Fondide struktuur

Riigiarhiivi fondide struktuuriloetelu aluseks on juba loodetavasti uurijatele tuttavaks saanud Riigiarhiivi teatmike struktuur, mis põhineb eeskätt ajaloolistel perioodidel.

Eesti NSV jaotus sisaldab ka kõiki EKP –ga seotud organisatsioone ning siseministeeriumi ja julgeolekuorganite dokumente.

Kuna Eesti Vabariigi 1992.a. või hiljem loodud asutuste arhivaale on Riigiarhiivi veel väga vähe vastu võetud ja üleminekuaja asutuste dokumendid on osaliselt ühendatud varasema materjaliga, siis pole neist fondidest omaette jaotust tehtud.

Lisaks kahele suuremale perioodile ( 1918-1940 ja 1940-1990) on ajajärgu haldus-, kohtu-, korrakaitse- ja sõjaväeasutuste fonde koondatud ka kolme lühemasse perioodi. Fondide järjestus perioodides põhineb kehtinud asutuste struktuuril ja alluvusvahekordadel. Lisaks on omavalitsustest (resp. täitevkomiteedest), õppeasutustest, tööstusettevõtetest ja põllumajandusühistutest loodud eraldi jaotused, kuna nende fondid haaravad sageli mitut perioodi. Omaette jaotuses on välis-eesti organisatsioonid, samuti isikufondid. Kollektsioonidest on eraldi jaotuses vaid osa, paljud kitsama teemaga seotud fondid on paigutatud oma elualale.