Kas oled kunagi mõelnud, kes olid need inimesed, kes elasid aastakümneid enne sind sinu majas, korteris, maalapil? Rahvusarhiivi ja Tartu linna koostöös valminud uuest veebikeskkonnast saab peagi järele uurida! Kõrvutades 1867. aasta rahvaloenduse andmeid praeguse Tartu kaardiga, on võimalik teada saada, millised majad tänastel kruntidel asusid ning kes olid toonased asukad. Selleks on vaja aga vanadest dokumentidest info arvutisse kanda.
Et lihtsustada 19. sajandi linnakodanike andmebaasi lisamist, on valminud spetsiaalne veebirakendus, mille avalik esitlus toimub 3. oktoobril kell 16 Rahvusarhiivi peahoones Noora (Nooruse 3, Tartu). Kunagiste tartlaste kaardile kandmisel saavad appi tulla kõik Tartu linna elanikud, sõbrad ja ajaloohuvilised.
1867. aasta rahvaloenduse käigus pandi inimese kohta kirja tema nimi, vanus, perekonnaseis, amet, seisus ja usutunnistus. Nii on tulevikus tartlasel võimalik andmebaasist vaadata, kas 150 aastat tagasi oleks tema majanaabriks olnud raehärra, käsitööline või pesunaine. Kindlasti rõõmustavad andmete üle ajaloolased ja linna-uurijad, sest tänu kunagiste andmete digitaalsele kujule üleviimisele on võimalik saada parem ülevaade linna kunagisest ülesehitusest. Avavad nad ju Tartu terves oma sotsiaalses mitmekesisuses, alates aadlielamutest kesklinnas kuni vaestemajadeni linna ääres.
Projekti idee autor, Rahvusarhiivi arhivaar Sven Lepa on teinud ära suure eeltöö ja kandnud kaardile kunagised kinnistud. Nii saab igaüks valida endale kaardi pealt huvipakkuva maja ja asuda rahvaloenduse nimekirjast näpuga järge ajades elanikke andmebaasi lisama. Kohati võib käsitsi kirja pandud nimede väljalugemine olla paras pähkel. Samuti on ametid-seisused kirja pandud saksa keeles. Õnneks tuleb veebikeskkond keerulisematel juhtudel sisestajale appi. Enamlevinud ametinimetusi ja sõnu oskab programm kasutajale nii saksa kui eesti keeles pakkuda, ülejäänud õpib infosüsteem aga ära jooksvalt töö käigus, nagu neid juurde lisatakse. Nii ei tasuks vanaaegset kirja vaadates tagasi kohkuda vaid võtta seda kui põnevat salakirjamängu ja võimalust täiendada oma saksakeelset sõnavara.
Esimesene võimaluse keskkonnaga lähemat tutvust teha on 3. oktoobril kell 16 Rahvusarhiivis. Ühisloomekeskkonna esitlusel tutvustatakse veebirakendust ja kõik soovijad saavad arhivaaride juhendamisel proovida kunagisi Tartu kodanikke andmebaasi lisada. Eluolust 19. sajandi Tartus jutustab kunstiajaloolane Enriko Talvistu. Edaspidi saab keskkonda “Tartu 1867” juba omal käel avastada.
Üritus Facebookis