttelno, ei woi rahho olla, sest Jaan Sarwa om temmaga Wihhamees tost sani, kui Jaan Sarwa olli Widrik Harkmani Rauda warrastano ja Kohto man tedda tolle perrast trahwitud saanu, ja kah tolle perrast et Jaan Sarwa om essi kah suur hoorapälik, kea mitmele Tütrikule lapse tenno ja tolle perrast Kohto allo saddanud. Stepan Iwanowitsch ollewad Jaan Sarwa Söbber ja Jaan Nagglast ärra ostetud sedda tunnistada, sest temma olli enne Kohto päle tullekid temmale saia ostnud, et temma niida tunnistago ni kui Jaan Sarwa. Löppetuseks ütles Widrik Harkmann, et se om puhhas wöls, mis Jaan Sarwa ja Stepan Iwanowitsch wälja üttelnud, sest minnewa Kewaje Kirriko Teeteggemisse Ajal, ei olnud temmal, Widrikul, sukkugi sullased ja Tütrikud ühhelpäiwal Teeparrandamisse päle sadetud, wait Poisid ühhel ja Tütrikud töisel päiwal, ketta kah Marri Pedoson teadwad.
Marri Pedoson ettekutsutud ütles wälja, et kui temma Lotta Harkmanniga Kewajal 1874 Kirriko Teeparrandamisse päl olnud, ei olle temma Jürri Jaani mitte Silmagi näinu, sest ta es olliki toll körral Tee pääl, wait enneki Kondra Jaan Sarwad kaugest näinu, temma, Marri ja Lotta, ollewad Krawi puhhastano ja mitte Krusa laotanu, sest sedda teinud Marri toisel päiwal ütsinda, kats ajastad taggasi agga läinud Marri Lottaga, kui nad jälle samma Teeparrandamisse päl wäljan olnud, Mötzaweere alla jooma, ja siss tulnud Jürri Jaan kah sinna jooma, ent es puttu kah siss temma Lottad mitte sukkugi.
Kotta Piirson ütles wälja, et Stepan Iwanowitsh om Kringli Saia saanu Jaan Naggel käest, et temma tunnistago kohto een peab ollema.
Tätte Kotta ütles wälja, et temma näinu kui kewajal 1874 Kirrikoteeteggemisse ajal, üttel päiwal Widrik Harkmanni sullased ja töisel päiwal temma Nätsikud Teeteggemisse päl wäljan olnud, ent mitte üttel päiwal Sullased ja Nätsikud.
Jürri Jaan ettekutsutud ja selle Asja perrast küssitud, ütles wälja, et temma sest middagi ei tia, ja ei sa mitte sellega rahho jäma, et Jaan Naggel temma päle nisuggust häbbemata Jutto tenno.
Sai moistetud: Lotta Harkmann peab parrembad Tunnistust toma.
Se Moistminne sai §772 & 773 järrele kulatud.
Hindrik Torg XXX Joh Klaosson XXX Peter Kulp XXX Hind Lippson XXX Jaan Koskord XXX Jakob Hanson XXX
Sell sammal päiwal:
Jobba 28. Webruaril 1875 kaibas Mina Kurrik ülle Jaan Pedoson ja Kusta Rosen et need om tedda Tee pääl Kiussanu, nimmelt Pedoson temma Rinnad wäega ärrapitsitanu, et naad opis sinnitzes jänud, pallel neid Poisii trahwida.
Toll sammal körral sai Koggokonna Kohtu poolest Minna Kurrik Käsk, Kreistrohtri Herra mannu minna sa selle ülle Tunnistust tuwwa, kui paljo wigga temmale sest saanu om, selle et Mina wasta pandis ommi Rindu siin näidata.
Tämba tulli Mina Kurrik jälle ette ja kaibas, et tost tonatsest Rinnapitzitamissest ei ollewad temmal praego töise Rinna sissen mitte Piima, sest temma om se wahhe pääl, et küll tütrik, lapse saanu, pallel nimmitud Poissi trahwida ja andis kah teada, et temma ei olle mitte Kreistohtro ette läinu.
Jaan Pedoson ettekutsutud, wastotas, et kui temma 15mal Webruaril Moisast läbbi Koddo poole söitnu, om Mina Kurrik temmale Waggeasilla Kotsal wasta tulno, konna jobba warsti Õdak olnud, ja om temma, selle et temma Mina suggulane, Obbest kinnipiddanu, Minad omma Ree päle wõtnu ja tedda omma Koddo tahtnu Wõõrile wija, ja kah ühhel hobil lubbano tedda Naiseks wötta, Mina agga ei lubbanud üht ei töist. Selle perrast lasknu temma sedda nattukesse aja perrast Ree pält mahha ja söitnu koddo, rohkemb temma ei teadwad.
Kusta Rosen ettekutsutud, ütles wälja, kah temma söitnu toll sammal Odangul todda samma Teed ja kui temma näinu, et Jaan Pedoson ei söida eddesi wait Tüdrikuga ajanu Juttu, om temma hõikanu:"lasse Tütrik wallale, söitkeme eddessi, õddak tullep päle," siss lasknu Pedoson tüdriko Ree pält mahha ja naad söitnuwad eddessi, rohkemb ei teadwad temma mitte.
Sai moistetud: Jaan Pedoson peab 1 Rubl Trahwi Wasteladiko sisse maksma, et temma Tütrik Tee päl ree päle wötnud, ja Mina Kurrik peab parrembad Tunnistust tooma, et temmale toll körral haiged tettu.
Se Moistminne sai §772 & 773 järrele kalutud.
Kaibas Lotta Harkmann omma Estkostja Widrik Harkmanni läbbi, et Jaan Naggel om ammust sani tedda lubbanu Naiseks ärrawõtta, ja wiimati akkanu tedda kiusama, et tedda temma mannu laske, ikkes lubbaden tedda ärrawõtta, kui nüüd Lotta sel Silmapilgul es kawwatse hindat hoita, saanud Jaan Naggel temmast Jaggu, se olnud ümber 8ma Septembri kuu p. 1874 ja nüüd sanu Lotta Lapse, kelle perrast temma pallep Jaani sundida temma Lapsekaswatamisse Abbiks 1000 Rubl maksa.
Jaan Naggel ettekutsutud ütles wälja, et temma sest Asjast opis puhhas om, agga teadwad et Lotta se Jürri Jaaniga om ellanu, ni kui sedda Jaan Sarwa ja Stepan Iwanowitch kah teadwad.
Jaan Sarwa ettekutsutud ütles wälja, et temma om näinu, kui 1874 kewajal Kirriko Tee Parrandamisse ajal Mai kuul, Jürri Jaan Lotta Harkmanniga Mötzast wälja tulno; Lotta Rõiwad olnud raesitu ja Hamme ülle Ündriko wäljani, töine Nätsik Marri puhhastanu Krawi ja Sullased Hindrik ja Jakob olnud Krusa perra söitnud.
Stepan Iwanowitsch ütles wälja, et temma om näinu kui Jürri Jaan Lotta Harkmanniga Mötzast wälja tulno, 1874 Mai kuul Kirriko Teeteggemisse ajal, Lotta Rõiwad olnud torsatado ja Hamme ülle Ündriko wäljan, töine Mätsik Marri puhhastano krawi ja Sullased Hindrik ja Jakob olnud Krusa perra söitnud.
Lotta Harkmani Estkostja Widrik Harkmann ütles wälja, et temma selleTunnistusega, mis Jaan Sarwa üttelno, ei woi rahho olla, sest Jaan Sarwa om temmaga Wihhamees tost sani, kui Jaan Sarwa olli Widrik Harkmani Rauda warrastano ja Kohto man tedda tolle perrast trahwitud saanu, ja kah tolle perrast et Jaan Sarwa om essi kah suur hoorapälik, kea mitmele Tütrikule lapse tenno ja tolle perrast Kohto allo saddanud. Stepan Iwanowitsch ollewad Jaan Sarwa Söbber ja Jaan Nagglast ärra ostetud sedda tunnistada, sest temma olli enne Kohto päle tullekid temmale saia ostnud, et temma niida tunnistago ni kui Jaan Sarwa. Löppetuseks ütles Widrik Harkmann, et se om puhhas wöls, mis Jaan Sarwa ja Stepan Iwanowitsch wälja üttelnud, sest minnewa Kewaje Kirriko Teeteggemisse Ajal, ei olnud temmal, Widrikul, sukkugi sullased ja Tütrikud ühhelpäiwal Teeparrandamisse päle sadetud, wait Poisid ühhel ja Tütrikud töisel päiwal, ketta kah Marri Pedoson teadwad.
Marri Pedoson ettekutsutud ütles wälja, et kui temma Lotta Harkmanniga Kewajal 1874 Kirriko Teeparrandamisse päl olnud, ei olle temma Jürri Jaani mitte Silmagi näinu, sest ta es olliki toll körral Tee pääl, wait enneki Kondra Jaan Sarwad kaugest näinu, temma, Marri ja Lotta, ollewad Krawi puhhastano ja mitte Krusa laotanu, sest sedda teinud Marri toisel päiwal ütsinda, kats ajastad taggasi agga läinud Marri Lottaga, kui nad jälle samma Teeparrandamisse päl wäljan olnud, Mötzaweere alla jooma, ja siss tulnud Jürri Jaan kah sinna jooma, ent es puttu kah siss temma Lottad mitte sukkugi.
Kotta Piirson ütles wälja, et Stepan Iwanowitsh om Kringli Saia saanu Jaan Naggel käest, et temma tunnistago kohto een peab ollema.
Tätte Kotta ütles wälja, et temma näinu kui kewajal 1874 Kirrikoteeteggemisse ajal, üttel päiwal Widrik Harkmanni sullased ja töisel päiwal temma Nätsikud Teeteggemisse päl wäljan olnud, ent mitte üttel päiwal Sullased ja Nätsikud.
Jürri Jaan ettekutsutud ja selle Asja perrast küssitud, ütles wälja, et temma sest middagi ei tia, ja ei sa mitte sellega rahho jäma, et Jaan Naggel temma päle nisuggust häbbemata Jutto tenno.
Sai moistetud: Lotta Harkmann peab parrembad Tunnistust toma.
Se Moistminne sai §772 & 773 järrele kulatud.
Hindrik Torg XXX Joh Klaosson XXX Peter Kulp XXX Hind Lippson XXX Jaan Koskord XXX Jakob Hanson XXX
