Tulli ette se Haslawa sepp Johan Pedu nink andis ülles, et temma andnut sel perremehhel Jaan Sawikul enda wilja hoita nuit warrastedu se willi öösi sel 3mal Januari pääl sialt Jaan Sawwiku aitast ärra. Se willi olnut üllepäh kottide seen:
| 5 1/2 wak rükki a' 4 r. 20 k. |
se teep wälja 23 r. 10 k. |
| 2 wak linna seemet a' 7 r. |
se teep wälja 14 r. |
| 2 3/4 wak keswi suurmit a' 5 r. |
se teep wälja 13 r. 75 k. |
| Summa |
50 r. 85 K. |
Warga jälgi läinuwat Jaan Sawwiku aita mant seeni kui selle perremehhe Jaan Purriku aita man, siis ne kotti olnut wistis katski ja tee pääl rükki nink linna seeement mahha.
Johan Pedu arwap, et se Jaan Purrik enda welle Johan Purrikuga ja se perremees Mihkel Tennok ommawa neid wargat; siis kiik kolmekest hulkunuwat tol öösil ümbre. Johan Pedu nowwap enda wilja kätte ja pallub, et kohhus neid wargat trahwis.
Se perremees Jaan Sawwik tul ette ja andis ülles, et temma kaest warrastedu kah tol sammal öösel aitast 3 1/2 wak linna seement nink nowwap temma eggaütte wakka eest 7 rubla, se teep üllepäh wälja 24 rubla 50 kop. hbdt. neide kolme üllewannimmitud meeste kaest kätte.
Se perremees Jaan Purrik wastutas tolle kaibusse pääl, et temma sõitnut kül sel 2. Januaril enda welle Johan Purrikuga ja selle Mihkel Tennokiga linnan nink tulnuwat öösi kiik kolmekest koddu, mil kella aig, ei tia temma; temma olnut weiga joobnu. Jaan Sawwiku aitan ei olle temma, ei ka töiset olnuwat. Kuis moodu pääl temma usse aian rükki ja linna seement mahha saanuwat, ei tia temma. ne linna seement, rükki ja suurmat, mis temma aitan, ommawa temma omma. Ne rüa, mis kohtomees temma ree päät löidnut, ommawa hobbesse pääkottist wistis wälja kukkunuwat. Minnewa redi es sa temma aigusse pärrast koggokonna kohto man tulla.
Johan Purrik tulli ette ja wastutas, et nemma söitnuwat kolmekest linnan ja tulnuwat aiksaste öösi koddu. Jaan Purrik olnut weiga joobnu ja läinut warsti maggama. Temma ja Michkel Tennok olnuwat ka joobnu, söönuwat lihha ja kapstid enne ja läinuwat siis maggama. Kuis moodu pääl linna ja rüa seement sial mahha saanuwat, ei tia temma. Warrastanud ei ollewat temma keddagi.
Michel Tennok tulli ette ja üttel, et linnast tulnuwat nemma kiik kolmekest aiksaste öösi koddu, temma reega, Jaan ja Johan Purrik saaniga. Nemma olnuwat kiik joobnu, söönuwat kalla ja lihha nink läinuwat maggama. Kuis moodu pääl temma ree pääl rükki ja linna seement saanuwat, ei tia temma. Warrastanud temma ei olle keddagi.
Tulli ette se Jaan Purriku tüttrik Marri Paap nink tunnist, et kiik kolmekest tulnuwat öösi joobnu koddu, lasknuwat süwwa tehha nink söönuwat tost söögist Michkel Tennok ja Johan Purrik ja läinuwat siis maggama. Koddu tullemisse aig ei woi temma üttelda, siis neil ei ollewat kella, agga weiga hilda ei olle olnut. Lihha toonut Johan Purrik aitast, siis aida wotme olnut Johan Purriku käen. Muud temma ei olle näinut.
Ann Paap tulli ette ja üttel, et kiik kolmekest tulnuwat aigsaste öösi koddu, olnuwat joobnu, toonuwat kambre kappist lihha, lasknuwat süa tehha ja läinuwat maggama. Aida wotmit olnut Jaan Purriku wanna emma kaen. Muud temma ei olle näinut nink ei tia tunnistada.
Koggokonna kohtomehhe Jürri Luhha ja Jürri Kärn, kis wargus Redi sel 3. Januaril s.a. pääle lõunat kell 2 ollit perra otsmas, tunnistasiwat: rüa ja linna seeme olnuwat jälgi pääl tee pääl mahha seeni kui selle perremehhe Jaan Purriku usse aia pääl. Aitan jälle põrmandu pääl rüa ja linna seeme terra seggite mahha. Saani pääl kuiwa wallalist rüa terri. Ree taggumiste painatuste pääl jälle rüa ja linna seemet mahha. Hainat, mis Jaan Sawwiku aita eest löietu, käiwat neide heinadega mis ree pääl Jaan Purriku man olliwat, ütte. Westi nöps, mis Jaan Sawwiku aita eest löietu, käib MIhkel Tennoki westi nöpsidega ütte. Kolm seltsi linna seement olliwat Jaan Purriku aitan, neist linna seemest es sa agga kohhus keddagi arwu. Üts kott suurmatega olli Jaan Purriku aitan, nink keiwat neid suurmit mis allanpool kottin ollid, Johan Pedo suurmatega ütte. Rükki käib Johan Pedu rüatega ütte. Otsmisse aigu, Redi sel 3. Januaril s.a. pääle lõunat kell 2 magganuwat weel kiik kolmekest sängin, kost om arwata, et nemma weiga hilda koddu tulnuwat.
Mihkel Klaus ja Johan Udel tunnistasiwad, et rüa ja linna terra olnuwat tee pääl mahha Jaan Sawwiku aitast seeni kui Jaan Purriku usse aia pääl.
Otsus: Saab prottokolli ülles pantu nink selle, et se assi om rohkemb kui 10 rubla wert ja lukku murdminne, ütte Keiserlikku Tarto Silla kohto kätte andtu.
Kohtomees Jaan Wirro XXX
Kohtomees Jürri Luhha XXX
Kohtomees Jürri Kärn XXX
Abbi Kohtomees Jaan Opmann XXX
Moistus sai kuulutud nink suuremba kohtokäimisse õppetusse kirri wälja andtu.
Tulli ette se Haslawa sepp Johan Pedu nink andis ülles, et temma andnut sel perremehhel Jaan Sawikul enda wilja hoita nuit warrastedu se willi öösi sel 3mal Januari pääl sialt Jaan Sawwiku aitast ärra. Se willi olnut üllepäh kottide seen:
| 5 1/2 wak rükki a' 4 r. 20 k. |
se teep wälja 23 r. 10 k. |
| 2 wak linna seemet a' 7 r. |
se teep wälja 14 r. |
| 2 3/4 wak keswi suurmit a' 5 r. |
se teep wälja 13 r. 75 k. |
| Summa |
50 r. 85 K. |
Warga jälgi läinuwat Jaan Sawwiku aita mant seeni kui selle perremehhe Jaan Purriku aita man, siis ne kotti olnut wistis katski ja tee pääl rükki nink linna seeement mahha.
Johan Pedu arwap, et se Jaan Purrik enda welle Johan Purrikuga ja se perremees Mihkel Tennok ommawa neid wargat; siis kiik kolmekest hulkunuwat tol öösil ümbre. Johan Pedu nowwap enda wilja kätte ja pallub, et kohhus neid wargat trahwis.
Se perremees Jaan Sawwik tul ette ja andis ülles, et temma kaest warrastedu kah tol sammal öösel aitast 3 1/2 wak linna seement nink nowwap temma eggaütte wakka eest 7 rubla, se teep üllepäh wälja 24 rubla 50 kop. hbdt. neide kolme üllewannimmitud meeste kaest kätte.
Se perremees Jaan Purrik wastutas tolle kaibusse pääl, et temma sõitnut kül sel 2. Januaril enda welle Johan Purrikuga ja selle Mihkel Tennokiga linnan nink tulnuwat öösi kiik kolmekest koddu, mil kella aig, ei tia temma; temma olnut weiga joobnu. Jaan Sawwiku aitan ei olle temma, ei ka töiset olnuwat. Kuis moodu pääl temma usse aian rükki ja linna seement mahha saanuwat, ei tia temma. ne linna seement, rükki ja suurmat, mis temma aitan, ommawa temma omma. Ne rüa, mis kohtomees temma ree päät löidnut, ommawa hobbesse pääkottist wistis wälja kukkunuwat. Minnewa redi es sa temma aigusse pärrast koggokonna kohto man tulla.
Johan Purrik tulli ette ja wastutas, et nemma söitnuwat kolmekest linnan ja tulnuwat aiksaste öösi koddu. Jaan Purrik olnut weiga joobnu ja läinut warsti maggama. Temma ja Michkel Tennok olnuwat ka joobnu, söönuwat lihha ja kapstid enne ja läinuwat siis maggama. Kuis moodu pääl linna ja rüa seement sial mahha saanuwat, ei tia temma. Warrastanud ei ollewat temma keddagi.
Michel Tennok tulli ette ja üttel, et linnast tulnuwat nemma kiik kolmekest aiksaste öösi koddu, temma reega, Jaan ja Johan Purrik saaniga. Nemma olnuwat kiik joobnu, söönuwat kalla ja lihha nink läinuwat maggama. Kuis moodu pääl temma ree pääl rükki ja linna seement saanuwat, ei tia temma. Warrastanud temma ei olle keddagi.
Tulli ette se Jaan Purriku tüttrik Marri Paap nink tunnist, et kiik kolmekest tulnuwat öösi joobnu koddu, lasknuwat süwwa tehha nink söönuwat tost söögist Michkel Tennok ja Johan Purrik ja läinuwat siis maggama. Koddu tullemisse aig ei woi temma üttelda, siis neil ei ollewat kella, agga weiga hilda ei olle olnut. Lihha toonut Johan Purrik aitast, siis aida wotme olnut Johan Purriku käen. Muud temma ei olle näinut.
Ann Paap tulli ette ja üttel, et kiik kolmekest tulnuwat aigsaste öösi koddu, olnuwat joobnu, toonuwat kambre kappist lihha, lasknuwat süa tehha ja läinuwat maggama. Aida wotmit olnut Jaan Purriku wanna emma kaen. Muud temma ei olle näinut nink ei tia tunnistada.
Koggokonna kohtomehhe Jürri Luhha ja Jürri Kärn, kis wargus Redi sel 3. Januaril s.a. pääle lõunat kell 2 ollit perra otsmas, tunnistasiwat: rüa ja linna seeme olnuwat jälgi pääl tee pääl mahha seeni kui selle perremehhe Jaan Purriku usse aia pääl. Aitan jälle põrmandu pääl rüa ja linna seeme terra seggite mahha. Saani pääl kuiwa wallalist rüa terri. Ree taggumiste painatuste pääl jälle rüa ja linna seemet mahha. Hainat, mis Jaan Sawwiku aita eest löietu, käiwat neide heinadega mis ree pääl Jaan Purriku man olliwat, ütte. Westi nöps, mis Jaan Sawwiku aita eest löietu, käib MIhkel Tennoki westi nöpsidega ütte. Kolm seltsi linna seement olliwat Jaan Purriku aitan, neist linna seemest es sa agga kohhus keddagi arwu. Üts kott suurmatega olli Jaan Purriku aitan, nink keiwat neid suurmit mis allanpool kottin ollid, Johan Pedo suurmatega ütte. Rükki käib Johan Pedu rüatega ütte. Otsmisse aigu, Redi sel 3. Januaril s.a. pääle lõunat kell 2 magganuwat weel kiik kolmekest sängin, kost om arwata, et nemma weiga hilda koddu tulnuwat.
Mihkel Klaus ja Johan Udel tunnistasiwad, et rüa ja linna terra olnuwat tee pääl mahha Jaan Sawwiku aitast seeni kui Jaan Purriku usse aia pääl.
Otsus: Saab prottokolli ülles pantu nink selle, et se assi om rohkemb kui 10 rubla wert ja lukku murdminne, ütte Keiserlikku Tarto Silla kohto kätte andtu.
Kohtomees Jaan Wirro XXX
Kohtomees Jürri Luhha XXX
Kohtomees Jürri Kärn XXX
Abbi Kohtomees Jaan Opmann XXX
Moistus sai kuulutud nink suuremba kohtokäimisse õppetusse kirri wälja andtu.
