Tartu osakond hoiab üldjuhul dokumente, mis on tekkinud 13. sajandi keskpaigast kuni aastani 1917. Eesti Vabariigi (1918–1940) aegsetest dokumentidest on kinnistusametite fondid (talude kinnistutoimikud, maade plaanid jms) ja mõne teise asutuse (nt Tartu ülikool, osaliselt AÕK kirikud, kindlustusseltsid ja -kassad, ettevõtted, huvialaühingud) ja isikute fondid. Samuti on siin hoiul endises Viljandi, Pärnu, Tartu, Kuressaare ja Haapsalu maa-arhiivis ning parteiarhiivis hoiul olnud nõukogudeaegsed dokumendid.

Tallinna osakonnas säilitatakse uuema aja (alates 20. sajandist) arhivaale: püsiväärtusega dokumente, mis on tekkinud Eesti Vabariigi territooriumil alates Eesti omariikluse tekkest tegutsenud riigivõimu- ja valitsemisorganite, omavalitsusasutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja teiste juriidiliste isikute tegevuses, välja arvatud pärast 1944. a tekkinud kohalike asutuste dokumente, Eestiga seotud asutuste ja organisatsioonide dokumente ning kodanike isikufonde.

Rakvere ja Valga osakond kogub ja säilitab oma tegevuspiirkonnas alates 1944. aastast tegutsenud ja tegutsevate ameti- ja valitsusasutuste ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, avalikke ülesandeid teostavate eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute, samuti kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaale.

Igal säilik on seotud ühe hoidla (maja) ja uurimissaaliga. Seoses uue peahoone Noora avamisega ning kogude ulatusliku ümberkolimisega ei kajasta varem eri arhiive tähistanud lühendid EAA, ERA, ERAF, LAMA, SAMA jne enam säiliku füüsilist asukohta ega sisalda muud olulist infot. Tegemist on vaid osaga arhiivi leidandmetest (nt EAA.854, ERA.31, ERAF.1). Näiteks säilitatakse enamikku ERAF-liitega arhiive alates 2017. aastast Tartus, ERA-liitega säilikuid hoitakse nii Tallinnas kui Tartus jne. Infot säiliku asukoha kohta leiate arhiivi infosüsteemist AIS.

Üksuste aadressid ja kontaktandmed leiate VAUst

Rahvusarhiivi uurimissaalide lahtiolekuajad leiate siit.

Ei ole. Arhiivi uurimissaali külastamine, arhivaalide tellimine ja uurimine on tasuta. Tasulised on koopiateenused.

Rahvusarhiiv (nagu kõik avalikud arhiivid) võimaldab juurdepääsu arhiivis säilitatavatele dokumentidele ehk arhivaalidele. Juurdepääs avalikule teabele on igaühe õigus. Sellest tehakse erandeid ainult kahel juhul: selleks, et kaitsta olulisi avalikke huve, ning selleks, et kaitsta isikuid nende eraelu üksikasjade avalikuks saamise eest. Sel põhjusel on osa avalikest arhivaalidest piiratud juurdepääsuga (arhiiviseadus § 42). Rahvusarhiivi põhimõtted juurdepääsupiiranguga arhivaalide kasutamise kohta on kirjas vastavas eeskirjas. Piiranguga arhivaalide kasutamise üle otsustamiseks küsib arhiiv põhjendust ja selleks tuleb täita vastav taotlus VAUs.

Uurimissaali ei väljastata originaalarhivaale, kui need on digiteeritud ja nähtavad Saagas.

Arhiiviseadus keelab arhivaalide laenutamise väljapoole avalikku arhiivi. Iga dokument on unikaalne ja kordumatu. Kuna iga dokumenti on originaalina ainult üks eksemplar, siis on nende pikaajalise säilimise tagamiseks kehtestatud karmid nõuded.

Virtuaalse uurimissaali kodulehelt leiate rubriigi "Teenused" alt täpsema info säilikute uurimissaali tellimise kohta.

Säilik ehk säilitusühik on kas üksikarhivaal või arhivaalide kogum, mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Säilikud võivad erineda nii tüübilt kui vormilt. Näiteks võib säilik olla isikutoimik, kiri, nimekiri, protokolli-või arveraamat. Säilik võib olla ka kaardirull, joonis, maakaart, foto, fotoalbum või pitsat. Säilik võib koosneda paarist lehest või olla mitmesajaleheline, mõnesentimeetrine või paari meetri pikkune, paarkümmend grammi kaaluv või kümnekilone.

AISis on säiliku tunnuseks leidandmed, näiteks EAA.2100.1.234.

Selleks tuleb täita juurdepääsutaotlus, et põhjendada oma juurdepääsuvajadus ja uurimistöö eesmärk, ning see digitaalselt allkirjastada. Kui taotlus rahuldatakse, saate juurdepääsu säilikule kuni üheks aastaks.Eelduseks on, et olete Saagasse sisse loginud ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID-ga. 

1918. aasta veebruarikuuni kehtis Eesti alal vana ehk Juliuse kalender. 1918. aastal järgnes 31. jaanuarile uue ehk Gregoriuse kalendri järgi 14. veebruar. Daatumite uude kalendrisse ümberarvestamisel tuleb kirikuraamatus esinevale 19. sajandi kuupäevale liita 12 päeva ja 20. sajandi alguse (alates 1. märtsist 1900) kuupäevale 13 päeva.

Õige koguduse kätteleidmiseks on tarvis teada, kus otsitavad isikud elasid. Kui on teada vaid küla, saab Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasi abil leida kihelkonna, mille piiresse küla kuulus. Kui teada on koduvald, leiab valla kihelkondliku kuuluvuse Eesti ala valdade registri abil. Kui puuduvad igasugused andmed esivanemate elukoha kohta, võib abiks olla 19. sajandi algul pandud perekonnanimede andmebaasis või luteri koguduste personaalraamatute nimeregister. Kuna igas kihelkonnas oli tavaliselt üks kirik, siis saabki hakata vaatama vastava kihelkonna personaalraamatuid ja meetrikaid. Mõnes suuremas kihelkonnas tegutses ka abikogudus, kus peeti eraldi kirikuraamatuid, ka need asuvad põhikoguduse fondis. Nii tuleks nt Kõpu abikoguduse meetrikaraamatuid otsida Viljandi Pauluse koguduse fondist ja Alatskivi abikoguduse omi Kodavere koguduse fondist.

1840. aastatest tuleb seoses ulatusliku usuvahetusliikumisega arvestada võimalusega, et esivanemad võisid astuda õigeusku. Sellisel juhul tuleb sünni-, surma- ja abielukandeid otsida vastava piirkonna õigeusu koguduse meetrikatest. Personaalraamatuid õigeusukogudustes üldjuhul ei peetud.

Ei, sugupuu tuleb igal huvilisel endal koostada. Suguvõsauurimine eeldab suuremahulist uurimistööd erinevate allikatega ning põhjaliku perepuu koostamiseks kulub kuid, isegi aastaid. Virtuaalse uurimissaali kodulehelt leiate rubriigi "Arhiiviallikate kasutamine" alt teksti "Suguvõsauurimine", kus juhatatakse algajale suguvõsauurijale kätte teeots oma juurte põhjalikumaks tundmaõppimiseks.

Suguvõsauurijaid ühendab Eesti Genealoogia Selts. Eesti Isikuloo Keskus on loonud eestikeelse tasuta foorumi suguvõsauurijatele. See on koht perekonnaajaloo teemal küsimiseks ja vastamiseks. Postitada võib teateid uuritavatest nimedest, otsimiskuulutusi, aga ka nõu küsida uurimise käigus tekkinud probleemide lahendamiseks.

Tähestikud viitavad registreerimisnumbrile, mida omasid personaalraamatud siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonnas (RTO-s). Kui raamatud 2009. aasta suvel Rahvusarhiivile üle anti, said need leidandmed, mille järgi on nad leitavad nii Saagas kui ka AIS-is. Vana viite leidmiseks tuleb vaadata säiliku kirjet AIS-ist. Näiteks, sisestades leidandmete reale EAA.1259.1.336 ja klikates säiliku pealkirjal, avaneb kirje, kus on märkusena kirjas RTO 79.1.2090.

Suure tõenäosusega mõeldi 18. sajandi allikates «köhho töpe» (sks k Ruhr) all düsenteeriat. Soovitame kasutada seesuguste küsimuste puhul meie arhivaaride koostatud abimaterjale Saagas (teiste seas ka juhend «Surmapõhjused»). Samuti võib küsida nõu Eesti Isikuloo Keskuse perekonnaajaloo foorumis, kus teised genealoogiahuvilised on meelsasti nõus oma teadmisi jagama.

See ei ole võimatu, kui on piisavalt tahtmist ja püsivust. Gooti kirja dešifreerimisel on abiks õppevahend «Valik käsikirjalisi tekste 14.–19. sajandist» (Tartu 1996). Suguvõsauurimise allikatest on põhjaliku ülevaate kirjutanud Tartu ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must «Eestlaste perekonnaloo allikad» (Tartu 2000). Samuti saab lugemisharjutusi teha Rahvusarhiivi paleograafia õppekeskkonnas.

Sellisel juhul on parem alustada personaalraamatust, kust leiate täpsed sünni- ja surmadaatumid. Nende järgi on juba lihtsam vastavad kanded meetrikatest üles otsida.

1. juulil 1926 jõustunud 1925. aasta perekonnaseadus lahutas perekonnaseisu dokumentatsiooni pidamise kirikust ning tegi selle ülesandeks perekonnaseisuametitele. Nii tulebki Teid huvitava isiku sünnikannet otsida vastava perekonnaseisuameti aktide hulgast. Enamasti asuvad need maavalitsuse arhiivis, antud juhul Tartu maavalitsuses, ERA.5130. Aktide teised eksemplarid on Siseministeeriumi perekonnaarhiivi dokumentide kollektsioonis, ERA.5201. Kuna aktiraamatud on köidetud aastate kaupa ning need sisaldavad paljude inimeste sünniandmeid, siis ei saa neid laenutada uurimissaali. Kui soovite lihtkoopiat, siis soovitame esitada koopiatellimuse ning kirjutada märkuste lahtrisse, kelle aktist Te koopiat soovite. Kui Teil on vaja akti õiguste tõendamiseks, siis tuleb esitada arhiivipäring.

Tecknal oli Lokuta mõisa saksakeelne nimi. Praegu asub seal Lokuta küla. Kohanimede tänapäevaste vastete leidmisel on heaks abivahendiks Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas, mis sisaldab lisaks tänapäevastele kohanimedele ka enamikku ajaloolistest kohanimedest (sh vene ja saksa keeles). Tänase külanime järgi on Maa-ameti geoportaali ajalooliste kaartide rakenduse abil võimalik leida, millise mõisa ja kihelkonna alla praegune küla on 19. sajandil kuulunud.

Arhiiviteabe vahendamine toimub vastavalt arhiiviseadusele ja arhiivieeskirjale.

Arhiiv koostab vastuseid ka huvipäringutele. Vastuskirja teenustasu on 15 eurot.

Päringu saab esitada VAU päringuvormi kaudu või arhiivis kohapeal.

NB! Arhiiv ei lahenda päringut, kui selles esitatud lähteandmed on puudulikud või sellele vastamine nõuab suuremahulist uurimistööd (nt sugupuu koostamine).

Päringut saab esitada ükskõik missuguses Rahvusarhiivi arhiivis kohapeal või läbi VAU. Selleks tuleb täita VAU elektrooniline arhiivipäringuvorm.

Päringuvormide kohustuslikud väljad (tärniga tähistatud) on vaja kindlasti täita, sest vastasel juhul ei saa päringut edastada. Mida rohkem algandmeid on arhivaari käsutuses, seda tõenäolisem on saada arhiivist ammendav vastus. Kõik lisaandmed, mida teema kohta teate, võib kirja panna kommentaaride lahtrisse. Dokumendikoopiaid jms on võimalik lisada failina päringu juurde.

Jah, on küll võimalik. See on kõige mugavam moodus teatise kättesaamiseks, ühtlasi hoiame niiviisi kokku paberit ja säästame loodust.

Kui Te vajate arhiiviteatist õiguste või tehingute tõendamiseks ametiasutuses, tuleb selle eest tasuda riigilõiv 15 eurot (riigilõivuseaduse § 346).

Kui Te soovite arhiivist teavet isiklikust huvist lähtuvalt, siis koostab arhiiv vastuskirja, mille eest tuleb maksta teenustasu 15 eurot (alus: haridus- ja teadusministri 22.12.2011 määrus nr 71 „Arhivaalide kasutamisega seotud tasuliste teenuste loetelu ja määrad“). 

Vastuskirjale lisatud koopiate eest tuleb tasuda vastavalt haridus- ja teadusministri kinnitatud kulunormidele.

Arhiiviteatise või vastuskirja eest tasumiseks saadetakse päringu esitajale makseteade. Kõige mugavam on kasutada makseteatel olevat pangalinki, sest siis on makseks vajalikud väljad eeltäidetud ning makse laekumine kajastub automaatselt Rahvusarhiivi päringusüsteemis. Pangaülekandega tasudes tuleb summa kanda makseteates märgitud rahandusministeeriumi pangakontole. Maksekäsundil tuleb näidata viitenumber ja selgitus (makseteate number, päringu esitamise kuupäev ja päringu esitaja nimi). Kõik nimetatud andmed on kirjas ka makseteatel.

Soovi korral võib teenuse eest tasuda ka sularahas või pangakaardiga mistahes Rahvusarhiivi üksuses kohapeal.

Arhiiv lööb arhiiviviitega templi koopiapaki esimesele ja viimasele lehele. Kui koopiad on tellitud erinevatest säilikutest, siis tembeldatakse esimene ja viimane leht iga säiliku puhul eraldi. Kui soovite aga templeid kõikidele koopialehtedele, siis tuleb maksta tembeldustasu 0,10 € iga templi eest. Täpse ülevaate enda esitatud koopiatellimustest saab oma konto alt VAUst, kuhu salvestatakse kõik esitatud tellimused.

Paberkoopiaid ei valmistata säilikutest, mis on:

• pärgamentköites või pärgamendil;
• hapra paberiga ja füüsiliselt lagunenud;
  
• vahapitseriga, nööritud või pitseeritud;
  
• kokkuvolditud plaanid, joonistused või kaardid juhul, kui see neid kahjustab.

Paberkoopiaid ei tehta ka digiteeritud säilikutest, nende kujutisi on võimalik välja trükkida.

Reeglina on paberkoopiate valmistamise tähtaeg 1 nädal ning digitaalsete koopiate valmistamise tähtaeg 2 nädalat. See on tingitud arhiivitöö iseärasustest. Kuna tellimusi on palju ning koopiate valmistamisel tuleb järgida kvaliteedinõudeid, siis ei ole võimalik koopiaid kohe kätte saada.

Ei pea, arhiiv väljastab paberkoopiaid ka posti teel. Sel juhul peate tasuma lisaks koopiate maksumusele ka postikulud. Digikoopiad on võimalik alla laadida ftp-serveri vahendusel. Kõik vastavad valikud saab teha koopiatellimuse esitamisel VAUs.

Jah, koopiateenuse eest on võimalik kohapeal tasuda nii sularahas kui kaardiga. Koopiatasu maksmiseks on ka muud võimalused: pangalink, krediitkaart ja pangaülekanne. Selleks tuleb VAUs koopiatellimust kinnitades valida sobiv makseviis.

Digitaalseid koopiaid on võimalik alla laadida arhiivi ftp-serveri vahendusel. Selleks tuleb VAUs koopiatellimust kinnitades valida kättesaamise viisina interneti (ftp-serveri) kaudu ja kontrollida, et sisestatud oleks õige meiliaadress.

Jah, saab küll. Siiski on soovitav tellitud säilikud oma silmaga üle vaadata. Säilikud võivad sisaldada ka uurija jaoks vähemolulisi dokumente, millest koopiate valmistamine ei ole alati otstarbekas ja vajalik. Arusaamatuste vältimiseks soovitamegi uurijal endal kopeeritav materjal välja selekteerida.

Seda keelab arhiiviseadus. Peamine põhjus on arhivaalide kaitse. Igakordsel kopeerimisel kahjustab arhivaali valgus, soojus, murdmine jms, mis omakorda tekitab muutusi paberi ja tindi koostises. Seetõttu peab arhivaali kopeerimine toimuma teadlikult ja oskuslikult. Iga koopiatellimuse puhul tehakse esmalt kindlaks, kas arhivaali seisund võimaldab kopeerimist või ei. Vastavatest nõuetest saab lähemalt lugeda uurimissaali eeskirjast.

Ei, see ei ole lubatud. Igakordne kopeerimine kahjustab säilikut. Arhiivis teevad seda tööd spetsialistid ning nii on säilikute füüsiline ja optiline kahjustamine väiksem.

Jah, digitaalseid koopiaid valmistatakse Tallinna ja Tartu uurimissaalis. Skaneerida saab maksimaalselt A0-formaadilisi säilikuid. Suurematest arhivaalidest on võimalik tellida digifotosid. Rohkem teavet saab VAU rubriigist koopiate tellimine.

Jah, võib küll. Tartu ja Tallinna uurimissaalides on oma fotoaparaadi või telefoniga pildistamisel võimalik kasutada statiivi. Isepildistamisel ei ole lubatud kasutada välku.

Kauglaenutus on Rahvusarhiivi Tartu ja Tallinna (v.a filmiarhiiv) uurimissaalide vaheline arhivaalide laenutamine tähtajaliseks kasutamiseks. Kauglaenutuse eesmärk on pakkuda arhiivi uurimissaalis töötavale uurijale teiste arhiivide säilikute kasutamist. Kauglaenutuse tellimuse esitamise ja täitmise ning laenutatud arhivaalide kasutamise korra kehtestab Rahvusarhiivi uurimissaali ja kauglaenutuse eeskiri.

Säilikud toimetatakse teise arhiivi iga kuu 10. ja 25. kuupäevaks. Suveperioodil, 25. juunist kuni 1. septembrini kauglaenutust ei toimu.

Haridus- ja teadusministri 22. detsembri 2011 määrusega nr 71 on kehtestatud ühe arhiivisäiliku kauglaenutamise hinnaks 2 eurot. Kui tellimus on vastu võetud ja komplekteeritud, saadetakse kliendile arve. Laenutatud arhivaalidega saab tutvuda alles pärast arve tasumist pangaülekandega või kohapeal.

Kauglaenutusse ei väljastata üldjuhul:

a) halvas füüsilises seisundis olevaid arhivaale;

b) fotosid ja klaasnegatiive, kaarte, plaane, pärgamentürikuid- ja köiteid ning vahapitsereid sisaldavaid arhivaale;

c) suureformaadilisi ja esemelisi arhivaale;

d) kartoteeke;

e) tervikuna publitseeritud ja kasutuskoopiaid omavaid (mikrofilm, digikoopia) arhivaale;

f) arhiivis kohapeal enamkasutatavaid arhivaale;

g) Eesti riigi ajaloo ja kultuuri seisukohalt erilise tähtsusega arhivaale (nt Tartu rahuleping, Eestimaa rüütelkonna kapitulatsiooniakt 1710. aastast jt).

Ei, see ei ole võimalik. Rakveres ja Valgas hoiul olevaid säilikuid saab vaadata üksnes kohapeal.

Korraga võib tellida üldjuhul kuni 15 säilikut tähtajaga üks kuu. Sageli kasutatavate arhivaalide puhul on laenutusaeg kaks nädalat. Tellimust võib pikendada veel kuni üheks kuuks. Tähtaega hakatakse arvestama alates tellitud säilikute jõudmisest sihtkohta.

Selleks tuleb VAUs valida tellimuse liigina kauglaenutus ning uurimissaal, kuhu säilik tellida soovitakse. Kauglaenutus on tasuline (1 säilik=1 euro), tellimused toimetatakse sihtkohta iga kuu 10. ja 25. kuupäevaks.

Kaalutlemine on juurdepääsu võimaldamise protseduur, millega tehakse kindlaks, kas avalik hüve, mis saadakse juurdepääsupiiranguga andmete kasutamisest uurimuses, kaalub üles eraisiku õiguste või huvide riive, mis nende andmete kasutamisega võib kaasneda.

Rahvusarhiiv peab kaitsma inimese õigust eraelu kaitsele ning tegema seda ka juhul, kui arhiivimoodustaja pole selliseid piiranguid kehtestanud või seda pole üleandmise-vastuvõtmise aktis või lepingus märgitud.

Juurdepääsu piiratakse eelkõige delikaatsetele ja eraelulistele isikuandmetele. Nende loetelu vaata isikuandmete kaitse seadusest.

Juurdepääsu ei piirata reeglina lihtisikuandmetele (nimi, sünd, surm, abiellumine, ristimine, abikaasa, lapsed, vanemad, aadress, isikukood jms).

Rahvusarhiivi arhivaalides on juhuslikult ja ebasüstemaatiliselt esinevaid isikuandmeid, mis võivad olla delikaatsed ja eraelulised ja millele kehtivad seadusest tulenevad juurdepääsupiirangud. Nõnda laialipaisatud infoühikuid on olemasoleva ressursi ja arhivaalide koguhulga tõttu praktiliselt võimatu kindlaks teha. Ka arhiiviuurija peab endale teadvustama isikute õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Uurija vastutab talle juhuslikult teatavaks saanud delikaatsete ja eraeluliste isikuandmete kasutamise eest vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Vastavalt arhiiviseaduse § 42-le tuleb üldist juurdepääsuõigust avalikele arhivaalidele piirata vaid kahel põhjusel: esiteks selleks, et kaitsta inimeste eraelu üksikasju avalikuks saamast, ja teiseks selleks, et kaitsta olulisi avalikke huvisid. Avalikul arhiivil tuleb kokku puutuda eelkõige esimese põhjusega.

Rahvusarhiivis võib esineda kolme liiki juurdepääsupiiranguid: 1. Delikaatsed või eraelulised isikuandmed võivad esineda nii avalike kui eraarhivaalide hulgas. NB! üks osa neist on kehtestatud isikuandmete kaitse seadusega, teine osa selliste eriseadustega nagu perekonnaseadus, notariaadiseadus jms. 2. Andmed asutusesiseseks kasutamiseks võivad esineda vaid Rahvusarhiivi üle antud uuemate avalike arhivaalide hulgas, sest kehtestatakse avaliku teabe seaduse alusel. 3. Üleandja kehtestatud juurdepääsupiirang võib esineda vaid eraarhivaalide hulgas.

Delikaatsetele või eraelulistele isikuandmetele tuleb juurdepääs võimaldada juhul kui:a) uurija juurdepääsuvajadus tuleneb õigusaktist; see selgub, kui on uurimist või järelevalvet korraldava või õnnetuse asjaolusid selgitava pädeva ametniku juurdepääsu võimaldav otsus; politsei, kohtu, prokuratuuri vms asutuse juurdepääsutaotlus; b) uurijal on kaalukas põhjus; see selgub kaalutlemise teel.

Arhiivi infosüsteem ehk AIS on Rahvusarhiivi andmebaas, kus on teave arhiivis hoitavate dokumentide kohta. Olemuselt on see sarnane raamatukogude elektrooniliste andmebaasidega, mille abil saab raamatuid üles leida. Nii on võimalik AISi kaudu otsisõnu kasutades üles leida dokumente ehk arhiivikeeli arhivaale.

AISi on sisestatud kõik Rahvusarhiivis hoiul olevad ligikaudu 10 miljonit säilikut. Sisestamistöö jätkub, kuna arhiivi võetakse pidevalt juurde uusi säilikuid, millest moodustatakse uued arhiivid.

Kirjeldusüksus on arhivaal või arhivaalide kogum, mida on võimalik eraldi kirjeldada. Suuremad kirjeldusüksused on säilik, sari, arhiiv ning nende allüksused (nt allarhiiv, allsari).

Leidandmeteks nimetatakse säiliku leidmist võimaldavat koodi. See koosneb arhiivi tunnusest (täheline tunnus koos numbriga), nimistu numbrist ja säiliku numbrist, näiteks "EAA.1.2.3", kus:

1. EAA.1 tähistab arhiivi, praegusel juhul arhiivi nimega "Eestimaa rootsiaegne kindralkuberner".
2. Number 2 tähistab nimistut, praegusel juhul arhiivi "Eestimaa rootsiaegne kindralkuberner" teist nimistut.
3. Number 3 tähistab säilikut, praegusel juhul "Eestimaa rootsiaegne kindralkuberner" teise nimistu kolmandat säilikut.

Arhiiv on arhiivimoodustaja ehk asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. Arhiiv koosneb üldjuhul ühe arhiivimoodustaja arhivaalidest.

AISist teabe saamiseks on kaks võimalust: lihtotsing ja detailotsing. Neil otsinguviisidel on oma eripärad, mille tõttu nad sobivad kasutamiseks erinevates olukordades. Otsisõna võib olla nimi (Jaan Poska, Kuningaküla algkool), märksõna (hobusevargus, Võnnu lahing), tegusõna tuletusvorm (ratsutamine, perekonnanimede panemine). Kindlasti leiate vastuseid ka ilusatele otsisõnadele, nagu armastus ja õnn. Otsingut saab teostada eesti, vene ja saksa keeles, kuna enamik Rahvusarhiivi arhivaalidest on koostatud nendes keeltes. Samuti võib katsetada ka rootsi-, prantsuse-, inglisekeelse sõnaga, sest ka nendes keeltes leidub üksikuid arhivaale. Loe lähemalt tulemusliku otsingu tegemise kohta AIS kodulehelt.

Arhivaale ei saa koju laenutada, neid saab lugeda üksnes arhiivis kohapeal või vaadata digiteeritud allikate portaalis Saaga, kus leiduvad enimkasutatavad Rahvusarhiivi allikad. Arhivaali pealkirjal klikates avaneb detailinfo, mille juures olev otselink "Telli" viib tellimiskeskkonda ehk virtuaalsesse uurimissaali. Kui arhivaal on digiteeritud kujul Saagas olemas, siis on AISis selle juurde kuvatud ka otselink kirjega "Vaata dokumenti". Rohkem infot teenuste kohta leiab virtuaalsest uurimissaalist VAU.

Saaga on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega.

Registreeruda palume ka kõikidel Rahvusarhiivi uurimissaali külastajatel. Saaga kasutajana olete samamoodi arhiivi klient.

Mõned lehed on topelt filmitud, sest seda näeb ette filmimise kvaliteedistandard: juhul, kui info on lehe mõnes kohas paremini loetav ühel tihedusel ja teises kohas teisel tihedusel, valmistatakse lehest kaks kaadrit erinevate valgusparameetritega. Eesmärk on tuua terviklik tekst lugejani kahe või enama kaadri abil. Seega on nende kaadrite skannimine samuti vajalik, sest üks kaader toetab teist. Kui mikrofilmikaadrilt õnnestub skannimistingimuste (kaadri tumeduse/heleduse) reguleerimisega rohkem infot nähtavale tuua, siis skannitakse kaadrid topelt. Seega on topeltkaadrid jäetud Saagasse teadlikult, et oleks tagatud info täielikkus. See ei tähenda, et osa lehti oleks seetõttu pildistamata jäänud.

Saaga on loodud piltide vaatamiseks, mitte massiliseks allalaadimiseks. 

Tegemist on skannitud kujutisega ehk pildiga (image), kus kogu nähtav tekst on tegelikult halltoonides punktide kogum. Selleks, et mikrofilmilt skanneri abil ülesloetud punktide kogum suudaks edastada vanas ja sageli kahjustatud kirikuraamatus sisaldava informatsiooni, peab neid punkte olema võimalikult palju. See omakorda muudab faili väga suureks. Et skannitud pilte oleks võimalik Internetis vaadata, on nende mahtu tarkvara abil vähendatud nii palju, kui see on võimalik. Kuid vaatamata sellele on üks fail keskmiselt suurusega 800–900 kB ning selle jõudmine arvutisse võtab aega. Soovitame piltide kiiremaks ettelaadimiseks lülitada sisse vastav eelistus. Seda saate teha Saagas, kui valite ülalt paremast nurgast «Eelistused» ning teete linnukese lahtrisse «Kasuta piltide ettelaadimist». Et eelistused oleksid alati Teie kasutajakontoga seotud, tuleb need salvestada siis, kui olete sisse loginud.

See pole võimalik seni, kuni tekstituvastuse tarkvara arendamine pole jõudnud tasemele, mis võimaldaks vanu käsikirju nagu on Saagas tekstiks muuta. Luteri koguduste personaalraamatute kasutamist hõlbustab nimeregister. See võimaldab otsida, millistes indekseeritud personaalraamatutes huvipakkuv nimi esineb ja sealt otse vastavat arhivaali lehitsema minna.

Nimeregistrit indekseerib Eesti Genealoogia Selts, tehnilist tuge pakub sellele Rahvusarhiiv.

Kirikuraamatud on digiteeritud ja Saagas üleval. Seda, kas koguduse kõik aastakäigud on säilinud või mitte, saab kontrollida rahvusarhiivi infosüsteemi AIS vahendusel.

Ei saa. Üks kogude digiteerimise eesmärke on kasutusfondi loomine, et säästa originaale ja kindlustada nende võimalikult pikaajaline säilimine.

On küll võimalik. Parima kvaliteedi saamiseks avage kujutis pdf-formaadis. Seejärel saate välja printida kas kogu kujutise või osa sellest (osa välja printimisel tuleb see enne tähistada).
Kasutage oma arvutis leiduvat pdf lugemise programmi, et tähistada Teid huvitav osa kujutisest, valitu saate kopeerida  parema hiireklahvi klikiga. Edasi avage tekstitöötlusprogramm, kleepige valitu sinna ning seejärel printige.
Hea tulemuse saamiseks kogu kujutise printimisel soovitame lehe äärised võrdsustada nulliga.

Saagast pärit piltide või nende osade avaldamisel takistusi ei ole, kuid arvestada tuleb kehtivate õigusaktidega, näiteks isikuandmete kaitse seadus, autorikaitse seadus vm. Publitseeritav tekst või pilt tuleb varustada arhiiviviitega (nt kujul EAA.1248.1.38, l. 6). Täpsemalt saab viitamise kohta lugeda viitamise juhendist.

Kuna pildifailid on mitmeid kordi suuremad kui tekstifailid, siis tekiks nendest failidest ühe digitaalse säiliku moodustamisel nii suur fail, mille allalaadimine (serverist arvutisse jõudmine) võtaks mitu tundi aega. Suur osa arvuteid ei suudaks sellist faili avadagi, rääkimata kiirest lehekülgede vahel liikumisest. Mitmesajaleheküljeline tekstifail võib mahult olla umbes sama suur kui Saaga üksainus kaader.

VAU ehk virtuaalne uurimissaal on Rahvusarhiivi klientidele mõeldud universaalne veebikeskkond, mis koondab kõiki arhiivikasutajatele suunatud veebiressursse, olulist arhiiviteavet ning teenuseid. VAUs saab tutvuda arhiiviteatmestu AISiga, otsida ja lehitseda Saagat, kasutada eriandmebaase nagu näiteks Fotis, FIS jt, esitada arhiivipäringuid, esitada uurimissaali tellimusi, lugeda uudiseid jne.

Lingimärkmik on koht, kuhu te saate salvestada huvipakkuvate lehekülgede viiteid.

Viiteid, mis on salvestatud oma veebilehitsejas, saab kasutada ainult selle arvutiga, millega need viited on salvestatud. VAU lingimärkmikku saab aga kasutada iga arvutiga, millel on Interneti-ühendus. Seega on VAU lingimärkmik uurijale kättesaadav nii arhiivi uurimissaalides kui ka kodu- ja tööarvutis. Pealegi on VAU lingimärkmik integreeritud paljude Rahvusarhiivi andmebaasidega. Kui veebilehel on ikoonid   ja  , siis esimene neist võimaldab lehekülje viite lingimärkmikku lisada, teine aga olemasolevaid linke sirvida.

Kasutajate andmebaasideks nimetatakse VAU-keskkonnas andmebaase, mille on loonud isikud või organisatsioonid väljaspool Rahvusarhiivi. Andmebaaside sisu eest vastutavad nende autorid ning neile kuuluvad ka andmebaaside isiklikud õigused. Esmalt tuleb huvipakkuv andmebaas välja valida, seejärel saab teha otsingu selle andmebaasi piires. Tegemist on andmebaaside kollektsiooniga, mida on võimalik filtreerida metaandmete põhjal (autor, pealkiri, kirjeldus, teema, piirdaatumid, piirkond).

Sellisel juhul tuleb originaalkaart leidandmete järgi vastavasse uurimissaali välja tellida, telimuse saab teha VAUs. Korraga saab välja tellida kuni 10 kaarti. Tuletame meelde, et kaartide digiteerimisega seoses pole paljusid kaarte võimalik uurimissaali välja tellida, samuti võib viibida juba digitud kaartide kujutiste kaardiandmebaasis nähtavaks muutumine.

Arhiiv digiteerib kaarte eelkõige selleks, et tagada nende säilivus ja teha need uurijaile kergemini kättesaadavaks. Sel põhjusel digiteeritud kaarte originaalidena uurimissaali välja ei tooda.

• Kui kaartide infosüsteemis on kaardi digipilt olemas, siis saab sellest tellida üksnes digikoopiat. Koopiatellimuse esitamisel tuleb silmas pidada, et üks olulisemaid parameetreid on kaardi formaat, koopiatööde hinnakiri on leitav VAU-s. Digikoopia saab salvestada nii mälupulgale kui ka ftp-serveri kaudu alla laadida. NB! Digikoopia väljatrükki arhiiv ei paku.

• Digiteerimata kaardist on võimalik tellida ka paberkoopiat juhul, kui selle formaat ja seisund võimaldab koopiamasinaga paljundamist. Iga koopiatellimus vajab eraldi käsitlemist ning arhivaarid teavitavad alati tellijat tingimustest ja võimalustest.

Koopiatellimusi saab täita VAUs.