Olulised arhitektuuriteosed I

Märksõnad: 20. sajand / arhitektuur / fotod / interaktiivne / kunstiajalugu
Vanuseaste: gümnaasium / põhikooli II aste / põhikooli III aste
Kestus: 20 minutit

Vii kokku arhitekt või arhitektid ja nende loodud teosed. Ülesanne puudutab Eestis 20. sajandi algupoolel püstitatud ehitisi.

Kõik fotod pärinevad Rahvusarhiivi kogust.

Saada vastus õpetajale

Vii kokku arhitekt või arhitektid ja nende loodud teosed.

"*" indicates required fields

Nimi*

Klass

Kool

EÜSi maja. 1902*

Vanemuise teater. 1906*

Kalevi seltsimaja. 1912*

Estonia teater. 1913*

Riigikogu hoone. 1920-1922*

Era- ja ärimaja, Nunne 11. 1926*

Eramaja, Vabaduse pst. 1928*

Prof. Tammekannu villa. 1932*

Tallinna Kunstihoone. 1934*

Pärnu rannahotell. 1935-1937*

Oskar Lutsu eramu. 1936*

Endine EEKS-maja. 1936*

Vabariigi Presidendi Kantselei administratiivhoone. 1937-1938*

Korp! Ugala maja. 1939*

Saada e-mailile*

Taust

Tsaariaja lõpul olid Eesti alal olulised eelkõige baltisakslastest arhitektid. Ehitusambitsioonide kasvades ja kohaliku arhitektkonna nõrkust tajudes telliti enamik suuremate avalike hoonete projekte ümbruskonna arhitektuurikeskuste – Peterburi, Helsingi või Riia arhitektidelt. Külalisarhitektide kasutamine levis käsikäes arhitektuurivõistlustega. Tulemuseks on pretsedenditult rikas arhitektuurimaastik 20. sajandi alguse Tallinnas ja Tartus.

Kuigi paljud eesti seltskonna esimese laine olulisemad tellimused läksid Soome, küpses nende varjus eesti arhitektkond. Esimese põlvkonna eesti arhitektid õppisid enamasti Riias, selle järgi kutsutakse neid ka riialasteks. Mitmed neist osalesid Vabadussõjas ning olid Eesti riigi ülesehitamise juures. Nemad olidki 1920.-1930. aastate arhitektuuri kandetalad.

Terve hulk noori siirdus Kesk-Euroopa ülikoolidesse õppima 1920. aastatel. Nad saabusid kodumaale värskete ideedega ning 1930. aastatel said neist edukaimad eraarhitektid ja juhtivad ametnikud.

Omaette põlvkonna moodustavad Tallinna Tehnikumi arhitektuuriharu kasvandikud, keda oli üle 30. Mitteakadeemiliselt rakenduslik haridus suunas tehnikumis õppinud tööle pigem maale.

(Kalm, Mart. Arhitektuurikultuur. Eesti kunsti ajalugu V. Tallinn, 2010. lk 33-36)

Loe lisaks

Kalm, M. Eesti arhitektuuri 100 aastat. Tallinn, 2018
Lapin, L. Eesti arhitektuur XX sajandil. Tallinn, 1999
Raam, V. jt. Eesti arhitektuur. 1-4. Tallinn, 1993-1999

Õpetajale

Ülesanne sobib hästi III kooliastme ja gümnaasiumi õppekavaga.

Ülesannet saab mängida võimalusel iga õpilane eraldi, ent kui see suurelt projitseerida, siis saab ka terve klassiga koos vastuseid nuputada.

Õpilasel on võimalik ülalt (Saada vastus õpetajale) õiged vastused otse õpetaja e-mailile saata.