Õppetöö

Õppetöö jaoks


  1. Nõuanded uurimistööd juhendavale õpetajale ja õpilasele
  2. Andmete kogumise eeltöö
  3. Andmete otsimine arhiivist
  4. Andmete esitamine
Nõuanded uurimistööd juhendavale õpetajale ja õpilasele
  • Enne arhiiviainese kallale asumist tasub end kurssi viia juba sel teemal kirjutatud teostega, kust muuhulgas võib leida ka kasulikke arhiiviviiteid (vt Andmete kogumise eeltöö)

  • Arhiivi kogudes leidub küllaldaselt õpilastele jõukohaseid allikaid, kuid samas on ohtralt teemasid ning allikaliike, mis on õppetööks liiga keerulised.

  • Mõne teema puhul tuleb arvestada, et originaalallikad ei ole õpilastele jõukohased, sest need on võõrkeelsed või gooti kirjas. 

  • Rahvusarhiivi digiteeritud allikad on kättesaadavad meie veebikeskkonnas nimega Saaga

  • Õpilast arhiivi saates soovitame õpetajal esimesel korral koos temaga tulla. Hea võimalus selleks on uurimistöö infotund. Suurema grupiga tulles on võimalik kokku leppida arhiivi ja allikaid tutvustav ekskursioon, vt Ekskursioonid arhiivis. Õpetajad saavad arhiivi pakutavate võimalustega tutvuma tulla ka teabetundide kaudu.
  • Arhiivides viiakse läbi arhiivitunde mitmesugustel teemadel.

  • Arhiivitunnid on tasuta.
Andmete kogumise eeltöö

Esmakordselt arhiiviga kokku puutudes aitab oodatud otsitulemuseni jõuda teadmine, kuidas arhiivides materjale säilitatakse ning kuidas arhivaale otsida. Siiski tuleb rõhutada, et enne arhiivimaterjalide juurde asumist tuleb koguda huvipakkuva teema kohta andmeid ka mujalt. Pärast põhjalikku andmete kogumise eeltööd selgub, kas on vajadust arhivaale töösse kaasata ning kui see vajadus on olemas, siis milliseid leidandmeid kasutada.

Andmete kogumise eeltöö võiks toimuda lihtsamalt keerulisemale. Esmalt tuleks uurida taustinformatsiooni teema tõstatanud või teemaga kursis olevate inimeste käest. Olgu selleks siis kooliõpetaja või kodukoha ajaloo puhul vanemad. Võimalusel tuleks vestelda inimestega, kes selle teemaga varem tegelnud või tutvuda varem sama teemal koostatud uurimustega. Palju vajalikku infot on võimalik leida raamatukogudest ja muuseumitest. Tihti säilitatakse eelnimetatud asutustes kroonikalisi materjale, nt kooli- või külakroonikaid. Kui Sul on infot, et Sind huvitava teemaga on tegelnud mõni kohalik ajaloolane, siis tasub otsida tema kirjutisi lisaks eelnimetatule ka kohalikest ajalehtedest.

Palju vajalikku infot sisaldavad biograafilised teatmeteosed ja erialased leksikonid, näiteks: «Eesti kirjanduse biograafiline leksikon», «Tartumaa talud», «Album Academicum», aadress- ja telefoniraamatud.

Selles rubriigis ei ole võimalik anda ülevaadet kõikide teemade kohta käivatest põhiteostest, raamatukogu töötajad oskavad siinkohal kindlasti head nõu anda.

Infot tasub otsida ka muuseumite kodulehtedelt ning internetis leiduvatest andmekogudest.

Rahvusarhiiv säilitab allikaid väga erinevate uurimistöö teemade kohta, kuid paljud neist ei ole eestikeelsed ning suur osa materjale on käsikirjalised ning gooti kirjas. Seetõttu paljude allikate kasutamine ei pruugi kooliõpilasele jõukohane olla.

Andmete otsimine arhiivist

Kui oled eeltöö tulemusena jõudnud tõdemuseni, et vajad originaalallikaid oma uurimustöö kirjutamiseks, siis soovitame alustada arhiivi infosüsteemist AIS. AISi lihtotsingusse otsitava nime või huvipakkuva märksõna sisestamisel ning seejärel «Otsi» nupu vajutamisel kuvatakse vastuseks kõigi nende arhivaalide pealkirjad, milles otsingusõnad sisalduvad. Loe lähemalt AISist otsimise ja terminite kohta valikute alt «Mis on AIS?» ja «Terminite seletused».

Arhiivis on koostatud mitmeid andmebaase, mis aitavad ajaloolisi ning ajalooalaseid sõnu ja termineid tõlkida ja mõista.

Rahvusarhiiv on kooliõpilastele suunatud info koondanud Arhiivikooli.

Kui Sul tekib küsimusi, kirjuta aadressil Liisi.Pabstel@ra.ee või tule uurimistöö infotundi.

Andmete esitamine

Allikatest väljakirjutusi tehes soovitame alati endale üles märkida uuritava allika viited. Andmete esitamisel tekib tihti küsimus, kuidas viidata. Arhiiviallikate puhul tuleb alati viidata järgmiselt: arhiiv, fond, nimistu, säilik, lehekülg või leht.

Näiteks: RA, EAA.1241.1.132, l. 13p–14

Lahtiseletatult on see: rahvusarhiiv, arhiivitähis, fond 1241, nimistu 1, säilik 132, lehe 13 pööre ja leht 14. Kõikide andmete lõppu tuleks lisada kasutatud allikate loetelu, kus säilikud võiks olla eraldi välja toodud.

Kui viitad digiteeritud allikaid, siis ära kopeeri linki brauseri aadressiribalt, vaid kasuta VAU lingimärkmiku võimalusi.