Läti Riiklikus Ajalooarhiivis (LVVA) leidub arvukalt Eestit puudutavat materjali, kuna fondid, mille fondimoodustaja (Liivimaa rüütelkond, konsistoorium, õuekohus, kubermangu ametiasutused jt) tegevus hõlmas mõlemat maad on üldjuhul jagatud Eesti ja Läti vahel vastavalt territoriaalsele printsiibile. Evakueerimiste ja arhivaalide vahetamiste tulemusena on Eesti jaoks oluliste arhiivide (fondide) materjal killustatud Eesti ja Läti ajalooarhiivide vahel. Nn jagatud fondide kõrval leidub ka teisi organisatsioonide ja isikuarhiive, nagu Riias tegutsenud seltside, eesti koguduse (Jakobi kiriku juures), kindralkuberneride jt arhiive, mis sisaldavad meile huvipakkuvat teavet. Ajaloolased on vastavaid materjale oma igapäevatöös kasutanud juba aastakümneid, sest Baltikumi uurija ei tohiks Baltimaade kesksest arhiivist üle ega ümber saada. Andmebaasi eesmärk on hõlbustada nii nende tööd, kuid veelgi enam laiendada LVVA arhivaalide kasutajate ringi.

Puuduvad elektroonilised nimistud; uurijate käsutuses on vaid paberalusel teatmik Центральный государственный исторический архив Латвийской ССР: краткий справочник. Ч. 1 (1220-1918), (Рига, 1980) ja fondide keskregistri veebiversioon. Kaubandus- ja meresõiduajaloo-alaseid allikaid (1450-1800) tutvustab projekti Baltic Connections raames valminud arhiivijuhi veebiversioon www.balticconnections.net. Üksikute fondide sisu aitavad avada trükis ilmunud ülevaated (Linnus, F., Ühest unustatud Balti uurijast. Dr. med. Otto v. Huhn ja tema kogud, Ajalooline Ajakiri, 1939, 3, lk 147-153; Eнш, Г. A. Aрхивные материалы шведского периода в государственных архивах Латвийской ССР, Скандинавский сборник 3, Тарту, 1958); Liivimaa rüütelkonna arhiivi kohta on olemas põhilises osas vananenud kataloog (Verzeichniss der Bibliothek der livländischen Ritterschaft. (Leipzig, 1872)). 

LVVA nimistute sisestamine on väga töömahukas ettevõtmine. Teie käsutuses olev andmebaas rajaneb rohketele ekspeditsioonidele Läti ajalooarhiivi. Teabe süstemaatilist kogumist alustasid ENSV RAKA töötajad 1960. aastail (vt E. Ibiuse ja A.-B. Labi käsikirjalised väljakirjutused Ajalooarhiivi raamatukogu metoodilises kogus). Seejärel töö soikus; kahel viimasel kümnendil on andmeid kogutud vaid pisteliselt (L. Teedema, K. Koppel, T. Oja, T. Shor jt). 2007. aastal hakati taas andmeid süstemaatiliselt koguma ja loodi veebipõhine andmebaas.

Et LVVAs on jätkuvalt kasutusel arvukalt summaarseid nimistuid - teatud hulka sarnase sisuga säilikuid kirjeldab nimistus n.-ö koondpealkiri -, puuduvad paljudel andmebaasis olevatel säilikutel piirdaatumid ja vahel ka täpsed pealkirjad (näiteks koolide ehituse puhul pole märgitud, millise kooliga täpsemalt tegu). Meeles tuleks pidada sedagi, et pikk ja kõlav pealkiri võib olla säiliku kogu sisu, kuiva ja lühikese pealkirja taga võib aga peituda sadade lehekülgede kaupa huvitavat materjali. 

Läti materjalidest ei ole andmebaasi kaasatud nt koguduste fonde ja hingeloendeid, sest kirikuraamatud ja hingeloendid on digitaalsel kujul kättesaadavad: http://www.lvva-raduraksti.lv/en.html

Andmete kogumine on saanud võimalikuks tänu Läti kolleegide tõhusale kaasabile ja abivalmidusele. Andmete sisestamisel oli abiks L. Lõhmus; nende keelelisel toimetamisel K. Kaju (ladinakeelsed pealkirjad), H. Tamman ja M. Tannberg.

Andmebaasi koostaja Kersti Lust