Kinnistu detailandmed

Kinnistu üldandmed
Kinnistu nr.210
Hüpoteegi ringkondRakvere-Paide KA: Mõisad
AadressKoigi Peetri khk
ViitedEAA.858.2.2905, 232 EAA.862.1.775, 628, 585 EAA.858.2.3430 EAA.854.2.304 EAA.957.2.87
Kinnistu nimiKoigi
Tehingud
Tehingmaaseadus
Kinnistamise kuupäev15.06.1925
Tehingu kuupäev25.10.1919
ViideEAA
TehingusubjektidOmandas(id):
Eesti Vabariik,
Tehingjagamisakt
Kinnistamise kuupäev09.04.1902
Tehingu kuupäev09.03.1902
SisuJohan Georg Ernst, Otto Magnuse p von Gruenewaldti (+10.03.1901) pärijatevahelisel kokkuleppel saab Koigi mõisa Werner von Gruenewaldt hinnaga 150 000 rubla
ViideEAA
TehingusubjektidOmandas(id):
Otto Johann Werner von Gruenewaldt,
TehingTallinna ringkonnakohtu määrus
Kinnistamise kuupäev30.01.1902
Tehingu kuupäev19.07.1901
SisuMaanõunik Johann Georg Ernst von Gruenewaldti (+10.03.1901) pärijad võrdsetes osades on tema lesk Elsbeth von Gruenewaldt ja neli poega. Neile kinnistatakse Koigi ja Prandi mõisad.
ViideEAA.4187.1.824
TehingusubjektidOmandas(id):
Elsbeth von Gruenewaldt,
Alexander Moritz Arved von Gruenewaldt,
Otto Johann Werner von Gruenewaldt,
Georg August Arthur von Gruenewaldt,
Theodor Johann Moritz von Gruenewaldt,
Tehingjagamisakt
Kinnistamise kuupäev23.03.1892
Tehingu kuupäev09.03.1892
SisuKammerhärra Otto Magnus, Johann Georgi p von Gruenewaldti (+06.10.1890) pärija on tema poeg maanõunik Georg von Gruenewaldt. Talle kinnistatkse Koigi mõis hinnaga 89 905 rubla ja Laimetsa mõis Liivimaal hinnaga 60 000 rubla
ViideEAA.2486.1.1271
TehingusubjektidOmandas(id):
Johann Georg Ernst von Gruenewaldt,
Tehingpärimisleping
Kinnistamise kuupäev13.08.1832
Tehingu kuupäev10.06.1832
SisuMaanõunik Johann Georg, Johann Adami p von Gruenewaldti (+27.09.1817) pärijatevaheline kokkulepe. Poeg Otto saab Koigi väärtusega 20 000 hõberubla+75 000 bankorubla ja Laimetsa koos Jalametsaga 10 000 hõberubla+32 700 bankorubla väärtuses.
ViideEAA
TehingusubjektidOmandas(id):
Otto Magnus von Gruenewaldt,
Tehingpärandavara jagamise leping
Tehingu kuupäev12.08.1818
SisuJohann Adam von Grünewaldti (+22.12.1792) pärija on tema lesk Katherina Elisabeth, Adam Friedrichi t von Grünewaldt (sünd Stackelberg)(+17.10.1816). Kokkuleppel määratakse mõisate pärijaks tema kahe naise, õdede Adam Friedrichi t Stackelbergide lapsed ja lapselapsed. Tema tütarde Juliana Johanna ja Anna Elisabethi lapsed 1. ja 3. abielust krahv Georg Moritz O`Rourkeiga, saavad Ahula mõisa ja peavad maksma naiste venna maanõunik Johann Georg von Grünewaldti lastele 1 000 hõberubla. Ahula väärtus on 22 500 hõberubla. Johann Georg Grünewaldti (+27. september 1817) lapsed saavad ka Koigi mõisa väärtusega 40 400 hõberubla
ViideEAA.2840.1.338
TehingusubjektidOmandas(id):
Grünewaldt,
Tehingmüügileping
Tehingu kuupäev30.03.1758
SisuKoigi mõisa (kokku 19 adramaad) ostu-müügileping maanõunik Adam Friedrich von Stackelberg'i ja tema väimehe kornet Johann Adam Grünewaldt'i vahel. Hind 18 000 rubla, millest 3000 on tema tütre kaasavara.
ViideAM.115.1.216
TehingusubjektidOmandas(id):
Johann Adam Grünewaldt,
Tehingu kuupäev1727
SisuKoigi kuulub Mäo mõisa alla. 1678. a kindralleitnant ja maanõunik Hans Fersen (+1683). Mäo mõis oli redutseeritud 1696 - 1712, sel ajal rendile antud Hans von Ferseni lesele Anna Helene von Tiesenhausenile (+1706). 1726. a on omanikuna märgitud Bengt Gustav von Roseni (+1725) (Kaltenbrunn) pärijaid (tema naine Magdalena Elisabeth von Fersen, Hans von Ferseni tütar). 1717. a läks Koigi kui Mäo kõrvalmõis abielu kaudu Mäo ja Vodja pärijanna Katharina Elisabeth von Roseniga, Adam Friedrich von Stackelbergi (+1768) omandusse.
ViideEAA
TehingusubjektidOmandas(id):
Adam Friedrich von Stackelberg,
Tehingmüügileping
Tehingu kuupäev12.06.1669
SisuLennart Torstensoni (+1651) poeg, hilisem Eestimaa kindralkubermer, Andreas Torstenson, müüb 12. juunil 1669. a Mäo mõisa koos Koigi ja Ubakalu küladega Hans von Fersenile
ViideEAA.854.2.2241
TehingusubjektidOmandas(id):
Hans von Fersen,
Tehingu kuupäev1636
SisuJürgen Krüdenerile kuulus Koigi tema surmani (enne 1634), siis läks kroonule. Seejärel doneeriti Koigi ja teised külad meeslääni õiguse järgi krahv Lennart 30. oktoobril 1636. a läänistatakse meeslääniõiguse alusel krahv Lennart Torstensonile Mäo mõis koos Koigi ja Ubakalu küladega
ViideEAA.862.1.648
TehingusubjektidOmandas(id):
Lennart krahv Torstenson,
Tehingu kuupäev1617
SisuKoigi küla on esmakordselt mainitud 1564. aastal Paide lossile kuuluva Mäo mõisa vakuraamatus Kardenay (Kardina) vakusesse kuuluvana. 1615. a on seitsme adramaa suurune küla vakuraamatus märgitud tühja ja mahajäätuna ning kroonule kuuluvana. 1616. a läänistas Karl IX Koigi koos Ubakalu külaga Jürgen von Krüdenerile Rosenbecki mõisast Läti aladelt /Ungern-Sternberg
ViideEAA
TehingusubjektidOmandas(id):
Jürgen von Krüdener,
Suurus
Suurus1765.000
Ühiktiin
Märkus1902