Aleksandrikool

Üheks esimeseks rahvusliku liikumise ühiseks ürituseks kujunes katse luua emakeelne kõrgem kool. 1860. aastal tekkis Holstre rahvuslike tegelaste seas mõte tähistada eesti talurahva pärisorjusest vabastamist monumendiga Aleksander Esimesele. Hiljem otsustati, et ausamba asemel võiks luua Eesti Aleksandrikooli.

1862 peeti Tartus koosolek, kus kooli loomist arutati ning abi saamiseks pöörduti Õpetatud Eesti Seltsi poole. Kui selts tervikuna suhtus ideesse leigelt, siis poolehoidu näitasid seltsi liikmed Jakob Hurt ja Gustav Blumberg. Peagi kaasati ka mitmed teised rahvusliku liikumise tegelased – Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Köler ja Jaan Adamson. 1864. arutati kooli küsimust edasi ning koostati ühiselt palvekiri kooli asutamiseks.

1869. aastal saadigi võimudelt luba asutada Eesti Aleksandrikooli Peakomitee ning tasapisi algas üle Eesti ka abikomiteede loomine. Nende kaudu koguti kooli asutamiseks raha.
Peakomitee juhiks sai Jakob Hurt. Aleksandrikooli liikumine suutis 1872. aasta lõpuks koguda peaaegu 10 000 rubla, mis oli väga hea algus. Paraku järgneval paaril aastal annetuste hulk vähenes ning liikumine sai tagasilöögi.

1876. aastal hakkas aga rahvuslik liikumine taas elavnema. See oli äärmiselt vastumeelt baltisakslastele, kes selle vastu sõna võtsid. Rünnati ka Aleksandrikooli ideed. Sellele aga vaidles Hurt otsustavalt vastu ning teema saavutas laia kõlapinna. Nii hoopis kasvas Aleksandrikooli toetajate arv tunduvalt.

1880. aastate alguseks oli suudetud kooli tarvis koguda pea 70 000 rubla. Paraku andis rahasumma alust kokkupõrgetele rahvusliku liikumise esindajate seas. Konflikti lahendamiseks pöörduti Vene võimude poole, kellel oli nüüd soodne võimalus tekkinud liikumine lõpetada. Peakomitee ja abikomiteed suletigi 1884.

1888. avati Põltsamaal venekeelne Aleksandrikool. (Laar, Mart. Ärkamisaja algus. Rahvusliku liikumise tõus. Ärkamisaja lõpp. Eesti ajalugu V. Tartu, 2010).

Õpilasel on võimalik ülalt (Saada vastus õpetajale) õiged vastused otse õpetaja e-mailile saata.

• Laar, Mart. Äratajad. Rahvuslik liikumine Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Tallinn, 2006