Ava otsing
« Tuna 1 / 2022 Laadi alla

Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi aeg (lk 153–154)

Rahvusvaheline teaduskonverents „Kurzemes un Zemgales hercogistes laiks – unikāls periods pasules vēsturē / Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi aeg: erakordne ajajärk maailma ajaloos“ peeti 16. ja 17. septembril 2020 Lätis Kuldīgas. Kõnealune vürstiriik eksisteeris Läti aladel ning toimis Poola kuninga läänina aastatel 1561–1795. Hertsogiriigi pealinn oli peamiselt Jelgava, kuid teatud aegadel oli selles rollis ka Kuldīga. Sümpoosioni korraldasid Kuldīga vallamuuseum (läti keeles Kuldīgas novada muzejs), Kuldīga vallavolikogu (Kuldīgas novada pašvaldība), Läti ülikool (Latvijas Universitate) ja Läti Kultuuripärandi haldamise instituut.

Konverents pidi toimuma 2.–4. aprillil, kuid COVID-19 pandeemia tõttu rakendatud piirangute tõttu lükati ürituse toimumine sügisesse. Samal põhjusel peeti osa konverentsist online-vormis. Lätlastest osalejad, kes moodustasid esinejate ja kuulajate enamuse, olid kogunenud Kuldīga kultuurikeskusessse, rahvusvahelised esinejad, keda oli esinejate üldarvust umbes  kolmandik, osalesid konverentsil aga Zoomi vahendusel. Konverentsi töökeeled olid läti ja inglise keel. Kummassegi tõlgiti jooksvalt kõik ettekanded ja arutelud, et osalejad oleksid võimalikult hästi kõigega kursis. Sümpoosioni kahe päeva jooksul peeti viisteist ettekannet viies esinemisvoorus (kolm ettekannet igaühes). Ettekandjate seas olid uurijad Lätist, Leedust, Eestist, Poolast ja Madalmaadest.

Konverentsi avas Inna Rozentāle (Kuldīga vallamuuseumi koguhoidja ja uurimisosakonna juhataja). Seejärel esinesid lühikeste sõnavõttudega Inga Bērziņa (Kuldīga vallavolikogu esi­naine), Eduards Dambergs (Kuldīga vallamuuseumi direktor), dr. Valda Kļava (Läti ülikooli ajaloo ja filosoofia teaduskonna dekaan) ja dr. Britta Rudolff (Kultuuripärandi haldamise instituudi tegevdirektor).

Ametlikule sissejuhatusele järgnes konverentsi sisuline osa. Esimest vooru modereeris dr. Mārīte Jakovļeva (Läti Riiklik Ajalooarhiiv, Läti ülikooli Läti ajaloo instituut), mitme Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi ajaloo teemalise teose autor. Autorid keskendusid 17. sajandi esimesele poolele. Dr. Mariusz Balcerek (Vojevoodkonna avalik raamatukogu – Koperniku raamatukogu, Toruń, Poola) pidas vooru esimese loengu, mis käsitles võitlusi Leedu ja Rootsi sõjavägede vahel Kuramaa ja Zemgale–Jelgava hertsogiriigi pealinna pärast aastatel 1621–1622 („Võitlused Jelgava eest aastatel 1621–1622“). Järgmises loengus kõneles Anda Juta Zālīte (Läti Rahvusraamatukogu) Kuramaa, Zemgale ja Kuldīga vürstiriigist uusaja kaartidel („Kurzemes hercogiste un Kuldīga senajās kartēs (16-18 gs.)“). MA Laura M. Plezier (Leideni Ülikool, Madalmaad) tutvustas oma ettekandes vürstiriigi suhteid Madalmaade vabariigiga („Meretagused seosed. Suhted Hollandi Vabariigiga Kuramaa ja Zemgale hertsogi Jacob Kettleri valitsusajal“).

Igale ettekandele järgnes lühike arutelu, mida modereeris Mārīte Jakovļeva. Elav arutelu tekkis Kuramaa hertsogi Fredericki osaluse üle sõjategevuses, sest Mariusz Balcerek oli hertsogile ette heitnud vähest sekkumist. Publik tundis huvi Kuramaa ja Kuldīga vanade kaartide kohta käiva teabe vastu. Laura M. Plezierile esitati samuti hulk asjakohaseid küsimusi. Arutelu tõusis vürst Jacobi kasutusele võetud Kuramaa meretaguse poliitika üle.

Mārīte Jakovļeva juhatas ka teist vooru, milles ettekannete autorid keskendusid 17. sajandi teisele poolele. Professor Aivas Ragauskas (Vilniuse Ülikool) pidas esimese loengu Kėdainiaist pärit Joachim Georg Rheti kirjatüüpide kasutusest Jelgava trükikojas („Kas Joachim Georg Rheti Kėdainiais asuva trükikoja kirjatüübid olid kasutusel Michael Karnalli trükikojas Jelgavas (1667–1681)? Mõningate kirjalike ja trükitud materjalide analüüs“). Professor Raimonda Ragauskienė (Leedu Ajaloo Instituut) arutles oma ettekandes Leedu-Kuramaa suhete üle Radziwiłłide perekonna Biržai ja Dubingiai harude ja Kettleri dünastia Kuramaa vürstide vahel („Radvilode perekond (Biržai ja Dubingiai harud) ja Kuramaa Kettlerid: nende suhted 16.–17. sajandil“). Kolmas ettekanne oli professor Viesturs Zandersilt (Läti Rahvusraamatukogu Läti ja Balti Uuringute Keskus), kes käsitles vürstlikku raamatukogu ja selle saatust („Kurzemes un Zemgales hercogu Ketleru dinastijas Bibliotēka un tās liktenis“).

Arutelus käsitleti kõiki ettekannete teemasid. Publik küsis lätikeelsete materjalide kohta ­Kedainiai ja Jelgava trükikodades. Samuti tunti huvi Radziwiłłide osaluse kohta Kettleri perekonna üritustel. Suurt tähelepanu äratas vürstlik raamatukogu. Küsimusi esitati selle sisu kohta (tantsuteemalised raamatud, raamatud sõjakunsti kohta; Kėdainiai trükikojast pärit raamatud) ning raamatute praeguse asupaiga üle.

Dr. Ieva Ose (Läti Ülikooli Läti Ajaloo Instituut), kes on Läti arheoloogia ja arhitektuuriajaloo asjatundja, juhatas kolmandat vooru, milles keskenduti 18. sajandile. Vooru esimene ettekanne oli dr. Pauls Daijalt (Läti Rahvusraamatukogu) rahvavalgustusest 18. sajandil Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi teemal välja antud raamatu näitel („Tautas apgaismības grāmatniecība Kurzemes hercogistē 18. gadsimtā“). Dr. Simona Sofija Valke (Läti Ülikooli Kirjanduse, rahvaluule ja kunsti instituut) ettekanne oli prantsuse kirjandusest vürstiriigi ajakirjanduses („Franču literatūras piedāvājums Kurzemes un Zemgales hercogistes laikrakstos“). Selle vooru ja konverentsi esimese päeva viimases esinemises rääkis professor Andres Andresen (Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituut) vürstiriigi 1795. aastal Venemaaga ühteliitmise õiguslikust aspektist võrreldes impeeriumi teiste Balti provintsidega („Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi ühteliitmine Vene impeeriumiga 1795. aastal: uuring mõnest õiguslikust aspektist impeeriumi Balti provintside kontekstis“).

Arutelus oli kuulda mõtteid kõikide ettekannete teemal, kuid prevaleerisid küsimused valgustusajastust pärit raamatute, enamasti kalendrite kohta. Samuti vaadeldi alternatiive Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi liitmisele 1795. aastal Venemaaga. Mārīte Jakovļeva võttis arutelud kokku nendinguga, et tollel ajal polnud teist varianti.

Viimased kaks ettekandevooru täitsid konverentsi teist päeva. Professor Viesturs Zanders juhatas esimest vooru, mis oli temaatiliselt seotud Kuldīgaga, rõhuasetusega arhitektuuril. Mārīte Jakovļeva tutvustas Kuldīgat valgustusaja vürstide residentsi ning juhtimiskeskusena („Kuldīga kā Kurzemes hercogu rezidence un pārvaldes centrs“). Dr. Jana Jākobsone ja MA Inta Jansone (Kuldīga vallavalitsuse ehitusosakond) näitasid vürstiriigi jälgi linna arhitektuuris ja linnaplaneerimises („Liecības par Kurzemes un Zemgales hercogisti Kuldīgas arhitektūrā un pilsētbūvniecībā“). Kolmandas ettekandes tutvustas MA Artūrs Lapiņš (SIA ‘Arhitektoniskās izpētes grupa‘) Kuldīga lossi kaugseire tulemusi („Kuldīgas pils tālizpēte – mūsdienu metodes arhitektoniskās izpētes praksētes grupa“). Seda ettekannet täiendas objekti rekonstrueerimist illustreeriv video.

Arutelus tuli jutuks Kuldīga sild. Kuulajad küsisid, milliste tulemusteni on jõutud Kuldīga lossi ja Prantsusmaal asuvate losside võrdlevate uuringutega, samuti huvituti Venta jõe all asuva tunneli kohta käivatest legendidest. Suurt elevust pälvisid Kuramaa hertsogite nimekirjades mainitud loomad.

Dr. Jana Jākobsone juhatas konverentsi viimast vooru. See oli pühendatud arhitektuurile ja kultuurile. Ieva Ose tutvustas Kuldīga ausambaid lätlasest uurija Walfried Fromhold-Treu joonistustes („Kuldīgas senatnes pieminekļi Valfrīda Fromholda-Treija zīmējumo“). MA Agrita Ozola (Tukumsi muuseum) rääkis Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi jälgedest Tukumsi linnas („Hercogistes laika zīmes Tukuma Kultūrvidē“). Viimases loengus võttis professor Ojārs Spārītis (Läti Kunstiakadeemia, Läti Teaduste Akadeemia) vaatluse alla mõisahäärberi majandusliku ja ühiskondliku kompleksina („Muiža kā ekonomisks un sociāls complexs“).

Viimases arutelus olid teemaks Walfried Fromhold-Treu joonistused. Peamiselt oli jutuks Kuldīgas asuv loss. Sellisel moel viidati ka hommikul peetud ettekannetele, mis olid kokkuvõtva arutelu üks koostisosa.

Lõpetuseks tuleb kiita korraldajaid mõtte eest kutsuda kokku rahvusvaheline konverents Kura­maa ja Zemgale vürstiriigi teemal. Üritusest osa võtnud 15 esinejast pärines suurem osa Lätist, ent kuni kolmandik esinejatest esindasid Leedut, Eestit, Poolat ja Madalmaid. Ürituse ettekanded ja nende põhjal peetud arutelud tõestavad edaspidiste teaduskogunemiste korraldamise vajadust. COVID-19 pandeemia põhjustas konverentsi edasilükkamise ning sundis peale konverentsi korraldamise osaliselt kaugvormis, mis polnud lihtne. Kuid korraldajad tulid tehniliste probleemidega väga hästi toime.