Ostukorv (0)
Suurenda pilti
Riigivanemad

Krista Aru
Jaan Tõnisson — rahvajuht ja riigivanem

1. osa

512 lehekülge, kõvad kaaned. Tartu: Rahvusarhiiv, 2019
ISBN 978-9949-630-05-9
Toimetanud: Kai Tafenau, Helina Tamman (illustratsioonid)
2. osa

480 lehekülge, kõvad kaaned. Tartu: Rahvusarhiiv, 2019
ISBN 978-9949-630-06-6
Toimetanud: Kai Tafenau, Helina Tamman (illustratsioonid)

ISBN 978-9949-630-04-2 (kogu teos)

Käsikiri on valminud Riigikantselei stipendiumi «Eesti riigijuhid 1918–1940/1944» toel.

Toimetuskolleegium: Tõnu Tannberg (esimees), Ago Pajur, Enn Tarvel
Kujundanud: Kalle Müller
Trükitud OÜ Greif trükikojas

Sisukord. 1. osa

Saatesõna 13
Kodu, koolid, ülikool 31

Tee algus Mursil 32
Kooliaastad: Carl Robert Jakobson ja rahvuslik enesetunnetus 39
Ülikool ja avaliku tegevuse algus 46
Lähem tutvus Postimehega 57
Oma ajalehte otsimas 60

Orjoli kohtu-uurijast Postimehe omanikuks 65

Karjäär Orjolis: iseseisvaks kohtu-uurijaks 66
Postimehe väljaandjaks ja omanikuks 69
Kindlam alus Postimehele ja rahvavalgustuslikule tööle 78

Jaan Tõnisson ja «iseseisev karakter» Ado Grenzstein 86
Lähtekohad ja aated 92

Töö ja rahvuslik eneseteadvus 93
Haridus on rahva eluküsimus 97
Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts kui eesti kooliuuenduse algus 105
Karskus eluhoiakuna 113
Jaan Tõnissoni algatusi karskusliikumises 116

Majandusliku edu alus – ühistegevus 128

Tartu Eesti Põllumeeste Selts 130
Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus 137
Jaan Tõnisson ühistegevuse murdeaegadel 144

Jaan Tõnisson ja tema kodu 151

Erika rajamine ja kodu Tööstuse tänaval 157
Silmapaistev juba oma kujult 163
Vara ei kogunud 172

Eesti kultuuri hoidja ja looja 180

Rahva kultuur ja rahvuslik kultuur 181
Eesti keel kui kõlbeline olek ja kirjandus kui kasvataja 185
Eesti Kirjanduse Seltsis ja Noor-Eesti kõrval 192
Vanemuise selts ja Vanemuise teater 202
Esivanemate pärandus 211
Jaan Tõnisson kultuuri loojana 215

Villem Reiman – mitte ainult õpetaja 224
Eesti enda võimalus 230

Oma tee Vene võimu ja saksa eesõiguste vahel 230
Muutuste ettekuulutus 238
Revolutsioonilise vabameelsuse kõrgpunktis 245
Eesti Rahvameelne Eduerakond ja rahvaasemike kongress 251
1906. aasta võimalused ja piirid 259

Vene I Riigiduuma ja Tartu vangla 264

Esimeses Riigiduumas 265
Uued ettevõtmised 272
Postimees pannakse kinni 275
Hingetõmbeaeg Tartu vanglas 281

Mis Jaan Tõnissoni olemust nii sügavalt puudutas? 290
Põhja-Balti Komitee 305

Maailmasõja varjude vastu 307
Põhja-Balti Komitee rahva kaitseks 320
Autonoomse Eesti poole 1917. aasta varakevadel 325
Maapäev ja Jaan Tõnissoni algatused 333

Teel Eesti omariikluse poole 339

Eesti Rahvameelse Eduerakonna asemele Eesti Demokraatlik Erakond 340
1917. aasta suvi: Maapäev ja kongressid 346
1917. aasta sügise uued küsimused 356
Maapäeva ajalooline otsus Eesti iseseisvuse kohta 362

Eesti riikluse saadik 371

Enne Eestist lahkumist 372
Tööle Eesti iseseisvuse heaks 377
Peakontor Kopenhaagenisse 382
Sügis 1918: muutunud tingimused ja ülesanded 390
Korraks kodumaal ja siis Pariisi 396

Asutav Kogu ja valitsus 407

Uus erakond – Eesti Rahvaerakond 408
Jaan Tõnissoni kõned ja küsimused Asutavas Kogus 410
Välisministri kohusetäitjana valitsusse 422

Peaminister (18. november 1919 – 26. oktoober 1920) 430

Valitsuspoliitiline siht: kaine reaalpoliitika õigusriikluse vaimus 430
Sammud maaküsimuse lahendamiseks 436
Teekond Tartu rahuni 440
Raha, kütet, leiba 448
Peaministri riigipoliitiline tarkus: hoida oma rahvast 456
Jaan Tõnisson jätkab peaministrina 464
Peaminister Tõnissoni riiklik kaubandus: Revalis ja riiklik kaubaagentuur 471

Esimene Riigikogu ja kirjastusühisus  478

Vaatab kõrvalt ja sekkub, kui vaja 480
Riigivõimu ülesanne on tabada seda, mis on rahvale parim 490
Esimese Riigikogu lõpp ja kirjastusühisuse Postimees uus algus 497

Oskar Kallas – sõber ja aatekaaslane 504

2. osa

Teine Riigikogu: esimees (7. juuni 1923 – 27. mai 1925) ja saadik 521

Asjalik esimees ja rahutu Riigikogu 525
Riigikogu esimehena «kriisi õhkkonnas» 532
Uued rünnakud Tõnissoni pihta 545
Taas saadikupingis 549

Riigitöö Tallinnas ja ajakirjanikutöö Tartus 558

III Riigikogu valimised ja rahvaerakonna tagasihoidlik tulemus 558
Selge seisukohaga mitmes rollis 563
Suuremate muutusteta 1927. aasta detsembrini 573
Tõnisson paneb kokku oma kolmanda valitsuse 583

Karl August Hindrey – kord teekaaslane, kord mitte 586
Riigivanem (9. detsember 1927 – 4. detsember 1928) 594

Jaan Tõnissoni valitsuse rahumeelne algus 598
Eesti Vabariigi 10. aastapäev 604
Plaanid rahvamajanduses 607
Õhus on valitsuskriis 615
Kevad ja suvi 1928 620
Riigivisiit Rootsi ja valitsuse lahkumine 627

Ajaleht Postimees kirjastusühisusele 639

Asjalik ja aktiivne rahvaesindaja 639
IV Riigikogu valimised ja koondumispüüded 642
Ikka Riigikogus ja Postimehes 649
Oluline on, et Postimees ilmuks 657
Konstantin Pätsi valitsusse välisministriks 663
Leping Postimehe peatoimetajana 669

Viies Riigikogu: esimees (19. juuli 1932 – 18. mai 1933) 679

Välisministrina Riigikogu valimistele 677
Jaan Tõnisson ütleb kolm korda «ei» 687
Valitsusjuhi otsingud 691
Jaan Tõnissoni kiire otsus 702

Riigivanem (18. mai – 21. oktoober 1933) 708

Jaan Tõnisson saab riigivanemaks,valitsusdeklaratsioon jääb esitamata 709
Rahvahääletus põhiseaduse muutmise üle 717
Lahing Eesti krooni pärast 723
Kaitseseisukord, eeltsensuur ja uus rahvahääletus 734
Jaan Tõnisson astub riigivanema kohalt tagasi 744

Toetus Konstantin Pätsile ja Postimees sekvestri alla 754

Jaan Tõnisson toetab Konstantin Pätsi ja teeb ettepanekuid 758
V Riigikogu töö lõpp ja Jaan Tõnissoni küsimused 763
Avaliku elu ümberkorraldamine ja Jaan Tõnissoni rahulolematus 769
26. juuli 1935 – Postimees sekvestri alla 773

Postimeheta 783

Kas Postimees pandi sekvestri alla Jaan Tõnissoni vaigistamiseks? 784
Vannutatud advokaadina 789
Tartu ülikooli ühistegevuse professorina 791
Katsed naasta ajakirjandusse 802

Konstantin Päts – üks suund, erinevad rajad 807
Uuesti areenile: kuues Riigikogu 812

Endiste riigivanemate märgukiri 816
Taas opositsiooni eesotsas 824
Riigivolikogu kõnetoolist 1938. aastal: vähem käskusid ja keeldusid 830
Jaan Tõnissoni sünnipäev kui rahvuslik tähtpäev 838
Esindas opositsiooni seisukohti 844

Soovid ja katsed välispoliitikas 851

Lootus Soomele ja Skandinaaviale 854
Lõunanaaber Läti 859
Suurbritannia ja riikide «rahurinne» 863
Jaan Tõnissoni kontaktid Nõukogude luurega 1939. aastal 868
Püüti ja usuti parimat 872

Haavad, mis ei paranenud 877

Ilmar Tõnissoni (1911–1939) surm 878

1940. aasta rahvuslik ühisrinne 888

Veel kohtumisi ja lootust 888
Nõukogude võim on kohal 894
Viimane katse – rahvuslik ühisrinne 900
1940. aasta sügisel kaob Tõnissonil töö ja sissetulek 903

Vangistus ja vastuseta küsimus 912

Öö vastu 1940. aasta 13. detsembrit 912
Ülekuulamised ja kohtuotsus 914
Kas Jaan Tõnisson viidi Venemaa vangilaagrisse? 918
Jaan Tõnisson otsustas jääda Eestisse 924

Oskar Mänd Jaan Tõnissoni ajakirjanduskoolist 928
Lõppsõna asemel 936
Kronoloogia 943
Jaan Tõnissoni perekond 947
Kasutatud allikad ja kirjandus 951
Lühendid 976
Isikunimede register 977


30,00 €   Lisa ostukorvi