Kas oled kunagi mõelnud, kes olid need inimesed, kes elasid aastakümneid enne sind sinu majas, korteris, maalapil? Rahvusarhiivi ja Tartu linna koostöös valminud uuest veebikeskkonnas saab kõrvutada 1867. aasta rahvaloenduse andmeid praeguse Tartu kaardiga, saab teada, millised majad tänastel kruntidel asusid ning kes olid toonased asukad. Selleks on vaja aga vanadest dokumentidest info arvutisse kanda.

1867. aasta rahvaloenduse käigus pandi inimese kohta kirja tema nimi, vanus, perekonnaseis, amet, seisus ja usutunnistus. Nii on tulevikus tartlasel võimalik andmebaasist vaadata, kas 150 aastat tagasi oleks tema majanaabriks olnud raehärra, käsitööline või pesunaine. Kindlasti rõõmustavad andmete üle ajaloolased ja linna-uurijad, sest tänu kunagiste andmete digitaalsele kujule üleviimisele on võimalik saada parem ülevaade linna kunagisest ülesehitusest. Avavad nad ju Tartu terves oma sotsiaalses mitmekesisuses, alates aadlielamutest kesklinnas kuni vaestemajadeni linna ääres.

Projekti idee autor, Rahvusarhiivi arhivaar Sven Lepa on teinud ära suure eeltöö ja kandnud kaardile kunagised kinnistud. Nii saab igaüks valida endale kaardi pealt huvipakkuva maja ja asuda rahvaloenduse nimekirjast näpuga järge ajades elanikke andmebaasi lisama. Kohati võib käsitsi kirja pandud nimede väljalugemine olla paras pähkel. Samuti on ametid-seisused kirja pandud saksa keeles. Õnneks tuleb veebikeskkond keerulisematel juhtudel sisestajale appi. Enamlevinud ametinimetusi ja sõnu oskab programm kasutajale nii saksa kui eesti keeles pakkuda, ülejäänud õpib infosüsteem aga ära jooksvalt töö käigus, nagu neid juurde lisatakse. Nii ei tasuks vanaaegset kirja vaadates tagasi kohkuda, vaid võtta seda kui põnevat salakirjamängu ja võimalust täiendada oma saksakeelset sõnavara.