Wallawanem Andres Kuldkep nõuudis, et № 102 Käspre talu rentniku Peeter Leppiku äramüütud warandusest oma magatsi wõlla 96 Rbl ning mitma aasta talu taldre maksu wõlarahad 9 Rbl nüüd täna päew kätte saaks.

Mõisa walitseja A. Andreesen nõuudis, et mõisawalitsus Peeter Leppiku wõlg rendi nimelt 131 Rbl 95 kop nüüd praegu kätte saaks, sest ta olla seda raha juba ammugi nõudnud aga ikka weel mitte kätte saanud. Nimelt nõuuda ta, et ta oma wõla 131 Rbl 95 kop mitte poolikult waid täielikult kätte saaks.

Wallawanem nõuudis, et kõige esite aga tema wõlg 105 Rbl Leppiku warandusest talle wälja antud saaks. Enne teda ei wõida Leppiku rahast ei mõisa walitsus, ega mitte ükski muu saada, waid Leppiku oksjonist sisse tulnud raha pidada wiimane kui koppik temale saama, sest et just tema ainult oma nõuudmise pärast nimelt kõige tarwilikumalt Leppiku waranduse kinni panna ning ära müija lasknud sellepärast, pidada tema ka nüüd see ainus olema, kellel õigus olla Leppiku warandust puhtalt kõik wiimane magatsi wõla kustutamiseks omale saada. Ei mõisa walitsusele ega tõistel ei wõida sealt mitte midagi pärimist olla, waid pidada see warandus kõik magatsi wõlla kustutamiseks langema. Sest selleks nõuudnud ta ju teda ka ära müüma. Peeter Leppikust olla ta ju minewa Mardi päewa aeal magatsi wõlla tasa maksmist nõudnud, aga ei olewad täninigi weel tasa makstud saanud, wõlg olla praegu 2 Tsetwerti 6 karnits rukkid 8 Tsetwerti 52 karn. odre, 6 Tsetwert 32 karnits kaero.

Mõisa wallitseja nõuudis, et Leppiku wõlgrent aga täielikult tasa tehtud saaks, sest seda olla ta ka juba ammugi üles annud ja kätte ihaldanud.

Tähele on panna et nii pea kui arwada olli ja selle kohtule ialgi teada sai, et wõlad ehk Leppiku warandusest üle käija wõiksiwad, sai Leppiku warandus kohe kinni pantud ja ära müütud, sellel kohtul ei ole mingisuguust enam teada, mis müümata jäänud oleks, aga siiski Leppiku waranduseks arwada tuleks, ning wõlgnikule kasu olla wõiks, waid on see kohus kõigipidi hoolega puhtast südamest asja tallitanud, ja selle juures teinud, mis seadus käseb, kui wõlglased, kõige enamalt wallawanem, Leppiku  waranduse oksjoni peal müümist nõuudis sai see kohe wiisi pärast tallitud, sisse tulnud raha paigale pantud, ning seni kaua hoitud, kui kõik wõlglased konkursi seaduse järel ta jagamiseks üles kutsutud said. Sellepeale said siis awaliku lehtede läbi nähtawa paigade peale üleslöödud, kõik wõlglased Kihelkonnast ja wallast Kabbala kohtu juure oma wõlgasid ülesandma kutsutud. Peale selle sai Leppiku konkurs weel wälja kuulutud waata kubermangu Zeitung aastast 1880 № 18.20.21 nõndasama Talurahwa Kuulutaja № 3 ja tõised.

Proklama aeg on nüüd 30 Aprilliga s.a. mööda jooksnud, ning sai nüüd selle peale Leppiku raha ärajautamine ette wõetud.

Leppiku ära müütud warandusest tuli oksjooni peal raha sisse 107 Rbl 95 kop, sellest läks maha kubermangu Zeitungis kuulutuse kulu 3 Rbl 10 kop. Sulasele Rein Leppikule wiimse aasta palk 18 Rbl, sellejärel jäi siis üle 86 Rbl 85 kop.

Seda raha waidles wallawanem omale magatsi wõla katmiseks mõisa walitseja aga rendi tasumiseks.

Konkursi protsessi Talurahwa seaduse raamatust § 904 nimelt klasside kaupa jagamist tähele pannes 

Mõistis kohus

see 86 Rbl 85 kop kõik wiimne mõisa rendi tasumiseks mõisawalitsejale kätte, ning ei jää siis enam Leppiku rahast kellegil üle midagi saada. Kui Kihelkonna kohus lubab, siis saab Leppiku magatsi wõlg magatsi raamatu summast wähemaks kirjutud, ning taldri raha peab wald see pankrottiks jäänud talu eest ära kandma.

Kohtu mõistus sai kõikidele kellel see puudus ette kuulutud. Edasi kaebamise §§ seletud.

Mõtsa härra Waldmann nõuudis et 3 sülla puude eest mis Leppikul wälja anda olnud ka weel 7 Rbl 20 kop arwatud saama peaks. Waldmannile sai wastatud et Leppiku oksjoni raha, mis weel kuuluduste kulust ja teendri palgast üle jäänud muidugi juba kõik wiimane mõisale mõistetud saanud on, ning temal anda enam kuskiltki midagi wõtta ei ole.

Ka ei ole Mihkel Mikkule enam midagi anda, kellele kohus minewal aastal mõned summad raha mõistetud oli.

Niisamuti ei ole Jürri Wainule ei mingisugust anda, kes Leppikule minewal aastal 2 Rbl 70 kop saapid teinud olli. nenda ei ole wiimaks ei enam ühel ainsalki Leppiku wõlglasel enam mingisugust nende wõlgade kustutamiseks mitte midagi anda.

See sai wõlglastel teada antud ning ei ole kellegil siit enam midagi küsimist, sest et siin nüüd enam midagi jagada ega anda ei ole.

Pandi seda nii kui sündinud kirja.

Mõisawalitseja andis üles, tema ei tahta sellega mitte rahul olla.

Wallawanem andis ka üles, et tema sellega ka mitte rahul ei ole, et kõik mõisa saanud, ning magatsi tasumiseks enam midagi ei jäänud, siis lubati neile edasi kaebamiseks appellationi tähtesid anda.

/allkirjad/