Pärnumaal on palju ilusaid ja huvitavaid kohti, seekord aga on tähelepanu all Pärnu linn, sest suvepealinnana tuntud Pärnul on Eesti riikluse seisukohalt väga tõsine roll. Nimelt luges advokaat Hugo Kuusner seal 23. veebruari õhtul 1918 Endla teatri rõdult ette Eesti iseseisvusmanifesti „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Lähemalt on seda kirjeldanud Küllo Arjakas artiklis „23. ja 24. veebruar 1918: kuidas iseseisvust kuulutati“ (Postimees, 23.02.2008).
Teadupärast planeeriti iseseisvusmanifesti ettelugemist erinevates kohtades (Haapsalus, Tartus), ka teatris Estonia etenduse vaheajal, kuid seoses erakorralise seisukorra väljakuulutamisega keelati kõik üritused ja etendused ära.
23. veebruaril võtsid rahvuslikud väeosad Pärnus võimu üle, Endla teatris peeti rahvakoosolek, korraldati iseseisvusmanifesti trükkimine ja linna ülespanek.
Seejärel toimus juba nimetatud ettelugemine ja et asi kindel oleks, loeti see veel kord ette järgmisel päeval Elisabethi kirikus, misjärel toimus rongkäik ja raekojas koostati „Akt Eesti demokraatliku vabariigi väljakuulutamise kohta Pärnu linnas“. Igatahes ettenägelik samm, sest juba 25. veebruaril okupeerisid Saksa väed Pärnu.
Filmiarhiivi fotokogus leidub foto, mis on tulnud omaaegsest Sõjamuuseumist. Klaasnegatiiviga ühes ümbrikus oli kaasas tekst: „Eesti Wabariik kuulutatakse Pärnus välja. Rahvamurd Endla rõdu ees õhtul.“
Arvestades seda, et veebruaris on õhtud pimedad, võiks pigem arvata, et foto on tehtud järgmisel päeval rongkäigu ajal, aga rõdult on ta pildistatud küll, nii et kuni pole tõestatud vastupidist, esitleme seda fotot ikkagi kui 23. veebruaril tehtut.
Pärnu linn fotodel on aga eraldi teema, millest saab hea ülevaate O. Esna artiklist „Pärnu postkaartidel” (Piltnikud.com).
Fotopostkaardid said populaarseks 1920.–1930. aastatel. Nende kõige viljakam kirjastaja Pärnus oli ajakirjanduskontor „Uudis“, mille omanikuks E. G. Soovik, kes oli postkaartide väljaandmisega tegelenud juba enne sõda.
Peamiseks fotograafiks „Uudises“ oli Jaan Küstner, kes hiljem rajas omaenda ateljee. Põhiliselt ateljeefotograaf Mihkel Õnnis käis ka rannas suvitajatest tellimuspilte tegemas. Kvaliteetsemateks peetakse aga Harald Krannhalsi pildistusi. Kõigi nimetatute fotonäiteid võib näha käesolevas fotonurgas.
Enamasti on fotograafide pilku püüdnud teater Endla, Lydia Koidula mälestussammas, rannahoone ja muidugi kuulsad suvitajad, kellest sai seekord välja valitud J. Vares-Barbarus ja J. Semper, kuid fotosid kirjanikest ja muu kunstirahva esindajatest Pärnus rannamõnusid nautimas leidub hulgaliselt. Ilma Raimond Valgreta Pärnut ju ka ette ei kujuta, seekord sai foto valitud ehk ebatraditsioonilisem – ilma daamide ja/või orkestrita.
Päästekomitee esimees ja hilisem Eesti Vabariigi president Konstantin Päts on ju ka Pärnumaalt pärit. Nii on siin ka foto tema enda monumendi avamiselt Tahkurannas.
Pärast sõda on Pärnu elu kajastanud mitmed fotograafid. Teemad sanatooriumist tuletavad meelde kultusfilmi „Mehed ei nuta”, eriti foto kliimaravist, mille kohta selgitavat materjali kahjuks ei leidnud. Uuemast ajast leidub fotosid Pärnu Postimehe fondist.
Teater Endla 1920. aastatel. Foto: Jaan Küstner. EFA.554.P.0-184495
Rahvahulk kuulab Pärnus Endla teatri juures Eesti iseseisvusmanifesti „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ ettelugemist. 23.02.1918. Foto autor teadmata. EFA.114.2-430
Vaade üle Pärnu jõe viivale nahksillale ja kesklinnale. 1920.–1930. aastad. Foto: Jaan Küstner. EFA.554.P.0-184565
Pärnu raekoda 1920. aastatel. Foto: Jaan Küstner. EFA.554.P.0-187402
Rootsi ajal ajutiselt Pärnus tegutsenud Tartu Ülikooli (Academia Gustavo-Carolina) anatoomikum 1920. aastatel. Foto: Harald Krannhals. EFA.554.P.0-184533
Lydia Koidula mälestussammas Pärnus 1920.–1930. aastatel. Foto: Jaan Riet. EFA.215.P.0-163673
Eesti Vabariigi president Konstantin Päts oma monumendi avamisel enda sünnikohas Tahkurannas 25. juunil 1939. Foto autor teadmata. EFA.24.P.0-57884
Pärnu supelusasutus 1930. aastatel. Foto: Mihkel Õnnis. EFA.554.0-184538
Pärnu rannahotelli hoone avamise päeval 17. juunil 1937. Foto: Artur Kalm. EFA.2.P.0-27671
Kirjanikud Johannes Vares-Barbarus ja Johannes Semper koos abikaasadega Pärnu rannas 1928. aastal. Foto: autor teadmata. EFA.31.P.0-84396
Helilooja Raimond Valgre (vasakul) süstaga Pärnu rannas. Foto autor teadmata. EFA.351.P.0-80337
Kliimaravi Pärnu sanatooriumis nr. 3 1957. a. Foto: Harald Krannhals. EFA.275.P.0-46760
Pärnu rannas purskab terviseveeallikas, mille vett tarvitati karastusjoogiks. 1960. a. Foto: Arvi Kriis. EFA.204.P.0-35062
Pärnumaa A. Ždanovi nimelise kolhoosi karjatalitajad L. Lapp ja L. Sõudme lüpstud piima kaalumas. Foto: E. Lukin. EFA.204.P.0-92991
Kalur Pärnu rannas võrke parandamas 1950.–1960. aastatel. Foto: Karl Oras. EFA.209.P.0-67076