Ülevaade Rahvusarhiivi, Eesti Ajaloomuuseumi ja Tallinna Linnaarhiivi pärgamentürikutest ja -dokumentidest
Rahvusarhiivi pärgamendikollektsioonist on digiteeritud ligikaudu 1600 ajalooarhiivi 45 arhiivifondis asuvat pärgamentalusel arhivaali 13. sajandist kuni 19. sajandini. Siia kuulub ka Rahvusarhiivi vanim dokument Taani kuninga Erik IV ürik kirikukümnise kohta aastast 1240. Väärtusliku osa kollektsioonist moodustavad Eestimaa ja Saaremaa rüütelkondade, magistraatide, Georg von Krusensterni ning Kukruse mõisa ürikute ja pitserite kogus säilitatavad dokumendid. Kollektsiooni kuuluvad ka kuningate ja keisrite, ordumeistrite, Tallinna, Tartu ja Saaremaa piiskopide ning Padise ja Pirita kloostrite ürikud. Osa ürikuid on saadud vahetamise teel Rootsi Riigiarhiivilt. (Projekti käigus jäid teenustööna digiteerimata pärgamentidega samasse säilikusse kuuluvad paberalusel dokumendid, nende digiteerimise on arhiiv kavandanud lõpetada hiljemalt 2012. aasta lõpuks.)
Tallinna Linnaarhiivi pärgamentdokumentide kogu on Eesti suurim ning projekti raames digiteeriti sellest umbes kaks kolmandikku. Suurem osa linnaarhiivi pärgamentdokumentidest kuulub Tallinna magistraadi fondi, aga neid leidub ka Tallinna gildide ja kirikute ning Mustpeade Vennaskonna arhiivides. Pärgamentide digiteeritud kogus on arhivaale aastatest 1237–1853, ühtekokku 1534 säilikust. Kogu sisaldab Eesti ala ja Tallinna linna üle valitsenud võimukandjate – Taani kuningate, Saksa ordumeistrite, Rootsi kuningate ja Vene tsaaride poolt Tallinnale antud linna privileegide kinnitusürikuid ning teiste Euroopa ajaloos tuntud poliitika- ja kirikutegelaste poolt väljastatud ürikuid, samuti Tallinna magistraadi lepinguid teiste linnadega ning käsikirjalisi pärgamentlehtedega raamatuid. Vanim digiteeritud pärgamentdokument on Tallinna magistraadi arhiivis säilitatav paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik Saksa-Rooma keisri Friedrich II määruse kohta annetustest kirikule ning see pärineb aastast 1237, olles ühtlasi vanim Eesti alal säilinud kirjalik dokument.
Eesti Ajaloomuuseumi pärgamendikollektsiooni moodustab ligemale 400 arhivaali aastatest 1247-1847, mis käsitlevad omandiõiguslikke, varanduslikke ja vastastikuseid majandussuhteid määravaid küsimusi. Kollektsioonis esinevad paavstide indulgentsid, valitsejate privileegid linnadele, seisuslikud privileegid, patendid ametikõrgendustest tsiviilteenistuses ja aukraadidest sõjaväeteenistuses. Käsitöös valitsenud tsunftikorda iseloomustavad sünnikirjad, selli- ja meistritunnistused. Teaduslike asutuste poolt väljastatud diplomite kõrval leidub ka tüüpilisi vabamüürluse ürikuid ja loožidest antud massoonide liikmetunnistusi. Vanim ürik kollektsioonis on paavst Innocentius IV indulgents 1247. aastast.
Tallinna Linnaarhiivi pärgamentdokumentide kogu on Eesti suurim ning projekti raames digiteeriti sellest umbes kaks kolmandikku. Suurem osa linnaarhiivi pärgamentdokumentidest kuulub Tallinna magistraadi fondi, aga neid leidub ka Tallinna gildide ja kirikute ning Mustpeade Vennaskonna arhiivides. Pärgamentide digiteeritud kogus on arhivaale aastatest 1237–1853, ühtekokku 1534 säilikust. Kogu sisaldab Eesti ala ja Tallinna linna üle valitsenud võimukandjate – Taani kuningate, Saksa ordumeistrite, Rootsi kuningate ja Vene tsaaride poolt Tallinnale antud linna privileegide kinnitusürikuid ning teiste Euroopa ajaloos tuntud poliitika- ja kirikutegelaste poolt väljastatud ürikuid, samuti Tallinna magistraadi lepinguid teiste linnadega ning käsikirjalisi pärgamentlehtedega raamatuid. Vanim digiteeritud pärgamentdokument on Tallinna magistraadi arhiivis säilitatav paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik Saksa-Rooma keisri Friedrich II määruse kohta annetustest kirikule ning see pärineb aastast 1237, olles ühtlasi vanim Eesti alal säilinud kirjalik dokument.
Eesti Ajaloomuuseumi pärgamendikollektsiooni moodustab ligemale 400 arhivaali aastatest 1247-1847, mis käsitlevad omandiõiguslikke, varanduslikke ja vastastikuseid majandussuhteid määravaid küsimusi. Kollektsioonis esinevad paavstide indulgentsid, valitsejate privileegid linnadele, seisuslikud privileegid, patendid ametikõrgendustest tsiviilteenistuses ja aukraadidest sõjaväeteenistuses. Käsitöös valitsenud tsunftikorda iseloomustavad sünnikirjad, selli- ja meistritunnistused. Teaduslike asutuste poolt väljastatud diplomite kõrval leidub ka tüüpilisi vabamüürluse ürikuid ja loožidest antud massoonide liikmetunnistusi. Vanim ürik kollektsioonis on paavst Innocentius IV indulgents 1247. aastast.
