Shopping Cart (0)
Zoom Image
24 (31)
Eesti Ajalooarhiivi toimetised
ACTA ET COMMENTATIONES ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE
Esimene maailmasõda ja Eesti. II

Toimetuskolleegium:
Jürgen Heyde, Katre Kaju, Enn Küng, Lea Leppik, Aleksander Loit, Ago Pajur, Ulrike Plath, Kai Tafenau, Helina Tamman, Tõnu Tannberg, Bradley Woodworth

Toimetanud: Kai Tafenau
Resümeed tõlkinud: Kaisa Jõgi ja autorid
Resümeed toimetanud: Chris Springer
Teostus: Helina Tamman

ISBN 978-9985-858-98-1
ISSN 1406-0760

Väljaanne on refereeritav ja indekseeritav Euroopa humanitaar- ja sotsiaalteaduste indeksis(ERIH PLUS) ja EBSCO Publishing andmebaasis.

Raamatu väljaandmist on osaliselt toetanud kaitseministeeriumi rahastatav teadusprojekt «Eesti sõjaajalugu maailma sõjanduse arengute kontekstis» (LFLAJ13086).

Käesolev väljaanne, mis on jätkuks 2014. aastal Eesti Ajalooarhiivi toimetiste sarjas ilmunud samanimelisele artiklite kogumikule, avab ilmasõja uurimisel uudseid tahke, toob teaduskäibesse senitundmata arhiiviallikaid ning pakub uudseid võimalusi analüüsida selle hiigelheitluse rolli meie ajaloos. Kogumikus on avaldatud kokku 11artiklit. Mitu artiklit käsitlevad ilmasõja historiograafilisi aspekte. Ago Pajur annab oma artiklis põhjaliku ülevaate rahvusväeosade uurimisest ja Kersti Lust heidab historiograafilise pilgu Eesti majandusliku olukorra käsitlemiselesenises ajalookirjanduses. Lusti artikliga haakub Maie Pihlamäe uurimus Eesti tööliste töö- ja elutingimustest sõja ajal. Ideeajaloolist lähenemist esindavad kogumikus Margo Roasto ja Timo Aava artiklid, mis analüüsivad vastavalt baltisaksa publitsistika rahvusküsimuse käsitlust ja selle vastukajasid eesti ajakirjanduses ning Mihkel Martna tekstide põhjal sõja ajal Euroopas levinud poliitilisi ideid ja nende omavahelisi seoseid. Lea Teedema jätkab eelmises kogumikus alustatud uurimust sõjaaegse linna toimimisest Tartu näitel, võttes seekord vaatluse alla sõjaga päevakorrale kerkinud sotsiaalprobleemid. Teedrajavateks uurimusteks on Toomas Hiio artikkel Tartu ülikooliüliõpilaskonnast, A. Pajuri detailne käsitlus Eesti rahvuslikest väeosadest pärast Saksa okupatsiooni algust 1918. aasta kevadtalvel ning Mart Kuldkepi uurimus eestlastest annektsionistliku Saksa poliitika sihtmärgina 1918. aastaokupatsiooni eel. Priit Rohtmetsa minimonograafia mõõtu uurimus võtab vaatluse alla kiriklikud olud Esimese maailmasõja ajal. Liisi Esse analüüsib maailmasõjainvaliidide toetusi ja ühiskondliku positsiooni sõdadevahelises Eestis.

Sisukord

Tõnu TannbergSaateks 
Ago PajurEesti rahvusväeosad 1917–1918: historiograafiline ülevaade 9
Kersti LustEesti majanduse olukord Esimesemaailmasõja ajal: historiograafiline pilguheit43
Toomas HiioTartu ülikooli üliõpilaskond Esimesemaailmasõja ajal: üliõpilaste immatrikuleerimisest ja mobiliseerimisest ningüliõpilaskonna rahvuslikust koosseisust54
Lea TeedemaHaavatud ja haiged sõdurid,puudustkannatajad ja põgenikud Esimese maailmasõja aegses Tartus134
Priit RohtmetsKirikuelu Eestis Esimese maailmasõja ajal190
Maie PihlamägiEesti tööliste töö- ja elutingimused Esimesemaailmasõja aastail300
Margo RoastoBaltisaksa publitsistika rahvusküsimusestja eesti ajakirjanduse vastukajad sellele aastatel 1914–1916328
Timo AavaImperialism, internatsionalism jasotsiaalpatriotism. Mihkel Martna ja Esimene maailmasõda349
Mart KuldkeppRahvusliku enesemääramise kaudu Saksamaa külge: eestlased anneksionistliku Saksa poliitika sihtmärgina 1918. aasta okupatsiooni eel369
Ago PajurEesti rahvuslikud väeosad 1918. aasta kevadtalvel434
Liisi Esse«Nii oleme 20 aastat sunnitud olnudkiratsema omariikluse juures ...»
Esimese maailmasõja invaliidide toetusedja ühiskondlik positsioon 1920.–1930. aastate Eestis
507

€15.00   Add to Cart