Jaak Siemanni Kaebtuse asjas Johann Siemanni wastu laemamise pärrast (sest 11 Tetsembrist 1879 № 145 all.) ollid kohtu käiad ja tunnistaja Jaak Raegson ja Peter Leppik - ja Tõnnis Wiil sia ilmunud.

Se peale wastas Johann Siemann et ta olla Jaak Siemanniga ni wiisi sel 11 Tetsembril 1880 ärra Lepinud, et kaebaja oma kaebtus tagasi wottab ja selle ülle pärrast seda keige wähemad rääkimist ei olle. - Ja et Kaebatu kaebajal ülles ütelnud, ikka kindlaks jaab.

Jaak Raegson endine kohtumees andis tunistust ta olla nimelt juures olnud kui Jaak Siemann Johann Siemanni eesseiswas kaebtuses ärra leppinud, ja nimmelt se sel kõrral kõnnes olnud, et Ülles ütleminne kindlaks jääb. et Jaak Siemann Johann Siemanni tallust sel 23ndamal Aprillil 1880 wälja saab.

Peter Leppik (endine kohtumees) ja Tõnnis Wiil tunnistasid nisama kui Jaak Raegson.

Kui kohtu käiadel keige wähemad enam ette tua ei olnud ühentasid kohtu liikmed endid selle 

Otsusele: Et tunistajade wälja ütlemise põhjusel selgeste näha olli, et Jaak Siemann oma kaebtuse asjas Johann Siemanni wastu kanga warguse pärrast seda leppitust teinud, et kumbagil eesseiswa asjas ennam rääkimist ei olle.

Teiseks et se kindlaks tunnistuse põhjusel jääb, et Johann Siemann ülles ütelnud, et Jaak Siemann kewade sel 23 Aprillil 1880 (essimese) talust wälja lähab.

Otsus sai sedamaid kohtu käiadel kuulutud ja naad olid sega rahul.

arwatud: keik kuidas sündinud kirja panna.

Pea kohtumees: Kusta Lepik

kohtumees: Andres Saarme [allkiri]

      - " -        Hans Röand XXX