Ava otsing
« Tuna 4 / 2021

Kaunima kodu poole (lk 115–125)

Naise roll kodus ja ühiskonnas on teema, mis tõuseb aeg-ajalt päevakorda isegi 21. sajandil. Seda huvitavam on vaadata sajanditagusesse aega, nagu seda teeb Anu Kannike oma artiklis Eesti naisliikumisest ja kodumajandusest 1920.–1930. aastatel.

Fotonurga pealkirja laenasin Eesti Kultuurfilmi 1937. aastal valminud kroonikast, kus on näha tegutsemas Kehtna, Saku, Jäneda ja Olustvere kodu- ja põllutöökooli õpilasi (EFA.4.181).

Kodunduskoole oli asutatud nii linnas kui ka maal erinevate kooliastmete lõpetanute jaoks. Koduga seonduvat peeti naiste pärusmaaks ja nii said kodunduskoolidki rahvasuus „pruutide kooli“ nime.

Kõige rohkem ja kõige erinevamaid fotosid leidub Kehtna Kõrgemast Kodumajanduskoolist, mis ongi seekord fotonurga põhiosaks. Mõnel fotol on jäädvustatud Kodumajanduskoja ja Maanaiste Seltsi korraldatud kursustel osalenuid. Enamik fotosid on pärit Haridusliidu fondist (EFA.38), kus on tallel muudki huvitavat koolide ja koolimajade kohta. Olid ju paljud koolimajad endised mõisahooned.

Kehtna Kõrgem Kodumajanduskool asutati 1925. aastal ja selle eesmärk oli koolitada õpetajaid teistesse koolidesse. 15 aasta jooksul omandas 264 õpilast kõrgema astme ettevalmistuse kodunduse, kodutöönduse ja aianduse vallas. Õppetöö kestis kaks aastat ja õppeainete loetelu oli tõeliselt muljetavaldav. Lisaks ootuspärastele ainetele, nagu õmblemine, kokandus, aiandus ja lastehoid, õpiti ka majandus- ja ühiskonnateadust, mikrobioloogiat, statistikat, arvepidamist, kultuuri- ja kunstiajalugu, etnograafiat, stiiliõpetust, kompositsiooni ja joonistamist, ruumide kujundamist ja aiarhitektuuri, maamõõtmist, mesindust, eesti keelt ja kirjandust, inglise keelt, laulmist ja võimlemist. Rõhutati teaduspõhist lähenemist, õppejõud koostasid ise õppekavad. Kooli võeti õppureid pärast keskkooli lõpetamist eksamite ja katsete alusel, mis kestsid neli päeva. Alguses andsid tooni rikkad mulgi peretütred, sest kuus tuli maksta 20 krooni söögiraha. Ühiselamus elamine oli kohustuslik, koju sai koolivaheaegadel, jõulude ja lihavõtete ajal. Iga päev oli enamasti 7 tundi, millele lisandus 4 tundi praktilist tööd aias, laudas, lastehoius või õmblustöökojas. Tallinna väikelastekodust toodi kohapeale elama 3–5 last, kelle peal praktiseeriti kõike lastega seonduvat.

Koolil oli oma vorm, õigemini oli vorme mitu: õppimiseks ja n.-ö. põhivormiks oli tumepruun villane kleit helerohelise kraega (pidulik krae oli oliivrohelisest siidist), mingil ajal aga tumesinine kleit madrusekraega. Käsitööks ja kokanduseks oli helesinine kleit valge krae ja valge põllega, aias töötamiseks aga põlvpüksid ja puuvillane pluus, hiljem tume kittelpõll. See tähendas ühtlasi seda, et päeva jooksul tuli mitu korda riideid vahetada! Kõik vormirõivad õmblesid õpilased ise. Koristajaid ja köögitöölisi polnud, oli vaid üks kokk ja kooliteenija.

Kooli külastasid nii tähtsad poliitikud kui ka välismaalased, kellest mõnda on näha Konstantin Märska filmis „Kehtna majapidamiskool ja külalised“ (1937, EFA.4.118). Õpilased teenindasid Rootsi kuninga vastuvõtul Kadriorus ja käidi õppereisil Soomes. Koolis oli oma laulukoor, võrkpallinaiskond, võimlemis- ja rahvatantsuring.

Andmed Kehtna Kõrgemast Kodumajanduskoolist on pärit Haidi Ellami artiklist „Kehtna kodumajanduskool oli omal ajal vabariigi uhkus“ (Raplamaa Sõnumid, 8. oktoober 2014).

Fotod

Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli õpilased pargis. 1927. Foto autor teadmata. EFA.10.4.2401

Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli saal. Põhiline õppetöö toimus mõisa peahoones, mida hüüti  Koidula majaks. Esinduslikus saalis toimusid  näiteks igasügisesed peod, kuhu võis ka külalisi kutsuda. 1927. Foto autor teadmata. EFA.10.4.2439

Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli söögituba. Peahoone söögisaalis olid kasutuses roosimustrilised portselannõud. 1927. Foto autor teadmata. EFA.10.4.2440

Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli õpilased toitu valmistamas. 1930. Foto autor teadmata. EFA.26.4.110

Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli õpilased õunu korjamas. 1930. Foto autor teadmata. EFA.10.4.5672

Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli aiatööriistad. 1936. Foto autor teadmata. EFA.38.3.320

Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli kanala. 1936.  Foto autor teadmata. EFA.38.3.394

Lavakurkide ja tomatite eest hoolitsemine Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli kasvuhoones. Kurgid ja tomatid läksid nii müügiks, õpilaste toidulauale kui ka konserveerimise praktikaks. 1936. Foto autor teadmata. EFA.38.3.334

Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli õpilased mesinduse praktikal. 1930. Foto autor teadmata. EFA.38.3.289

Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli õpilased konserve valmistamas. 1936.  Foto autor teadmata. EFA.38.3.402

Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli lasteaia kasvandikud pargis koos hooldajatega. 1936. Foto autor teadmata. EFA.38.3.346

Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli õpilane imiku piima soojusastet määramas. 1936. Foto autor teadmata. EFA.38.3.340

Väikelaste hooldamise praktiline tund Kehtna Kõrgemas Kodumajanduskoolis. 1936. Foto autor teadmata. EFA.38.3.341

Bioloogiatund Kehtna Kõrgemas Kodumajanduskoolis. 1930. Foto autor teadmata. EFA.38.3.286

Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli õpilased lõikeid joonistamas. Tahvlilt saab lugeda, et tegu on öösärgiga, mille muude mõõtude seas tuleb üle mõõta ka rusika ümbermõõt. 1936. Foto autor teadmata. EFA.38.3.308

Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli õpilased kangast käärimas. 1936. Foto autor teadmata. EFA.38.3.302

Väike-Maarja Maanaiste Seltsi kangakudumise ja käsitöö kursusest osavõtjad märtsis 1932.  Foto autor teadmata. EFA.38.0.39257

Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli õpilased triikimist harjutamas. 1930. Foto autor teadmata EFA.38.3.284

Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli õpilased õmblusklassis. 1930. Foto autor teadmata. EFA.38.3.283

Kodumajanduskoja korraldatud rahvarõivaste valmistamise kursused Eesti Rahva Muuseumi juures 1930. aastatel Tartus. Foto autor teadmata. EFA.38.0.39647

Üks tuntumaid ja mitmeid põlvkondi  perenaisi koolitanud Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli lõpetajaid on Salme Masso. Tema esimene raamat „Kodu korrashoid“ ilmus juba 1935. aastal, kokku on ta kirjutanud üle 30 raamatu, neist üle 20 kokaraamatu, lisaks tele- ja raadiosaated. Fotol Ed. Vilde nimelise Pedagoogilise Instituudi vanemõpetaja Salme Masso Lastevanemate Rahvaülikoolis laste sünnipäevalaua katmist õpetamas 1967. aasta aprillis. Foto: Oskar Juhani. EFA.252.0.61209

Ivi Tomingas (1958), arhivaar, RA filmiarhiiv, Ristiku 84, 10318 Tallinn, Ivi.Tomingas@ra.ee