Ava otsing
« Tuna 1 / 2021

Tartu Ülikooli ekspeditsiooni pildimaterjal Peipsitagusest 1943. aastal (lk 129–140)

Eesti Vabariigil puudus Venemaale välja rännanud eestlaste teadusliku uurimise võimalus, ent kui Saksa okupatsioonivõim hakkas registreerima vähemusrahvusi Ingerimaal, tekkis mõte korraldada ekspeditsioon Peipsitagusele (nii nimetati tollal Ida-Peipsimaad). Initsiaator oli Jüri Uluots, toetaja ja korraldaja Tartu Ülikooli rektor Edgar Kant. Ülikooli teadlased koostasid küsimustiku ja uurimisrühma kuulusid õigusteadlane Ilmar Ahrens, folk­lorist Felix Oinas, eesti keele professor Mihkel Toomse, agronoomiaüliõpilane Jaan Lõoke, geoloog Gregor Vaher ja Narva koolinõunik August Pikkoja. Välitööd toimusid 12. märtsist 13. septembrini 1943.

Ekspeditsiooni käiku kajastati ajalehtedes Postimees ja Eesti Sõna. Koostati aruanne, mis 1. mail 1944 anti üle Tartu Ülikooli rektorile Edgar Kantile. Ilmar Ahrens on tagasivaatavalt sellest ekspeditsioonist kirjutanud raamatus „Peipsitagused eestlased” (1994) ja Tartu Ülikooli kirjastus lisanud juurde kontekstimaterjali. Nimetatud raamatust on pärit allpool esitatud info pildiallkirjade täiendamiseks.

Ilmar Ahrens elas pärast sõda Saksamaal ja Rootsis, kuid meie arhiivi jõudis selle ekspeditsiooni fotokogu, mis ei pruugi olla täielik, hoopiski Austraalia Eesti Seltside Liidu kaudu 2017. aastal. Tegu on 215 fotost koosneva koguga, millel on kaasas korralik nimekiri. Enamasti puudutavad fotod külakeskkonda ja põlluharimist ning muidugi seal elavaid eestlasi. Fotode autoriks on tõenäoliselt Ilmar Ahrens ise, sest ülalmainitud raamatus on ta väitnud, et Tartu Ülikool usaldas talle kalli fotoaparaadi, millega ta tegi foto Tõnis Laksi tütrest.

Raamatus on kirjeldatud mitmeid värvikaid ja kohati eluohtlikke episoode, millega ekspeditsiooni liikmed silmitsi seisid, kohtudes Saksa armee meeste, vlassovlaste ja NKVD-laste ning partisanidega. Kohalikke elanikke – olid nad siis eestlased või venelased – on kirjeldatud alati sõbralike ja abivalmitena. Näiteks organiseeris Samolva vallavanem Peterson (Luuküla mölder) eestlased kirikupühal kokku, et neid saaks küsitleda.

Põhiliselt Lõuna-Eestist 19. sajandi lõpus väljarännanute saatus osutus nõukogude korra tingimustes karmiks – küll osutusid eestlased „vaenulikuks elemendiks” või kulakuteks ja saadeti asumisele Siberisse ja Kesk-Aasiasse. 1943. aasta fotodeltki vaatavad vastu pigem mahajäetud hooned, mille katused kolhoosi lehmadele söödetud, ja elanikeks enamasti naised, lapsed  ja vanad mehed. Nii mõnedki tulid või põgenesid tagasi ja alustasid jälle otsast.

Raamatus tsiteeritakse ka ühte nõukogude funktsionääri, kes olla öelnud: „Eestlased on nagu pajupõõsad – ei saa neid välja juurida. Võtad neilt loomad ja varanduse – mõne aasta pärast vaatama tulles on neil juba jälle kõike küll. Saadad Siberisse – ka sealt tulevad nad lõpuks tagasi!” Sellise optimistliku noodiga kahjuks lõpetada ei saa, sest kui näiteks 1926. aastal elas Oudovamaal 16 882 eestlast, siis 1943. aastaks oli neid järele jäänud vaid 6125.

25 septembril 1943 avaldati Wehrmacht’i  eestikeelne üleskutse kohalikele eestlastele ümberasumiseks Eestisse. Kaasa sai võtta koduloomi, teravilja, rõivaid ja toitu. Raudteed pidi ja lotjadega üle Peipsi evakueerus üle 2000 inimese.

Fotod

Senni Paali taluhooned Savihha külas. Hooned toodud Eduard Selli talust. Vasakul elumaja, mis tehtud endise elumaja ärklitoast. Keskel laut ja sarajas koos, paremal ääres käimla. 01.07.1943. EFA.360.0.420159

Vana rehi Jeršova külas. Rehe õlgedest katus on 1939. aastal söödetud nälgivatele kolhoosilehmadele. 1943. EFA.360.0.420290

Kustas Selli (73-aastane) oma mesipuude keskel Savihha külas. 01.07.1943.  EFA.360.0.420155

Rahvalaulik Ane Solna Solna külast ketramas. 1943. EFA.360.0.420174

Rehepeksmise trull, mis valmistatud Abram Kükiti poolt 1942. aastal. Abram Kükit (66-aastane) elab Novosselje külas, kuhu tuli 40 aastat tagasi Alatskivilt. 1943. EFA.360.0.420189

Küti talu perenaine uhmriga 1943. aastal. EFA.360.0.420237

Linasugimine/raatsimine J. Loksi talus peremehe poolt. 1943. EFA.360.0.420089

Linamasin eestlase Õunapuu talus Smolniku külas 1943. aastal. EFA.360.0.420236

Zaozerje küla lehmad ja kitsed Zatšistje järve ääres 1943. aastal. EFA.360.0.420220

Lambaniitmine Voskovos 1943. aastal. EFA.360.0.420214

Vene ahi Semjon Semjontsi majas Orehova külas 1943. aastal. EFA.360.0.420127

Joosep Kõps (74-aastane) ja tema naine Anna Kõps (74-aastane) oma sauna ees Karavai külas. Joosep Kõps oli esimene, kes metsade vahele oma talu rajas, oli ka n.-ö. esikulak oma 3 hobuse, 10 lehma, sea- ja lambakarjaga. Linakasvatus oli aga põhiliseks tuluallikaks. 1926 mõisteti ta kulakluse pärast Siberisse asumisele, kust 6 aasta pärast pöördus kodukohta tagasi, kuid pidi veel 1941. aastani kohustuslikus korras metsatöödel käima. Selle aja jooksul taluhoonestik hävis: õlgkatused söödeti loomadele, majade palgid köeti venelaste poolt ära. Koju jõudes ehitas Joosep Kõps sauna, kus elada. EFA.360.0.420197

Tuulik Luukülas 1943. aastal. EFA.360.0.420172

Kalatehas Samolvas 1943. aastal. EFA.360.0.420170

Lossitsa koolimaja, mis on ehitatud 1936. aastal. 21.07.1943. EFA.360.0.420082

Vaade Võtškova eesti kirikusse. Nõukogude ajal oli siin eesti klubi, hiljem viljahoidla. EFA.360.0.420100

Karl Undusk Podkorjest (Podkurjev)1943. aastal. Podkorje oli üks jõukas eesti küla, siit juhiti kooli, seltse ja Oudova eesti kirikut. Fotol olev Karl Undusk on olnud enne sõda Oudova eesti panga juhataja. Tema kasutas opteerimisvõimalust ja jõudis Narvast tagasi Podkorjesse mõned kuud tagasi. Pärit on Karl Undusk Alatskivilt ja ema poolt suguluses Juhan ja Jakob Liiviga. EFA.360.0.420276

Verho Rutsi naissoost külavanem (naisstarosta) Aliide Olt (27-aastane) seakarjas. 1943. EFA.360.0.420245

Alfred Mihkelsoni õepoeg Aljokšina külast 1943. aastal. EFA.360.0.420204

Grupp Alatskivilt pärit eestlasi Muravjevo külas 1943. aastal. EFA.360.0.420200

Elisabeth Soo-Laks (107-aastane), Tõnis Laksi tütar. Tõnis Laks oli Alatskivi väljarände eestvedaja, kes ise küll suri enne „tõotatud maale“ minekut. Ilmar Ahrensi sõnul oli Elisabeth Soo-Laks oma ea kohta igati ergas ja temaga tehtud intervjuust oli kasu esimeste Alatskivist kollektiivväljarändude mentaliteedi mõistmisel ja kirjeldamisel. EFA.360.0.420238

August Vaan perega Tšernevost teekonnal Eestisse Ustje külas 1943. aastal. EFA.360.0.420292