Ostukorv (0)
Krista Aru
1. osa
512 lehekülge, kõvad kaaned. Tartu: Rahvusarhiiv, 2019
ISBN 978-9949-630-05-9
Toimetanud: Kai Tafenau, Helina Tamman (illustratsioonid)
2. osa
480 lehekülge, kõvad kaaned. Tartu: Rahvusarhiiv, 2019
ISBN 978-9949-630-06-6
Toimetanud: Kai Tafenau, Helina Tamman (illustratsioonid)
ISBN 978-9949-630-04-2 (kogu teos)
Käsikiri on valminud Riigikantselei stipendiumi «Eesti riigijuhid 1918–1940/1944» toel.
Toimetuskolleegium: Tõnu Tannberg (esimees), Ago Pajur, Enn Tarvel
Kujundanud: Kalle Müller
Trükitud OÜ Greif trükikojas
Sisukord. 1. osa
Saatesõna 13
Kodu, koolid, ülikool 31
Tee algus Mursil 32
Kooliaastad: Carl Robert Jakobson ja rahvuslik enesetunnetus 39
Ülikool ja avaliku tegevuse algus 46
Lähem tutvus Postimehega 57
Oma ajalehte otsimas 60
Orjoli kohtu-uurijast Postimehe omanikuks 65
Karjäär Orjolis: iseseisvaks kohtu-uurijaks 66
Postimehe väljaandjaks ja omanikuks 69
Kindlam alus Postimehele ja rahvavalgustuslikule tööle 78
Jaan Tõnisson ja «iseseisev karakter» Ado Grenzstein 86
Lähtekohad ja aated 92
Töö ja rahvuslik eneseteadvus 93
Haridus on rahva eluküsimus 97
Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts kui eesti kooliuuenduse algus 105
Karskus eluhoiakuna 113
Jaan Tõnissoni algatusi karskusliikumises 116
Majandusliku edu alus – ühistegevus 128
Tartu Eesti Põllumeeste Selts 130
Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus 137
Jaan Tõnisson ühistegevuse murdeaegadel 144
Jaan Tõnisson ja tema kodu 151
Erika rajamine ja kodu Tööstuse tänaval 157
Silmapaistev juba oma kujult 163
Vara ei kogunud 172
Eesti kultuuri hoidja ja looja 180
Rahva kultuur ja rahvuslik kultuur 181
Eesti keel kui kõlbeline olek ja kirjandus kui kasvataja 185
Eesti Kirjanduse Seltsis ja Noor-Eesti kõrval 192
Vanemuise selts ja Vanemuise teater 202
Esivanemate pärandus 211
Jaan Tõnisson kultuuri loojana 215
Villem Reiman – mitte ainult õpetaja 224
Eesti enda võimalus 230
Oma tee Vene võimu ja saksa eesõiguste vahel 230
Muutuste ettekuulutus 238
Revolutsioonilise vabameelsuse kõrgpunktis 245
Eesti Rahvameelne Eduerakond ja rahvaasemike kongress 251
1906. aasta võimalused ja piirid 259
Vene I Riigiduuma ja Tartu vangla 264
Esimeses Riigiduumas 265
Uued ettevõtmised 272
Postimees pannakse kinni 275
Hingetõmbeaeg Tartu vanglas 281
Mis Jaan Tõnissoni olemust nii sügavalt puudutas? 290
Põhja-Balti Komitee 305
Maailmasõja varjude vastu 307
Põhja-Balti Komitee rahva kaitseks 320
Autonoomse Eesti poole 1917. aasta varakevadel 325
Maapäev ja Jaan Tõnissoni algatused 333
Teel Eesti omariikluse poole 339
Eesti Rahvameelse Eduerakonna asemele Eesti Demokraatlik Erakond 340
1917. aasta suvi: Maapäev ja kongressid 346
1917. aasta sügise uued küsimused 356
Maapäeva ajalooline otsus Eesti iseseisvuse kohta 362
Eesti riikluse saadik 371
Enne Eestist lahkumist 372
Tööle Eesti iseseisvuse heaks 377
Peakontor Kopenhaagenisse 382
Sügis 1918: muutunud tingimused ja ülesanded 390
Korraks kodumaal ja siis Pariisi 396
Asutav Kogu ja valitsus 407
Uus erakond – Eesti Rahvaerakond 408
Jaan Tõnissoni kõned ja küsimused Asutavas Kogus 410
Välisministri kohusetäitjana valitsusse 422
Peaminister (18. november 1919 – 26. oktoober 1920) 430
Valitsuspoliitiline siht: kaine reaalpoliitika õigusriikluse vaimus 430
Sammud maaküsimuse lahendamiseks 436
Teekond Tartu rahuni 440
Raha, kütet, leiba 448
Peaministri riigipoliitiline tarkus: hoida oma rahvast 456
Jaan Tõnisson jätkab peaministrina 464
Peaminister Tõnissoni riiklik kaubandus: Revalis ja riiklik kaubaagentuur 471
Esimene Riigikogu ja kirjastusühisus 478
Vaatab kõrvalt ja sekkub, kui vaja 480
Riigivõimu ülesanne on tabada seda, mis on rahvale parim 490
Esimese Riigikogu lõpp ja kirjastusühisuse Postimees uus algus 497
Oskar Kallas – sõber ja aatekaaslane 504
2. osa
Teine Riigikogu: esimees (7. juuni 1923 – 27. mai 1925) ja saadik 521
Asjalik esimees ja rahutu Riigikogu 525
Riigikogu esimehena «kriisi õhkkonnas» 532
Uued rünnakud Tõnissoni pihta 545
Taas saadikupingis 549
Riigitöö Tallinnas ja ajakirjanikutöö Tartus 558
III Riigikogu valimised ja rahvaerakonna tagasihoidlik tulemus 558
Selge seisukohaga mitmes rollis 563
Suuremate muutusteta 1927. aasta detsembrini 573
Tõnisson paneb kokku oma kolmanda valitsuse 583
Karl August Hindrey – kord teekaaslane, kord mitte 586
Riigivanem (9. detsember 1927 – 4. detsember 1928) 594
Jaan Tõnissoni valitsuse rahumeelne algus 598
Eesti Vabariigi 10. aastapäev 604
Plaanid rahvamajanduses 607
Õhus on valitsuskriis 615
Kevad ja suvi 1928 620
Riigivisiit Rootsi ja valitsuse lahkumine 627
Ajaleht Postimees kirjastusühisusele 639
Asjalik ja aktiivne rahvaesindaja 639
IV Riigikogu valimised ja koondumispüüded 642
Ikka Riigikogus ja Postimehes 649
Oluline on, et Postimees ilmuks 657
Konstantin Pätsi valitsusse välisministriks 663
Leping Postimehe peatoimetajana 669
Viies Riigikogu: esimees (19. juuli 1932 – 18. mai 1933) 679
Välisministrina Riigikogu valimistele 677
Jaan Tõnisson ütleb kolm korda «ei» 687
Valitsusjuhi otsingud 691
Jaan Tõnissoni kiire otsus 702
Riigivanem (18. mai – 21. oktoober 1933) 708
Jaan Tõnisson saab riigivanemaks,valitsusdeklaratsioon jääb esitamata 709
Rahvahääletus põhiseaduse muutmise üle 717
Lahing Eesti krooni pärast 723
Kaitseseisukord, eeltsensuur ja uus rahvahääletus 734
Jaan Tõnisson astub riigivanema kohalt tagasi 744
Toetus Konstantin Pätsile ja Postimees sekvestri alla 754
Jaan Tõnisson toetab Konstantin Pätsi ja teeb ettepanekuid 758
V Riigikogu töö lõpp ja Jaan Tõnissoni küsimused 763
Avaliku elu ümberkorraldamine ja Jaan Tõnissoni rahulolematus 769
26. juuli 1935 – Postimees sekvestri alla 773
Postimeheta 783
Kas Postimees pandi sekvestri alla Jaan Tõnissoni vaigistamiseks? 784
Vannutatud advokaadina 789
Tartu ülikooli ühistegevuse professorina 791
Katsed naasta ajakirjandusse 802
Konstantin Päts – üks suund, erinevad rajad 807
Uuesti areenile: kuues Riigikogu 812
Endiste riigivanemate märgukiri 816
Taas opositsiooni eesotsas 824
Riigivolikogu kõnetoolist 1938. aastal: vähem käskusid ja keeldusid 830
Jaan Tõnissoni sünnipäev kui rahvuslik tähtpäev 838
Esindas opositsiooni seisukohti 844
Soovid ja katsed välispoliitikas 851
Lootus Soomele ja Skandinaaviale 854
Lõunanaaber Läti 859
Suurbritannia ja riikide «rahurinne» 863
Jaan Tõnissoni kontaktid Nõukogude luurega 1939. aastal 868
Püüti ja usuti parimat 872
Haavad, mis ei paranenud 877
Ilmar Tõnissoni (1911–1939) surm 878
1940. aasta rahvuslik ühisrinne 888
Veel kohtumisi ja lootust 888
Nõukogude võim on kohal 894
Viimane katse – rahvuslik ühisrinne 900
1940. aasta sügisel kaob Tõnissonil töö ja sissetulek 903
Vangistus ja vastuseta küsimus 912
Öö vastu 1940. aasta 13. detsembrit 912
Ülekuulamised ja kohtuotsus 914
Kas Jaan Tõnisson viidi Venemaa vangilaagrisse? 918
Jaan Tõnisson otsustas jääda Eestisse 924
Oskar Mänd Jaan Tõnissoni ajakirjanduskoolist 928
Lõppsõna asemel 936
Kronoloogia 943
Jaan Tõnissoni perekond 947
Kasutatud allikad ja kirjandus 951
Lühendid 976
Isikunimede register 977