Ostukorv (0)

Suurenda pilti
EX FONTIBUS ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE. III
Protokolle der Estländischen Ritterschaft

1145 lehekülge, kahes raamatus. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2011

1. raamat / Halbband 1:
Protokolle der Estländischen Ritterschaft 1914–1920
Lk 1–664, 7 illustratsiooni, kõrgus 31 cm / S. 1–664; 7 Abb,: 31 cm.
ISBN: 978-9985-858-76-9
2. raamat / Halbband 2:
Berichte an den ordentlichen Landtag der Estländischen Ritterschaft 1914. Anträge und Entwürfe. Protokolle des Estländischen Landratskollegiums 1914–1918
Lk 665–1145, faksiimile, kõrgus 31 cm / S. 665–1145; Faks.; 31 cm.
ISBN: 978-9985-858-77-6

Koostanud / Herausgegeben von
Thomas Freiherr von Dellingshausen
und Henning von Wistinghausen

Bestellungen außerhalb Estlands: 65 Euro (incl. Versand).

Eessõna tõlge / Übersetzung des Vorvorts: Kai Tafenau
Teostus / Layout: Thomas Freiherr von Dellingshausen und Helina Tamman
Gedruckt mit Unterstützung der Stiftung des Verbandes der Baltischen Ritterschaften e.V.
Trükitud OÜGreif trükikojas / Druck: A/G Greif

Eestimaa rüütelkond on välja kasvanud Taani kuninga Harju- ja Virumaa vasallide ühendusest, mida mainiti esimest korda 1252. aastal. Rüütelkond mängis Eestimaa ajaloos olulist rolli kuni iseseisva Eesti riigi tekkimiseni 1918. aastal. Eestimaa rüütelkonna ajaloo seisukohalt olulise allika publikatsioon on ühtlasi panus Eesti ajaloo uurimisse, sest 1917. aastani oli Eestimaa valitsemine suurelt osalt rüütelkonna ülesanne. Tartus Ajalooarhiivis hoiul olevaid rüütelkonna protokolle, eriti neid, mis pärinevad hilisemast ajast, on ajaloolased seni vähe kasutanud. Seetõttu otsustasid väljaandjad alustada protokollidega rüütelkonna viimastest tegevusaastatest enne selle laialisaatmist 1920. aastal.

Tegemist on ajalooallika editsiooniga, millele on lisatud isiku- ja aineregister, saksa- ja eestikeelsete kohanimede konkordants ning sõnastik. Poliitiliselt rahututest aastatest 1917/18 on paljud protokollid puudu, ent seda lünka on püütud täita Eestimaa rüütelkonna viimase peamehe mälestustele lisatud dokumentide abil. Protokollide kõrval on ära trükitud ka 1918. aasta korralise maapäeva retsess. Et rüütelkonna protokollid annavad täieliku pildi ainult koos eriaruannetega, on maapäevast osavõtjaile saadetud aruanded ning esildised ja kavandid, mille kohta tuli maapäeval otsus langetada, lisatud sellele publikatsioonile teise köitena. Et rüütelkonna tegevusvaldkondadest täielikumat pilti anda, on lisatud kaks 1911. aasta maapäevale esitatud aruannet, mille teemad ei olnud 1914. aastal päevakorral. Need aruanded käsitlevad Eestimaa kirikuasju ja rahvakoole. Teise köite lõpetavad maanõunike kolleegiumi protokollid.

Die Estländische Ritterschaft ist hervorgegangen aus der 1252 erstmals erwähnten Vereinigung der Vasallen des dänischen Königs in Harrien und Wierland. Die Ritterschaft hat bis zur Entstehung eines selbstständigen Staates im Jahre 1918 die Geschichte Estlands maßgebend bestimmt. Die Veröffentlichung einer wichtigen Quelle zur Geschichte der Estländischen Ritterschaft ist zugleich eine Beitrag zur Erforschung der Geschichte Estlands, dessen Verwaltung zu großen Teilen bis 1917 die Aufgabe der Ritterschaft war. Die im Estnischen Historischen Archiv in Tartu aufbewahrten Ritterschaftsprotokolle vor allem der jüngeren Zeit sind bisher von der Geschichtswissenschaft nur wenig benutzt worden. Die Herausgeber haben sich aus diesem Grund entschlossen, mit den Protokollen der letzten Jahre vor der Auflösung der Ritterschaft 1920 zu beginnen.

Diese Veröffentlichung versteht sich als Edition einer historischen Quelle. Sie wird durch ein umfangreiches Personen- und Sachregister, durch eine Konkordanz der deutschen und estnischen Ortsnamen sowie durch ein Glossar für den Benutzer erschlossen. Die aus dem Jahr 1918 im Archiv fehlenden Protokolle konnten teilweise durch Übernahme bereits veröffentlichter Dokumente ersetzt werden. Dazu gehört auch der Rezess des ordentlichen Landtages vom Jahre 1918. Da die Ritterschaftsprotokolle nur zusammen mit den Spezialberichten der Landes-Kommissionen für den Landtag 1914 ein vollständiges Bild der ritterschaftlichen Landesverwaltung vermitteln, sind die an die Landtagsglieder versandten Berichte zusammen mit Anträgen und Entwürfen, über die auf dem Landtag beschlossen werden sollte, dieser Veröffentlichung als zweiter Teilband beigefügt. Den Abschluss dieses Teilbandes bilden die Protokolle des Kollegiums der Landräte 1914-1918.

40,00 €   Lisa ostukorvi