Õppetöö

Õppetöö jaoks


  1. Nõuanded uurimistööd juhendavale õpetajale ja õpilasele
  2. Andmete kogumise eeltöö
  3. Andmete otsimine arhiivist
  4. Andmete esitamine
Nõuanded uurimistööd juhendavale õpetajale ja õpilasele
  • Enne õpilase arhiivi saatmist soovitame uurida teema kohta publitseeritud raamatuid. (vt Andmete kogumise eeltöö)

  • Arhiivi kogudes leidub küllaldaselt õpilastele jõukohaseid allikaid, kuid samas on ohtralt teemasid ning allikaliike, mis on õppetööks liiga keerulised.

  • Mõne teema puhul tuleb arvestada, et originaalallikad ei ole õpilastele jõukohased, sest need on võõrkeelsed või gooti kirjas.

  • Rahvusarhiivi digiteeritud allikaid koondavas veebikeskkonnas nimega Saaga eksponeeritakse ja lisatakse pidevalt uusi allikaid, mida on hea kasutada ka õppetöös. Nende allikate kasutamiseks ei pea arhiivi tulema. Saaga vaatamiseks tuleb end registreerida kasutajaks.

  • Õpilast arhiivi saates soovitame õpetajal esimesel korral koos temaga tulla. Suurema grupiga tulles on võimalik kokku leppida arhiivi ja allikaid tutvustav ekskursioon. Õppeasutustele on ekskursioonid tasuta, vt Ekskursioonid ja töövisiidid.

  • Arhiivides (kokkuleppel ka koolides kohapeal) viiakse läbi arhiivitunde mitmesugustel teemadel.

  • Arhiivitunnid on tasuta. Loe täpsemalt Arhiivikoolist.
Andmete kogumise eeltöö

Esmakordselt arhiiviga kokku puutudes aitab oodatud otsitulemuseni jõuda teadmine, kuidas arhiivides materjale säilitatakse ning kuidas arhivaale otsida. Siiski tuleb rõhutada, et enne arhiivimaterjalide juurde asumist tuleb koguda huvipakkuva teema kohta andmeid ka mujalt. Pärast põhjalikku andmete kogumise eeltööd selgub, kas on vajadust arhivaale töösse kaasata ning kui see vajadus on olemas, siis milliseid leidandmeid kasutada.

Andmete kogumise eeltöö võiks toimuda lihtsamalt keerulisemale. Esmalt tuleks uurida taustinformatsiooni teema tõstatanud või teemaga kursis olevate inimeste käest. Olgu selleks siis kooliõpetaja või kodukoha ajaloo puhul vanemad. Võimalusel tuleks vestelda inimestega, kes selle teemaga varem tegelnud või tutvuda varem sama teemal koostatud uurimustega. Palju vajalikku infot on võimalik leida kohalikest ja keskraamatukogudest, muuseumitest, kohamuuseumitest jne. Tihti säilitatakse eelnimetatud asutustes kroonikalisi materjale, nt kooli- või külakroonikaid. Kui teil on infot, et teid huvitava teemaga on tegelnud mõni kohalik ajaloolane, siis tasub otsida tema kirjutisi lisaks eelnimetatule ka kohalikest ajalehtedest.

Palju vajalikku infot sisaldavad biograafilised teatmeteosed ja erialased leksikonid. Siinkohal võiks nimetada nt: «Eesti kirjanduse biograafiline leksikon», «Tartumaa talud», «Album Academicum», aadress- ja telefoniraamatud jne.

Selles rubriigis ei ole võimalik anda ülevaadet kõikide teemade kohta käivatest põhiteostest, raamatukogu töötajad oskavad siinkohal kindlasti head nõu anda.

Infot tasub otsida ka muuseumite kodulehtedelt ning internetis leiduvatest andmekogudest.

Rahvusarhiiv säilitab allikaid väga erinevate uurimistöö teemade kohta, kuid paljud neist ei ole eestikeelsed ning suur osa materjale on käsikirjalised ning gooti kirjas. Seetõttu paljude allikate kasutamine ei pruugi kooliõpilasele jõukohane olla.

Andmete otsimine arhiivist

Kui olete eeltöö tulemusena jõudnud tõdemuseni, et vajate originaalallikaid oma uurimustöö kirjutamiseks, siis soovitame alustada arhiivi infosüsteemist AIS. AISi lihtotsingusse otsitava nime või huvipakkuva märksõna sisestamisel ning seejärel «Otsi» nupu vajutamisel kuvatakse vastuseks kõigi nende arhivaalide pealkirjad, milles otsingusõnad sisalduvad. Loe lähemalt AISist otsimise ja terminite kohta valikute alt «Mis on AIS?» ja «Terminite seletused».

Arhiivis on koostatud mitmeid andmebaase, mis aitavad ajaloolisi ning ajalooalaseid sõnu ja termineid tõlkida ja mõista.

Rahvusarhiiv on kooliõpilastele suunatud info koondanud Arhiivikooli.

Kui teil tekib küsimusi või vajate nõuandeid arhiiviallikate kaasamisel õppetöösse, kirjutage aadressil Liisi.Pabstel@ra.ee.

Andmete esitamine
Igaühel kujuneb välja oma viis andmete kogumiseks ja esitamiseks. Põhimõtted andmete esitamisel tuleks juba töö algul läbi mõelda ja edaspidi seda järgida. Allikatest väljakirjutusi tehes soovitame alati endale üles märkida ka uuritava allika viited. Andmete esitamisel tekib tihti küsimus, kuidas viidata. Arhiiviallikate puhul tuleb alati viidata järgmiselt: arhiiv, fond, nimistu, säilik, lehekülg või leht.
Näiteks: EAA 1241-1-132, l. 13p–14

Lahtiseletatult on see: arhiivitähis, fond 1241, nimistu 1, säilik 132, lehe 13 pööre ja leht 14. Kõikide andmete lõppu tuleks lisada kasutatud allikate loetelu, kus säilikud võiks olla eraldi välja toodud.

Samuti võib viited kirjutada lühendatud kujul nagu AISis, Saagas jne (nt EAA.1241.1.132).