Liigu põhisisu juurde
Tagasi

Kuidas varem koolis käidi?

Vaata galeriid ja vasta küsimustele.

  • Mida näed seintel?
  • Millised on õpilaste lauad?
  • Milline õpetaja oma?
  • Kuidas ruume valgustatakse?
  • Kuidas ruume köetakse?
  • Kas suudad piltidelt leida järgmised esemed: gloobus, arvelaud, klaver, õunad, kann ja linnumaja?
  • Vaata oma klassis ringi – kuidas  ruumid aja jooksul muutunud on?

Saada vastus õpetajale

"*" indicates required fields


Lisaülesanne

Loe läbi lühikesed tekstid koolielu kohta 1929.-1930. aastast ja vasta küsimustele. Tekstile on lisatud transkriptsioon.

  • Mitu õpilast koolis käib?
  • Mitu õpetajat koolis töötab?
  • Mis kell koolitunnid algavad ja lõppevad?
  • Võrdle enda kooli ning tekstis kirjeldatud kooli. Milliseid sarnasusi ja erinevusi leiad?
  • Mis Sa arvad, kas Sulle oleks meeldinud siis koolis käia? Miks? Miks mitte?

Taust

Pärast Eesti iseseisvumist tuli hakata Venemaalt päritud hariduskorraldust sobivamaks kohandama: õppimine oli toimunud siiani vene keeles ning koolisüsteem oli seisuslik, mis tähendas, et lihtrahva lastel oli raskem gümnaasiumi ja kõrgkooli pääseda. Niisiis sooviti ellu rakendada ühtluskooli põhimõte, mille kohaselt saab lapse ühe kooliastme lõpetamisel jätkata õpinguid järgmise astme koolis.

Esimene kooliaste oli kuueklassiline algkool, mis oli tasuta ja kohustuslik. Selle lõpetamise järel oli võimalik astuda viieklassilisse keskkooli ehk gümnaasiumi, seejärel aga ülikooli. Võimalik oli kesk- ja kõrghariduse asemel siirduda kutse- või täienduskooli. Kooliharidus muudeti ka emakeelseks, s.t eesti lapsed õppisid eesti keeles, vene lapsed vene keeles jne.

1934. aastal võeti ette koolireform, mille kohaselt oli haridustee esimeseks astmeks kohustuslik ja tasuta neljaklassiline algkool, millele soovi korral järgnesid viieklassiline keskkool ja kolmeklassiline gümnaasium. Nüüd aga jäid ebamäärasesse olukorda seniste kuueklassiliste koolide lõpetajad, kes pidanuks keskkoolikursusega liituma poole pealt. Koolisüsteem korrastati 1937. aastal ning siis sätestati kaks erinevat, kuid võrdväärset haridusteed: 1) neljaklassiline algkool ja viieklassiline progümnaasium või 2) kuueklassiline algkool ja kolmeklassiline reaalkool. Edasi õppida oli võimalik kolmeklassilises gümnaasiumis.

(Vahtre, Lauri. Üldharidus. Kultuur ja olme. Eesti ajalugu VI. Tartu, 2005.)

Õpetajale

Ülesanne jaguneb kaheks osaks ning nooremate õpilaste puhul võibki piirduda pildigalerii vaatamise ja selle üle arutlemisega. Ülesannet saab keerulisemaks teha, kui tuua sisse ka koolielu kujutavad tekstid. See haakub 5. ning 9. klassi õppekavadega ning kajastab koolielu Eesti Vabariigis 1920.-1930. aastatel.

Õpilasel on võimalik ülalt (Saada vastus õpetajale) õiged vastused otse õpetaja e-mailile saata.

Loe lisaks
  • Andersen, Lembit. Eesti kooli ajalugu: algusest kuni 1940. aastani. Tallinn, 2003.