PROTOKOLL

Haaslava: Protokolliraamat (1867-1869, 1876-1879)

LeidandmedEAA.3261.1.2
Kaader
172
173
Daatum17.01.1869
Protokolli number31
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Märkused

Vt kaader 159 protokoll 285

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Wirro Kohtumees
Jürri Luhha Kohtumees
Jürri Kärn Kohtumees

Prottokolli päält s.s. 20. Tetsembri k.p. 1868 No 285 tulli ette se Endrik Schnikker nink andis koggokonna kohto kätte se kondraht, mis temmal om tehtu selle kaddunu mõtsawalitsusse Jürgensoniga. Se wastne mõtsawalitseja Holtz andis weel ülles:

4., 10 wakkamaad ollewat ristikhaina wähhemb külwetu.

5., Rüakörs jäänut kiik süggisse kündmatta.

6., Jeä kelder ollewat alles weel täitmatta.

7., kats aia, mis Endrik Schnikkeril tullewat parrandata, ollewat parhilla weel parrandamatta.

8., Rehhe kattus ollewat parrandamatta

9., Schnikkeri ellomaja ollewat kiik laggunut, nimmelt kattusset ja korstnat.

Mõtsawalitseja Holtz nowwap, et Endrik Schnikker neid Tuiga maad ja hoonet kiik illuste kondrahti perra ärra annas Jürrip. 1869.

Endrik Schnikker wastutap:

Ad 1., Temma külwenut kül 10 wakkamaad ristik heinat, agga selle päwwaga ei ollewat keddagi ülles tulnut.

Ad 5., Rüakörs olnut kah kündmatta kui temma kätte andtu põld

Ad 6., Jeä kelder lubbap Schnikker töis weddata.

Ad 7., 8 ja 9., Aia, Rehhe ja ellu kottus lubbap temma nendawiisi naggo kondraht kässep ärra andta.

Moistus: Endrik Schnikker piap kiik naggo kondraht sunnip teggema ja neid maad Jürripäiwal 1869 kondrahti perra Mõtsawalitussel kätte andma. Kui Schnikker kes ei lähhe puid ülles ragguna siis antakse kog. kon. kohto polest lubba, et se mõtsawalitsus woip laske Endrik Schnikkeri kullu pääl puid ülles raiu. Nendasamotiga jeä keldre täitmissega. Kui Mõtsawalitsus Holtz ei tahha ännamb eddassi piddata sedda Endrik Schnikkeri enda man maade rentjast, siis piap mõtsawal. sedda kog. kon. kohtole ülles andma ja palluma kog. kon. kohhut neid honet ja maad Jürripäiwal 1869 kondrahti perra Endrik Schnikkeri kaest wasto wotta.

Kohtomees Jaan Wirro XXX

Kohtomees Jürri Luhha XXX

Kohtomees Jürri Kärn XXX

Moistus sai kuulutud nink suuremba kohtokäimisse õppetusse kirri wälja andtu.

Prottokolli päält s.s. 20. Tetsembri k.p. 1868 No 285 tulli ette se Endrik Schnikker nink andis koggokonna kohto kätte se kondraht, mis temmal om tehtu selle kaddunu mõtsawalitsusse Jürgensoniga. Se wastne mõtsawalitseja Holtz andis weel ülles:

4., 10 wakkamaad ollewat ristikhaina wähhemb külwetu.

5., Rüakörs jäänut kiik süggisse kündmatta.

6., Jeä kelder ollewat alles weel täitmatta.

7., kats aia, mis Endrik Schnikkeril tullewat parrandata, ollewat parhilla weel parrandamatta.

8., Rehhe kattus ollewat parrandamatta

9., Schnikkeri ellomaja ollewat kiik laggunut, nimmelt kattusset ja korstnat.

Mõtsawalitseja Holtz nowwap, et Endrik Schnikker neid Tuiga maad ja hoonet kiik illuste kondrahti perra ärra annas Jürrip. 1869.

Endrik Schnikker wastutap:

Ad 1., Temma külwenut kül 10 wakkamaad ristik heinat, agga selle päwwaga ei ollewat keddagi ülles tulnut.

Ad 5., Rüakörs olnut kah kündmatta kui temma kätte andtu põld

Ad 6., Jeä kelder lubbap Schnikker töis weddata.

Ad 7., 8 ja 9., Aia, Rehhe ja ellu kottus lubbap temma nendawiisi naggo kondraht kässep ärra andta.

Moistus: Endrik Schnikker piap kiik naggo kondraht sunnip teggema ja neid maad Jürripäiwal 1869 kondrahti perra Mõtsawalitussel kätte andma. Kui Schnikker kes ei lähhe puid ülles ragguna siis antakse kog. kon. kohto polest lubba, et se mõtsawalitsus woip laske Endrik Schnikkeri kullu pääl puid ülles raiu. Nendasamotiga jeä keldre täitmissega. Kui Mõtsawalitsus Holtz ei tahha ännamb eddassi piddata sedda Endrik Schnikkeri enda man maade rentjast, siis piap mõtsawal. sedda kog. kon. kohtole ülles andma ja palluma kog. kon. kohhut neid honet ja maad Jürripäiwal 1869 kondrahti perra Endrik Schnikkeri kaest wasto wotta.

Kohtomees Jaan Wirro XXX

Kohtomees Jürri Luhha XXX

Kohtomees Jürri Kärn XXX

Moistus sai kuulutud nink suuremba kohtokäimisse õppetusse kirri wälja andtu.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS