Ostukorv (0)
Suurenda pilti
Haridusministeeriumi sajand
1918–2018

Koostaja Liivi Uuet

527 lehekülge, kõvad kaaned, rohkelt fotosid. Tartu: Rahvusarhiiv, 2018

ISBN 978-9946-630-03-5

Vastutav toimetaja Tõnu Tannberg
Toimetaja Helina Tamman
Kujundaja Kalle Müller

Raamat ilmub Haridus- ja Teadusministeeriumi rahalisel toel.

Autoriõigus tekstile: Liivi Uuet, 2018
Autoriõigus kujundusele: Kalle Müller, 2018
Autoriõigus teosele: Rahvusarhiiv, 2018

Trükitud OÜ Greif trükikojas

24. veebruaril 1918 määrati Päästekomitee päevakäsuga ametisse Eesti Ajutine Valitsus, haridusministriks nimetati Peeter Põld. Reaalselt sai valitsus tegevust alustada alles pärast Saksa okupatsioonivõimude lahkumist, haridusministeerium alustas tööd 12. novembril 1918. Haridusminister Peeter Põld oli Eestimaa rahvusliku hariduskorralduse loomist alustanud juba 20. juulil 1917 Maanõukogu haridusosakonna juhatajana.
Eesti majanduse, poliitika ja kultuuri käsitlusi on ilmunud palju. Üsna vähe on ilmunud aga raamatuid mingi valdkonna tegevust juhtinud asutuste kohta. Eesti Vabariigile piisas ühest ministeeriumist, mis lisaks haridusele tegeles ka kultuuri ja teadusega ning kriisiaastail ka sotsiaalvaldkonnaga. 1940. aastal, pärast vägivaldset Nõukogude Liiduga liitmist, ühest keskasutusest enam ei piisanud. Haridusministeerium taandati vaid «üldharidusministeeriumiks», mille kõrval olid eraldi ametkonnad kultuuri, kutsehariduse, kõrghariduse, kino, kirjastuste juhtimiseks. Pärast Eesti Vabariigi vabanemist algas kunagise haridusministeeriumi tegevusvaldkonna taastamine, lühikest aega prooviti taas ühendada ka hariduse ja kultuuri juhtimist. Elu oli aga vahepeal palju muutunud.

Raamatus vaadeldakse haridusministeeriumi ja teiste hariduse juhtimisega tegelnud asutuste loomist, struktuuri, ülesandeid ja nende täitmist saja aasta vältel, haridusalase seadusandluse muutusi, valdkonna käekäiku määranud olulisemaid isikuid. Käsitletud on ministeeriumi rolli üldise hariduspoliitika ja hariduse sisu määramisel, samuti teiste riigi- ja muude asutuste survet. Koolivõrku ja eri koolitüüpe käsitletakse statistiliselt. Kuna meie suuremate kõrgkoolide ajalugu on piisavalt uuritud, siis on neile pööratud vähem tähelepanu kui nad ehk vääriksid. 

Käsitlus ei sea oma eesmärgiks ei kogu eesti haridusloo saja aasta valgustamist ega ka ministeeriumide ja muude ametkondade tegevuse riigiõiguslikku analüüsi. Vaadeldakse asutuste üldist tegevust, nende mõju haridusele, teadusele ja kultuurile, aga samuti neis valdkondades toimunu mõju ministeeriumile.

Ülevaatele on lisatud dokumente. Nende hulk ei ole suur ega saa need seega anda kogu hariduse süsteemset ülevaadet. Enam on püütud leida ministeeriumi tegevust illustreerivaid dokumente. Lisatud on haridusministrite ja teiste haridusametkondade juhtide loetelu.

20,00 €   Lisa ostukorvi