Toimetuse kolleegium: Cornelius Hasselblatt, Jürgen Heyde, Lea Kõiv, Enn Küng, Peep Pillak, Raimo Raag, Priit Raudkivi, Ott Raun, Toivo-Ülo Raun, Alexander Rupasov, Seppo Zetterberg, Tõnu Tannberg, Ivi Tomingas, Jaak Valge, Bradley Woodworth

Peatoimetaja Ott Raun
Toimetaja Andres Langemets
Keeletoimetaja Eha Kõrge
Kujundaja Triinu Ootsing

Trükitud trükikojas Auratrükk

Seda ajakirja indekseerib ja refereerib kirjastus Thomson Reuters kategooriates /Arts and Humanities Citation Index®/ ja /Current Contents®/Arts & Humanities/ ning kirjastus Elsevier. 
Ajakiri on indekseeritav ja refereeritav EBSCOhost ja ERIH PLUS andmebaasis.

2021. aasta esimese Tuna numbri avab Jaan Unduski essee Jaan Krossi 100. sünniaastapäeval peetud kõne põhjal, kus Krossi romaanidest tuttav köielkõndija-motiiv toob meid Balti ketini ja kaugemalegi, üle aegade ulatuva käest-kinni-hoidmise-liigutuse mõtestamiseni. 

Käsitluste rubriigis vaatleb Enn Küng Tallinna sõjaliste kohustuste seost Rootsi garnisoniga 16. sajandi lõpust 17. sajandi esimese kolmandikuni, Mari-Leen Tammela uurib Eesti karistusseadustiku reformi 1920. aastatel, mil küsimuse all oli vangla rajamine Kesselaiule, Mark Gortfelder käsitleb 1923. aastal toimunud usuõpetuse rahvahääletuse tulemusi mõjutanud tegureid, Mihkel Truman jätkab Eesti arhiivinduse arenguloo analüüsi 1920. aastate keskpaiku, Jaan Lehtaru annab jätkuloos ülevaate arhivaalide säilitusküsimustest nõukogude perioodil ning Valdur Ohmann teeb sissevaate Tallinnas Maneeži tänaval asuva arhiivihoone minevikku.

Dokumendirubriigis leiab käsitlemist küsimus kahest museaalidena arvele võetud sõrmusest, mille seostamist Pirita kloostriga ei saa välistada, ning täiendavatest dokumentidest Eesti metsavendluse ajaloo uurimisel 1949. aasta kontekstis. Lisaks saab lugeja ohtra pildivaliku Peipsitagusel asualal elanud eestlastest 1943. aastal, sisutiheda arvustuste rubriigi ja varia-osa.