Talud jagunesid mõisa omandivormi järgi eramõisate (rüütli- ja linnamõisad), kroonu- ehk riigimõisate ning kirikumõisate ehk pastoraatide taludeks. Era- ja kirikumõisate maa oli Liivimaal omakorda jagatud mõisa-, kvoodi- ja vakumaaks. Kui vakumaa oli juba enne talude päriseksostmist rendimaana talurahva käsutuses, siis mõisamaa koos selle juurde kuuluva kvoodimaaga oli valdavalt mõisniku käsutada ning vaid osa sellest oli talupoegadele rendile antud. Rüütlimõisate mõisamaale oli kehtestatud miinimummäär, mis seadis ka talude päriseksmüümisele kindla piiri. Talusid ei müüdud päriseks kirikumõisates. Eramõisates toimus talude päriseksostmine ostja ja müüja kokkuleppe alusel, millega määrati ka talu hind. Kroonumõisates osteti talud päriseks riiklike hindadega, alates 1887. aastast sundusliku väljaostu korras. Väärib märkimist, et kroonumõisates müüdi päriseks nii talud kui ka väikekohad (vabadiku- jm pisimajapidamised).

Maakond ja kihelkond. Andmebaas sisaldab ajaloolise Pärnu maakonna talusid. Tänapäevaste halduspiiridega võrreldes hõlmas toonane Pärnumaa mõnevõrra suurema ala, haarates ka praeguse Viljandimaa Halliste ja Karksi kihelkonna. 19. sajandi Pärnumaa piiridest jäi aga välja sellal Läänemaale kuulunud Varbla kihelkond nagu ka pool Mihkli kihelkonnast, mis oli toona erandlikult jagatud kahe kubermangu vahel. Andmebaasi on võetud ka talude päriseksostmise ajal Volmari (Valmiera) maakonna Ruhja (Rūjiena) kihelkonda kuulunud Laatre ja Kirbla mõisa talud, millest enamik jääb tänapäeval Eesti Vabariigi territooriumile.

Mõisa nimed lähtuvad kinnistusameti asjaajamiskorrast. Kaksikmõisate Enge-Uduvere, Uulu-Surju, Voltveti-Kärsu, Parasmaa-Sõõrike ja Kergu-Kõnnu nimed on antud andmebaasis esimese nimepoole järgi. Seega leiab Uduvere talud Enge mõisa alt, Kärsu talud Voltveti mõisa alt jne.

Talu on üks päriseks ostetav kinnistu, seda ka siis, kui renditalu jagati päriseksmüümisel mitme kinnistu vahel või vastupidi, ühe päriseksostetud talukinnistu moodustasid kaks, harvem ka kolm varasemat renditalu. Kinnistu hilisemal edasimüügil võidi mõnel juhul talusid uuesti liites või lahutades taastada endine olukord.

Kinnistusnumber vastab Viljandi kinnistusameti (EAA, fond 3760) mõisa-, vaku- ja kroonumaa numeratsioonile. Et Halliste kihelkonna Kaarli mõis oli talude päriseksostmise perioodil majanduslikult ühendatud Paistu kihelkonda jääva Õisu mõisaga, on sealsete vakutalude kinnistusnumber erinevalt teistest Viljandi maakonna vakutalude numeratsioonis.

Talu nimi on esitatud päriseksostmise ajal allikas esinevas kirjapildist, mis võib tänapäevasest erineda (näit Erma ja Ärma). Seetõttu on soovitav alustada taluotsingut  mõisa kõigi talude nimekirjast. Allikates esineval lahknevusel on esikohal eestipärasem või siis ostulepingus nimetatu. Paralleelse o-u lõpu puhul on eelistatum u, paralleelse nominatiivseja genitiivse vormi puhul genitiivne. Vene Talurahva Põllupanga müüdud taludel on esikohal venekeelsed nimed.

Talusuurus on esitatud nii pindalana (teisendatuna hektariteks) kui ka taalerväärtuses. Taaler oli ainulaadne maamõõduühik, mis ühendas niimaa pindala kui ka selle boniteedi. Andmed kroonumõisate talude pindala kohta pärinevad reguleerimisaktidest ja maade põhiraamatutest (EAA, fond 3724, nimistu 1, säilik 845).

Taluostjaks on loetud alati lepingu sõlmija (ka eellepingu sõlmija nagu näiteks Vana-Karistes 1863), kellele talu tegelikult üle anti. Mitme pärija asemel on sama põhimõtte alusel eelistatud talu ostjana pärandajat. Perekonnanimes on paralleelsel esinemisel tehtud järgmised eelistused: ae = ä,ö = õ, z = s, w = v, ck = kk, sohn = son, c = k. Kui nimi pole mitmeti tõlgendatav, siis ka o = õ. Eesnimi on lahknemisel (näit Märt ja Mart, Karl jaKarel) esitatud ostulepingu järgi. Venekeelne Juri on teisendatud Jüriks, Koff Kohviks. Kui registris ja ostulepingus on täiesti erinevad nimekujud, näit. Tammekant ja Tammekänd, on valik tehtud ostja allkirja põhjal, ehk eelistatud tema enda kasutatavat nimevormi.

Ostu-müügilepingu sõlmimise aja kõrval on andmebaasis esitatud ka lepingu kinnistamise aeg. Alles kohtulik kinnistamine (korroboratsioon) andis nii kroonu- kui ka eramõisate talupoegadele täieliku õigusliku võimu päriseksostetud talu üle.

Andmebaasi koostajad Mati Laur, Priit Pirsko, Kersti Lust ja Ülle Tarkiainen tänavad kõiki, kes sellesse andmeid sisestasid, samuti andmebaasi töötlemisel suurt abi osutanud Olga Kislitsinat ning andmebaasile veebilahenduse teinud Urmas Tamme ning on kõigile andmebaasi kasutajatele ette tänulikud tehtavate täienduste ja paranduste eest.

Vt ka M. Laur, K. Lust, P. Pirsko, Ü. Tarkiainen, Talude päriseksostmine Pärnumaa andmestiku põhjal, Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2014.