Krono Kõo koggokonnakohhus sel 8mal Märtsil 1868 aastal.

Krono Kõomõisa kubjas Hans Oiassonn, mõisa wllitsusse eest astus koggokonnakohto ette ja kaebas, et Unnakwerre kõrsimees Jaan Manglus, kes Wanna-Põltsama walla hinge kirjas on, Kõomõisa puid Serla metsast on warrastanud.

Josep Waldmann tunnistab, et temma näinud, et Jaan Manglus kahhe hobbusega torid Kõomõisa puid Serla metsast tonud ja kuiwi puid omma kõrsi ukse ees Kõomõisa pu koormate seest, kui mehhed kõrsis löunat sönud, wälja katkunod ja omma kõrsi reia alla winud. Nendasammo mõisa hobboste eest heinad ärra winud. Jaan Arjus, Kõomõisa puumeister tunnistab, et Jaan Manglus temma hobbuse ree pealt kolm pu algu ärra wõtnud, mis temma agga taggasi wõtnud ja ärra tonud. Seddasammo tunnistab ka mõisa pois Jaan Saar. Mihkel Sammas tunnistab ka, et Jaan Manglus temma koormast kolm pakku ärra wõtnud ja howi winud.

Kõo perremeees Pikkali Andres Konks rägib, et Kubjas Hans Oiassonn tedda pallunud tulla puid watama, temma mitte puid selgeste põlle tunnud, agga sedda selgeste teab tunnistada, et Jaan Manglus ähwartanud Kubjast Hans Oiassonn lüa, kui tahhab puid ärra wia, ning olleks sedda ka teinud, kui kubjas wähhe olleks räkinud ning üttelnud Jaan, et temma neid puid mitte ka siis seisma ei jätta kui keik Kõowalla wannemad tullewad kelama.

Nendasammo lubbanud kõrsimehhe naene Kõomõisa Herra jallad alt ärra lüa, kui tulleb kelama.

Hans Rump tunnistab, et kõrsimehhe naene kubjast Hans Oiassonn on lönud. Selle peale wastas kõrsimees Jaan Manglus, et temma mõisa puid ei olle warrastanud ei torid egga kuiwi, waid issi murretsenud kui: Nõuassare perremehhe Tönno käest üks koorm torid kasse puid se aasta sanud ja leppa puud andnud ka Nõuassare, mis Pernissare Juhhan koddo tonud. Allu puid ostnud Põltsama meeste käest, kes  Willandi puid winud, üks koorm. Lebbawerrest omma wenna käest sanud ka üks koorm pitki puid ja Aimla mees Jürri käest nendasammo. Ning ülle pea on temma murretsenud, et se kõrts agga on soentud sanud.

Nendasammo kaebab mõisa kubjas, et  Unnakwerre kõrsimees kahhe aasta sees need heinad, mis kahhasse on teinud, mitte ei olle mõisale taggasi annud.

Mõisa Herra leppis koggokonnakohto ees kõrsimehhega seddawisi, et puud mis temma ärra wõtnud ja Loopre mõisa lasknud Sawwi kõrsi jurest taggasi tua, jäwad temmale ja sellega on se assi ärra tehtud. Omma sõimamisse pärrast agga mõistis koggokonnakohto kohhus tedda 3 Rublaga walla waeste heaks trahwitada.

Peakohtomees: Jaak Kukmann

Kohtomees: Hans Riisk. XXX

  dito             Ado Lagus. XXX

  dito             Karel Malkin. XXX