Sündis 1892. aastal Võrumaal Linnamäe
vallas. Üldhariduse omandas Vitebski vaimulikus seminaris, sõjalise hariduse Ust-Ižora
inseneriväe lipnike koolis. Enne Esimest maailmasõda töötas kooliõpetajana. 1917.
aastal lipnik 2. Kaukaasia sapööripataljonis. Vene kodusõja ajal mobiliseeriti
Punaarmeesse. 1920. aastate algul püüdis opteeruda Eestisse.
(VRSAA F 409, N 1, tl 211-769; ERA F 36, N 2, S 863; RI 1917, nr 145; Vojennõi orden…2004, lk 375)
Lipnik Sergei Asi-Aisa autasustati Georgi ordeni 4. järguga. PAF 29.04.1917: Lahingus Butšaki metsasalu juures tungis lipnik Asi-Ais vaenlase ägedat püssi- ja kuulipildujatuld trotsides oma komando eesotsas saksa miinigaleriisse ning õhkis selle. Rahuldamata saavutatuga, paigutas Asi-Ais dünamiidilaengud ühe teise naabruses asuva saksa miinigalerii seina ning õhkis ka selle koos seal asunud vaenlase sõdurite ja laskemoonaga.
Sündis 1882. aastal Pärnus. Üldhariduse
omandas Pärnu gümnaasiumis. 1910. aastal lõpetas Tveri ratsaväekooli. Esimesest
maailmasõjast võttis osa Primorje tragunipolgu koosseisus. Rittmeister 1917. aastal.
Võttis osa Vene kodusõjast Koltšaki armee koosseisus, kus ülendati polkovnikuks. 1921.
aastal opteerus Eestisse. 1941. aastal küüditati Venemaale, kus 1942. aastal suri.
(ERA F 33, N 2, S 351; ERA F 479, N 2, S 641, L 177; TLA F 1376, N 1, S 16; ERAF F 129,
S 18819; RI 1917, nr 145; Vojennõi orden…2004,
lk 400)
Erich Bachmani autasustati Georgi mõõgaga. VP 22.01.1917: Lahingus 26.07.1915 Kutšgali küla juures organiseeris Bachman oma jalastunud eskadroniga äkkrünnaku. Sakslased jätsid põgenedes maha ühe kuulipilduja. See rünnak aitas Primorje polgul saavutada edu.
Valter-Alphons-Boris Bergman (alates 1935 Valdo (Voldo)
Mäeste)
Sündis 07.01.1894 ukj Tallinnas. Üldhariduse
omandas Tallinna ja Peterburi gümnaasiumides. 1914. aasta detsembris lõpetas Vladimiri
sõjakooli lipnikuna. Võttis osa sõjategevusest 29. Tšernigovi polgu roodu- ja
pataljonikomandörina. 1917. aasta jaanuarist XV korpuse staabis käsundusohvitser.
Vabadussõjast võttis osa 6. jalaväerügemendi koosseisus (VR I/3). 1921. aastal
lõpetas ohvitseride rahuaegsed kursused, mille järel teenis kompaniiülemana 6. ja 7.
jalaväerügemendis ning 9. üksikus jalaväepataljonis. Kolonelleitnant Bergman suri
Torontos 16.09.1965. Maetud Toronto Westminsteri kalmistule.
(ERA F 495, N 7, S 3430; J. Pihlaku andmekogu;
Vojennõi orden…2004, lk 407)
Leitnant Valter Bergmani autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 13.11.1916: Lahingus Letšitsa küla juures 22.06.1915, kui roodukomandör oli langenud, võttis leitnant Bergman roodu juhtimise üle ning viis rünnakule, mille käigus löödi vaenlased (austerlased) põgenema. Rünnaku käigus võeti 53 vangi ja saadi sõjasaagiks kuulipilduja.
Sündis 1893. aastal Peterburis (vanemad pärit Tartumaalt
Laevalt). Üldhariduse omandas Peterburi reaalkoolis. 1915. aasta mais lõpetas Vilno
sõjakooli juures lipnike kursused, mille järel teenis ohvitserina 146. Tsaritsõni ja
56. Lublini polgus. Sai lahingutes kaks korda haavata. 1922. aasta märtsis opteerus
Eestisse ning arvati kaitseväe reservi. Reservleitnant Blaubrück suri Tartus 1924. aasta
oktoobris.
(ERA F 495, N 7, S 364; Vojennõi orden…2004,
lk 411)
Leitnant Artur Blaubrücki autasustati Georgi mõõgaga. PAF 16.09.1917: Lahingus 03.07.1916 sai leitnant Blaubrück käsu julgestada oma rooduga Bludovska jõe forsseerimist. Selleks asus ta kaitsele nimetatud jõe lõunakaldal otse saksa kindlustatud positsioonide vastas. Kui 59. polk oli üle jõe tulnud, ründas Blaubrück oma rooduga vaenlast. Trotsides tihedat vaenlase kuulipilduja- ja püssituld, läbis rood Blaubrücki isiklikust eeskujust innustatuna saksa kaitsepositsiooni ees asunud traattõkked ning vallutas kaks kaevikuteliini. Vangi võeti kaks ohvitseri ja 152 sõdurit. Blaubrück juhitud rood kaotas langenutena ühe ohvitseri ja 11 sõdurit. Rünnaku käigus sai haavata ka leitnant Blaubrück ise.
Herbert-Lorenz-Georg Brede (Breede)
Sündis 25.04.1888 ukj Harjumaal Rookülas.
Üldhariduse omandas Peterburi reaalkoolis, sõjalise Mihhaili suurtükiväekoolis ning
Prantsuse École Supérieure de Guerre'i kursustel. Brede võttis Esimesest maailmasõjast
osa 5. kütisuurtükiväe divisjoni ja 100. suurtükiväepolgu koosseisus. 1918. aasta
jaanuaris tuli kapten Brede Eestisse. Võttis osa Vabadussõjast (VR I/2). 1923. aastast
Kindralstaabi Kursuste (hiljem Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste) ülem. Kindralmajoriks
ülendati 1932. aastal. 1933. aastast 1. diviisi ülem. Kindralmajor Brede arreteeriti
1941. aastal ning lasti maha Norilskis 06.10.1942.
(VRSAA F 409, N 1, tl 3716, tl 328-158; ERA F 497, N 2, S 362; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 422)
Leitnant Herbert Bredet autasustati Georgi mõõgaga. VP 21.03.1915: Selle eest, et ta lahingus 23.—25.09.1914 Wladislawovi lähistel, asudes jalaväe eesliinil, korrigeeris oma patarei tuld, mille tulemusena sunniti ajutiselt vaikima üks vaenlase neljast haubitsast koosnev patarei.
Sündis 1885. aastal Tartumaal. Kodune
haridus. 1906. aastal astus sõjaväeteenistusse 106. Orenburgi polku. Järgmisel aastal
suunati Vilno sõjakooli, mille lõpetas 1910. aastal alamleitnandina. Enne Esimest
maailmasõda teenis 9. kütipolgus noorema ohvitserina. Alamleitnant Ennukson langes
Koniovi lähistel 16. oktoobril 1914 ning on maetud Bukovo kalmistule.
(VRSAA F 409, N 1, S 36358; Vojennõi orden…2004,
lk 851)
Alamleitnant Voldemar Ennuksoni autasustati postuumselt Georgi ordeni 4. järguga. VP 13.01.1915: Selle eest, et ta lahingus 17.08.1914 Gnilaja Lipa jõe ääres, kui roodukomandör oli langenud, võttis roodu juhtimise üle ning viis täägirünnakule, mille käigus löödi vaenlane põgenema ning saadi sõjasaagiks üks kuulipilduja.
Sündis 1894. aastal Harjumaal Peningi vallas. Lõpetanud
linnakooli neli klassi ja 1. Peterhofi lipnike kooli 1915. aasta novembris. Teenis
ohvitserina 68. Borodino polgus. Leitnant Ernesaks langes lahingus 26. detsembril 1916
Riia lähistel. Ülendati postuumselt staabikapteniks.
(VRSAA F 409, N 1, S 182-037; VRSAA F 2347, N 1, S 472, L 67; Postimees 1917, nr 11; Vojennõi orden…2004, lk 851)
Leitnant Villem Ernesaksa autasustati postuumselt Georgi mõõgaga. PAF 29.05.1917: Lahingus 26.12.1916 Glaudani saare juures sööstis leitnant Ernesaks esimesena rünnakule, tõmmates endaga kaasa oma roodu. Rünnaku käigus sai leitnant Ernesaks ise surma.
Sündis 1888. aastal Narva-Jõesuus. Frank oli ema poolt
eestlane, isa oli sõjaväe kapellmeister, endine Austria-Ungari alam. Üldhariduse
omandas Helsingis ja Tartus (sealhulgas 1907.-1908. a Tartu ülikoolis). Sõjalise
hariduse omandas Moskva Aleksei sõjakoolis, mille lõpetas 1910. aastal. Esimesest
maailmasõjast võttis osa 12. ja 78. Siberi kütipolgu koosseisus. 1917. aastal ülendati
alampolkovnikuks. Vene kodusõja ajal Frank arreteeriti ning suleti Butõrka vanglasse.
1920. aastate algul opteerus Eestisse. 1924. aastal arvati eesti keele mitteoskamise
tõttu reamehena reservi. Frankil olid tihedad sidemed Eestis elavate vene emigrantlike
ringkondadega ja mõnedel andmetel ka Inglise luurega. Nõukogude okupatsiooni eel
põgenes Frank tõenäoliselt välismaale.
(VRSAA F 2152, N 2, S 257, L 60; ERA F 497, N 2, S 796, L 599; ERA F 36, N 2, S 2384;
EAA F 402, N 1, S 27702; RI 1917, nr 120;
Vojennõi orden…2004, lk 809)
Alampolkovnik Richard Franki autasustati Georgi ordeni 4. järguga. PAF 28.08.1917: Selle eest, et ta lahingus Babiti rajoonis 12.01.1917 kattis oma pataljoniga kella kaheksast hommikul kuni kella viieni pärast lõunat Vene vägede taandumist, sooritades pidevalt vasturünnakuid. Sealsamas rindelõigus, kui vaenlasel oli õnnestunud Vene kaitsesse sisse murda ja haarata kahe pataljoniga ümber Kuulipilduja mäel asunud garnison, viis Frank 17. jaanuaril oma pataljoni vasturünnakule, mille tagajärjel õnnestus läbimurre likvideerida.
Varem oli Franki autasustatud Georgi mõõgaga. PAF 11.04.1917: Ööl vastu 22.06.1916 murdis Franki juhitud 12. rood Katerinenhofi mõisa juures läbi traattõkete ja lõi sakslased välja nende kaevikuist.
Sündis 12.01.1890 ukj Virumaal Venevere
vallas. Üldhariduse omandas Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis.
Korp! Sakala liige. 1915. aastal Frickhoff mobiliseeriti ning suunati Pauli sõjakooli.
Sõjategevusest võttis osa 7. Läti (Bauska) kütipolgu koosseisus noorema ohvitseri,
hiljem roodukomandörina. Alamleitnant Frickhoff langes Riia lähistel Mangeli rajoonis Ložmetejkalna
all 05.01.1917 ukj. Maetud Riia Vennaskalmistule.
(VRSAA F 409, N 1, tl 255-325; EAA F 402, N 1, S 27899; EAA F 1760, N 1, S 1; J.
Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 810)
Alamleitnant Karl Frickhoffi autasustati postuumselt Georgi ordeni 4. järguga. PAF 28.07.1917: Lahingus 23.12.1916 Mangel-Ložmeteju Kalns (Kuulipilduja mägi) rajoonis sai Frickhofi juhitud rood ülesandeks julgestada pealetungiva 2. Läti kütibrigaadi tiiba ja tagalat. Võideldes blindaažidesse ja blokhausidesse varjunud vaenlasega, sai alamleitnant Frickhoff surma. Tema rood säilitas kättevõidetud positsioonid, kattes sel kombel 2. Läti kütibrigaadi tiiba lääne poolt.
Sündis 1871. aastal Eestimaa kubermangus titulaarnõuniku
pojana. Üldhariduse omandas Tartu gümnaasiumis, sõjalise Vilno junkrukoolis, mille
lõpetas 1893. aastal alamlipnikuna. Järgnes 20 aastat teenistust 89. Beloje More polgus
Tallinnas. 1912. aastal lõpetas Oranienbaumis asuva ohvitseride kütikooli. 1915. aasta
veebruaris ülendati ta sõjaliste teenete eest alampolkovnikuks ning sama aasta novembris
polkovnikuks. 1915. aasta juuni lõpust kuni 1916. aasta augustini oli Georg 23. diviisi
õppekomando ülem. 1916. aasta juulis komandeeriti Georg Tallinna ja määrati seal
formeeritava 470. Dankovski polgu komandöriks. 1917. aasta kevadel tagandas polgu komitee
ta polgu komandöri kohalt ning 19. mail 1917 arvati Dvinski sõjaväeringkonna reservi.
Vene kodusõjast võttis osa kindral Judenitši Loodearmee koosseisus algul polgu-, hiljem
brigaadiülemana. 1919. aastal ülendati kindralmajoriks. Pärast Vabadussõja lõppu asus
elama Tallinnasse. 1940. aastal arreteeriti ning mõisteti kontrrevolutsioonilise tegevuse
eest kümneks aastaks vangi.
(VRSAA F 409, N 1, S 175133, tl 151-574; ERA F 534, N 1, S 23, L 153; ERAF F 129, S
5343; ERA F 129, S 5343; RI 1916, nr 221; Rutõtš 2002, lk 183-186; Vojennõi orden…2004, lk 462)
Kapten Fjodor Georgi autasustati Georgi mõõgaga. VP 04.08.1916: Selle eest, et ta lahingus 19.03.1915 Karpaatides Beregi Gornõje küla lähistel asuva kõrgendiku nr 1228 juures viis rünnakule lisaks oma pataljonile ka teised selles rindelõigus asuvad väeosad. Rünnaku käigus õnnestus nimetatud kõrgendik pärast ägedat täägivõitlust vallutada. Sattunud selle järel vaenlase piiramisrõngasse, viis kapten Georg oma üksuse veelkord rünnakule, ilmutades selle juures silmapaistvat mehisust. Selle rünnaku käigus võeti vangi 10 vastase ohvitseri ning 1242 sõdurit ja allohvitseri. Lisaks saadi sõjasaagiks kaks kuulipildujat.
Matthias-Axel-Egbert
Grenzup (alates 1935 Mati Karge)
Sündis 13.05.1893 ukj Tartus. Üldhariduse omandas
Tallinna reaalkoolis. Esimesest maailmasõjast võttis osa 12. tragunipolgu koosseisus.
Staabirittmeister 1917. aastal. Vene kodusõja ajal teenis kindral Judenitši Loodearmees
ratsajäägripolgus eskadroni ülemana. Pärast viimase likvideerimist astus Eesti
kaitseväkke, kus tõusis majori (1924) aukraadini (1938. aastal 2. suurtükiväegrupi
ülema abi). Võttis osa Teisest maailmasõjast Saksa armee koosseisus. Suri Saksamaal
Stuttgardis 24.08.1972. Maetud Leinfelden-Echterdingeni kalmistule.
(ERA F 497, N 2, S 557, L 574; ERA F 14, N 1, S 189, L 372-378; ERA F 27, N 1, S 60;
TLA F 143, N 1, S 307; RI 1916, nr 47; VRSAA F 40298 N 1 S 67; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 476)
Leitnant Axel Grenzupit autasustati Georgi mõõgaga. VP 07.02.1916: Selle eest, et ta öises lahingus 06.07.1915 Kolodrobka küla lähistel vallutas omaenda initsiatiivil ühe vaenlase kaeviku, võttes selle juures vangi 48 austerlast ja saades sõjasaagiks kaks kuulipildujat.
Sündis 1893. aastal Harjumaal Kolga vallas
Kiiu-Abla külas. Õppis Käsmu ja Narva merekoolis. Võttis osa I maailmasõjast ja
Vabadussõjast. Pärast Vabadussõda oli rannavalve, side- ja päästejaamade valitsuse
ülem ja Merejõudude juhataja. 01.03.1925 lahkus tervislikel põhjustel teenistusest.
Suri Sauel 31.12.1926.
(ERA F 495, N 7, S 1010; Vojennõi orden… 2004, lk 463).
Johannes Hermi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. Prikaz po flotu 01.09.1917.
Albert-Samuel Hernik Sündis 1874. aastal Võrus.
Üldhariduse omandas Tartu linnakoolis. 1893. aastal astus sõjaväeteenistusse 102.
Vjatka polku. 1897. aastal lõpetas Odessa junkrukooli alamlipnikuna, Alamleitnandiks
ülendati 1898. ja kapteniks 1913. aastal. Võttis osa I maailmasõjast 38. Tobolski polgu
roodu- ja pataljonikomandörina. 1917. aastal polkovnik samas polgus.
(VRSAA F 409, N 1, S 49059, tl 1601; Vojennõi
orden…2004, lk 463)
Albert-Samuel Hernikut autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 29.05.1915: Lahingus 14.02.1915 lõi alampolkovnik Hernik oma pataljoniga sakslased välja Davija külast, jälitas neid 2 versta, võttis vange ja sai sõjasaagiks 2 kuulipildujat.
Sündis 1886. aastal Viljandimaal Viljandi
vallas. Üldhariduse omandas Viljandi kihelkonnakoolis. Enne Esimest maailmasõda töötas
õpetajana. Maailmasõtta astus 269. Novorževi polgu noorema allohvitserina. Lahingutes
paistis silma erakordse julgusega, pälvides esimesena oma diviisist Georgi sõduriristide
täiskomplekti. 1915. aastal ülendati ta vahvuse eest ohvitseriks ning määrati polgu
luurekomando ülemaks. 1917.-1918. aastal oli Irv 1. Eesti polgus roodu- ja
pataljoniülem. Vabadussõja algul võttis kapten Irv aktiivselt osa 1. soomusrongi
formeerimisest ning sõitis selle rongi ülema abina Viru rindele. 10. detsembril 1918.
aastal nimetati kapten Irv soomusrongi ning pärast kapten Partsi haavatasaamist 1919.
aasta jaanuaris soomusrongide divisjoni ülemaks. Lisaks soomusrongidele olid tema
alluvuses Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Kalevi Malev, Scouts-rügement, Võru
kaitsepataljon ning välisuurtükiväeosad. Petseri vallutamisel allusid soomusrongide
divisjonile ka 2. ja 7. jalaväerügement. Kapten Irv langes lahingus 27.04.1919 Egle
raudteejaama lähistel.
(VRSAA F 400, N 12, S 27537; ERA F 495, N 7, S 1156; EVK 1984, lk 48; Vojennõi orden…2004, lk 539)
Leitnant Anton Irve autasustati Georgi mõõgaga. Prikaz po 9. armii, 05.10.1917: Lahingus 29.01.1916, kui 269. polk oli sunnitud maha jätma kõrgendiku nr 1356, hõivas polgu luurekomando leitnant Irve eestvõttel selle uuesti ja võttis kogu rindelõigu juhtimise üle. Selle tagajärjel said teised roodud võimaluse hõivata oma endised positsioonid.
Sündis 06.12.1897 ukj Sangaste vallas. Lõpetanud Tartu
algkooli ning Läänerinde lipnikekooli Pihkvas 1. juulil 1916. Teenis ohvitserina 2.
kütipolgus. 1917. aasta suvel tuli alamleitnant Jaik Eestisse rahvusväeosadesse teenides
1. Eesti polgus ja Tartu tagavarapataljonis. Jaik võttis osa Vabadussõjast Sakala
partisanide pataljoni koosseisus. 1919. aastal sai lahingus raskesti haavata. 1921. aastal
arvati alamleitnant Jaik reservi. 1924. aasta aprillis mõisteti Jaik sõjaväeringkonna
kohtu otsuse põhjal süüdi ja kustutati ohvitseride nimekirjast. Suri 24.03.1936
Tartumaal Kodijärve vallas Keerdo talus. Maetud Kambja kalmistule.
(VRSAA F 409, N 1, tl 228-088; ERA F 497, N 2, S 796, L 548-549; ERA F 495, N 13, S 13,
L 64; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004,
lk 855)
Lipnik Jaan Jaiki autasustati Georgi mõõgaga. PAF 09.03.1917: Lahingus 01.11.1916 Pešelina küla juures läks lipnik Jaik koos 35 vabatahtlikuga "keelt" tooma. Jaik täitis ülesande hiilgavalt. Kasutades Vene suurtükiväe poolt vastase kaitsepositsiooni ees asuvatesse traattõketesse tehtud avausi, tungis lipnik Jaiki grupp kallale saksa vahipostile. Puhkes äge lühivõitlus, mille käigus võeti vangi kolm sakslast. Lipnik Jaik ise võitles viie sakslasega, kellest kaks lõi ta maha enda käes olnud kaikaga, kaks lasi maha revolvrist, viies tõstis käed üles ning andis ise alla.
Sündis 09.11.1893 ukj Tallinnas. Üldhariduse omandas
Peetri reaalkoolis, sõjalise hariduse Konstantini suurtükiväekoolis, mille lõpetas
1913. aastal. Esimesest maailmasõjast võttis osa 76. suurtükiväebrigaadi koosseisus.
1917. aastal ülendati kapteniks. 1919. aasta juulis tuli Janitz Eestisse, kus võttis 2.
suurtükiväepolgu koosseisus osa Vabadussõjast. Sama aasta novembris nimetati ta
Tallinna merekindluse komandandiks. Kolonelleitnandiks ülendati 1921. aastal ja
koloneliks 1923. aastal. 1926. aastal lõpetas Janitz suurtükiväeohvitseride
täienduskursused Prantsusmaal Metzis. Kolonel Janitz teenis Tallinna merekindluse ülema
kohal kuni lahkumiseni tegevteenistusest 1936. aastal. Suri 1980. aastal (?) Saksamaal
Nürnbergis (?).
(ERA F 495, N 7, S 1228; ERA F 495, N 7, S 1228; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 857)
Leitnant Vladimir Janitzat autasustati Georgi mõõgaga. VP 26.09.1916: Selle eest, et ta lahingus 29.05.1915 Bromerži asula juures korrigeeris jalaväe eesliinil oma patarei tuld, mille tulemusena sunniti vaikima vaenlase kuuest suurtükist koosnev patarei.
Sündis 1880. aastal Viljandimaal Päri vallas. Üldhariduse
omandas Tartu reaalkoolis ja Riia Polütehnikumis. 1910. aastal sooritas reservlipniku
eksami. I maailmasõjast võttis osa 2. Kaukaasia mortiiridivisjoni koosseisus. Teenis
rahvusväeosades. Vabadussõja ajal Ratsapolgu komandör. Pärast Vabadussõda teenis
Eesti sõjaväes kuni 1939. aastani, olles muuhulgas Kindralstaabi ülem abi, 3. diviisi
ülem, ratsaväe inspektor ja Sõjanõukogu liige. Kindralmajor G. Jonson suri Tšeljabinskis
vangistuses 15.11.1942. aastal.
(M. Õun. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid, Tallinn 1997, lk 21-24;
Vojennõi orden… 2004, lk 539)
Gustav Jonsoni autasustati Georgi mõõgaga. Prikaz po 10. armii 7.9.1917.
Sündis 17.09.1878 ukj Tartus. Üldhariduse
omandas Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. Pärast Tšugujevi sõjakooli lõpetamist
1902. aastal teenis Kanep 18. Vologda polgus. 1914. aasta augustist 5. jalaväediviisi
vanemadjutant. 1917. aasta oktoobris ülendati polkovnikuks. Vene kodusõja ajal oli Kanep
Loodearmee esindaja Inglise valitsuse juures. Pärast Eestisse naasmist 1921. aasta
septembris nimetati Kanep Kaitsevägede Staabi korraldusvalitsuse (hiljem 4. osakonna)
ülemaks. Kolonel Kanep läks erru 1. mail 1932. 1944. aastal siirdus Rootsi. Suri
13.05.1969 Rootsis Ekebyhomis. Maetud Rimbo kalmistule.
(VRSAA F 409, N 1, tl 2399; ERA F 497, N 2, S 642, L 237; ERA F 495, N 3, S 464, L 242—244;
J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 547)
Alampolkovnik Eduard Kanepit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. PAF 05.08.1917: Lahingus Žukovo küla juures Galiitsias 13.08.1914, kui side diviisi staabi ja selle allüksuste vahel oli katkenud, käis staabikapten Kanep mitmel korral jalaväe eesliinil edastamas diviisiülema korraldusi. Oma elu ohtu seades ratsutas Kanep otse laskurahelike juurde, ilmutades lahingu juhtimisel isiklikku initsiatiivi.
Sündis 09.01.1883 ukj Muhumaal Hellamaa v.
Lõpetas Kuressaare gümnaasiumi ja Peterburi ülikooli õigusteaduskonna (1911). 1905.
aasta ülestõusust osavõtu eest viibis 1908.—1910. aastani vanglas. Pärast ülikooli
lõpetamist astus armeeteenistusse ja sooritas 1913. aastal reservlipniku eksami. Kuni
maailmasõja puhkemiseni advokaat Peterburis. Peterburi EÜSi (hiljem ÜS Raimla) liige.
1914. aastal suvel Kann mobiliseeriti ning määrati 193. Svijazi polku nooremaks
ohvitseriks. Hiljem teenis Kann veel 191. Largo-Kaguli ja 436. Uus-Laadoga polkudes roodu-
ja pataljonikomandörina. 1917. aasta juunis tuli Eestisse, kus võttis aktiivselt osa
rahvusväeosade formeerimisest, olles muuhulgas 3. Eesti polgu ajutine ülem. 1918. aasta
jaanuaris ülendas Eesti Ajutine Valitsus Kanni alampolkovnikuks. 1919 polkovnik. Võttis
osa Vabadussõjast (VR I/2). 1920. aasta lõpul valiti Kann Asutava Kogu poolt Riigikohtu
liikmeks. 1923. aastast Riigikohtu kriminaalosakonna juhataja ning aastatel 1924—1926
Riigikohtu abiesimees. Erukolonel Kann hukkus Sosva (või Usollagi) laagris 18.01.1943
(teistel andmetel 17.01.1943 Molotovi obl. Solikamskis).
(ERA F 495, N 7, S 1592; J. Pihlaku andmekogu;
Vojennõi orden…2004, lk 547)
Lipnik Peeter Kanni autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 24.04.1915: Selle eest, et tema juhitud rood vangistas lahingus 02.12.1914 Skletnitsa-Lsovski küla juures ühe austria kompanii koos ohvitseridega, hõivates nende kaevikud ning aidates sel kombel kaasa üldise rünnaku õnnestumisele.
Sündis 1858. aastal Eestimaa kubermangus. Kodune haridus.
Lõpetanud Riia jalaväe junkrukooli 1878. aastal. Alamleitnandiks ülendati 1879. aastal.
20. sajandi algul teenis Keermann Riias 177. Irboska polgus. 1908. aastal läks
polkovnikuna erru. Esimesest maailmasõjast võttis osa 217. Kovrovi polgu roodu- ja
pataljoniülemana. Alampolkovnik Keermann langes lahingus 21.06.1916.
(VRSAA F 409, N 1, tl 90; EAA F 301, N 1, S 332, L 31—33;
Vojennõi orden…2004, lk 555)
Alampolkovnik Georg Keermanni autasustati postuumselt Georgi ordeni 4. järguga. VP 27.01.1917: Lahingus 21.06.1916 Skrobovi küla juures läbis alampolkovnik Keermann oma pataljoni eesotsas saksa kaitsepositsiooni ees asunud traattõkked. Hüpanud ühena esimestest vaenlase kaevikusse, võttis Keermann isiklikult osa käsitsivõitlusest, mille käigus ise langes.
Sündis 04.06.1881 ukj Tartumaal Tähtvere vallas metsavahi
pojana. Pärast Tartu linnakooli lõpetamist kavatses Kilk astuda õpetajate instituuti.
Kui selgus, et luterlastest õpilastel stipendiumilootust ei ole, loobus ning valis
sõjaväelase elukutse. 1900. aastal astus Kilk sõjaväeteenistusse 107. jalaväepolku.
Järgmisel aastal suunati ta Vilno junkrukooli, mille lõpetas 1904. aastal alamlipnikuna.
Järgnes teenistus 9. Siberi grenaderipolgus, mille koosseisus võttis osa Vene-Jaapani
sõjast ja Esimesest maailmasõjast. 1910. aastal tegi Kilk ebaõnnestunud katse astuda
Kindralstaabi Akadeemiasse. 1915. aastal ülendati Kilk kapteniks ning aasta hiljem
alampolkovnikuks. 1917. aasta aprillist oli Kilk 9. Siberi grenaderipolgu ülema abi. Sai
lahingutes kaks korda haavata ja ühe korra põrutada. Rahvusväeosade formeerimise ajal
tuli Kilk Eestisse, teenides lühikest aega 4. Eesti polgu ülema abina. Saksa
okupatsiooni hakul põgenes Venemaale, kus enamlased ta vangistasid. 1920. aasta sügisel
tuli Kilk tagasi Eestisse ning määrati sõjaministri käsundusohvitseriks ning hiljem
ohvitseride kursuste ülemaks. Kolonelleitnant Kilk suri Tallinnas 15.07.1922, maeti
Kaarli koguduse kalmistule.
(VRSAA F 409, tl 284-205; ERA F 495, N 7, S 1826;
Vojennõi orden…2004, lk 556)
Staabikapten August Kilki autasustati Georgi ordeni 4. järguga. PAF 03.04.1917: Lahingus Popkovitse ja Zalesje külade juures 22.—24.06.1915 vallutas staabikapten Kilgi juhitud rood kaks vaenlase kaevikuteliini ja lõi tagasi mitu vasturünnakut. Kui sakslastel läks korda Vene vägede kaitsesse sisse murda, viis staabikapten Kilk polgu reservi vasturünnakule ja lõi vaenlase pärast täägivõitlust põgenema. Vangi võeti 13 saksa ohvitseri ja üle 1000 sõduri, sõjasaagiks saadi üks kuulipilduja.
Pärit Mustveest. Lõpetas 1915. aastal Oranienbaumi lipnike
kooli. Võttis osa lahingutest 12. polgu koosseisus. Alamleitnant. Langes lahingus
25.05.1916.
(Vojennõi orden… 2004, lk 566; Postimees 1916, nr 134)
Alamleitnant Edgar Kokka on autasustatud Georgi
ordeni 4. järguga. Prikas po 11. armii 25.09.1917.
Sündis 1878. aastal Pihkva kubermangus. Üldhariduse
omandas Pihkva gümnaasiumis, sõjalise Peterburi jalaväe junkrukoolis. Enne I
maailmasõda teenis Pihkvas 94. Jenissei polgus ja alates 1906. aastast Soomes asuvas
piirivalvesalgas. 1914. aasta detsembris ülendati rittmeistriks. 1915. aasta aprillist
270. Gdovi polgus pataljoni ülem. 1916. aasta märtsis ülendati alampolkovnikuks ja sama
aasta septembris polkovnikuks. 1916. aasta detsembrist kuni 11.02.1917 oli 272. polgu
ülem. 1917. aasta novembris-detsembris oli lühikest aega 283. Pavlogradi polgu ülem,
kuni polgu komitee ta sellelt kohalt tagandas. Hilisem saatus teadmata.
(VRSAA F 409, N 1, S 58959, L 5-982; Vojennõi orden…2004,
lk 577)
Rittmeister Peeter Korrolit autasustati Georgi mõõgaga. VP 12.11.1915: Lahingus 17.04.1915 Šavli lähistel sai 270. polgu rittmeister Korrol käsu katta oma pataljoniga Vene vägede taandumist. Ära lõigatuna vaenlase ülekaalukate jõudude poolt (kaks jalaväepolku koos suurtükiväega), murdis Korrol lahingutega 17.—19. aprillini oma polgu juurde.
Sündis 1891. aastal Haapsalus. Üldhariduse omandas
Tallinna ja Peterburi gümnaasiumites ning Peterburi ülikoolis, sõjalise hariduse
Peterhofi lipnike koolis (lõpetas 1916. aastal). Maailmasõjast võttis osa 274. Izjumi
polgu koosseisus. Lipnik Kristal langes lahingus 09.07.1917.
(VRSAA F 400, N 12, S 27536; VRSAA F 409, N 2, S 24182, tl 314-385 (1916); EAA F 101, N
1, S 952; Vojennõi orden…2004, lk 585)
Lipnik Georg-Edgar Kristalit autasustati postuumselt Georgi ordeni 4. järguga. Prikaz po 10. armii, nr 1237, 18.10.1917: Selle eest, et ta lahingus 09.07.1917 Lukovõja küla lähistel viis oma rühma esimesena rünnakule ning vallutas käsigranaate kasutades sakslaste 1. kaevikuteliini. Sattunud selle järel tugeva miinipilduja tule alla, sai lipnik Kristal surma.
Sündis 28.12.1887 ukj Viljandimaal Helme
vallas Helme kõrtsis. Üldhariduse omandas Viljandi linnakoolis ja Tartu ülikoolis.
Korp! Sakala liige. 1908. aastal lõpetas Vilno sõjakooli. Enne Esimest maailmasõda
teenis 25. Siberi kütipolgus. 1914. aasta augustis viidi leitnant Kubbo üle 45. Siberi
kütipolku, mille koosseisus võttis osa lahingutest Karpaatides, Poolas, Galiitsias ja
Lätis. Sai kaks korda haavata. 1917. aasta juunis ülendati alampolkovnikuks. 1918. aasta
jaanuaris tuli Kubbo Eestisse asudes 2. Eesti polgu majandusülema kohale. Võttis osa
Vabadussõjast (VR I/2 ja II/3). 1919 kolonel. Pärast Vabadussõda teenis juhtivatel
kohtadel Kaitseväes kuni oma erruminekuni 1934. aastal. Erukolonel Kubbo arreteeriti
1940. aasta suvel. Suri 10.06.1941 Tallinnas. Maetud oletatavasti tundmatuna Tallinna
Liiva kalmistule.
(VRSAA F 409, N 1, tl 84-427; ERA F 495, N 7, S 2191; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 588)
Leitnant Eduard Kubbot autasustati Georgi mõõgaga. VP 22.04.1915: Selle eest, et ta lahingus 05.-06.12.1914 lõi oma rooduga tagasi mitu vaenlase rünnakut ning, sattunud piiramisrõngasse, murdis sealt tääkidega välja. Selles lahingus sai leitnant Kubbo haavata.
Sündis 1888. aastal Liivimaa kubermangus talupoja
perekonnas. Lõpetanud Vilno sõjakooli 1908. aastal alamleitnandina. 7. Soome kütipolgu
koosseisus võttis osa Esimesest maailmasõjast. 1917. aastal ülendati staabikapteniks.
Rahvusväeosade formeerimise ajal tuli Kukk Eestisse, olles lühikest aega 3. Eesti polgus
roodukomandöriks. Andmed tema hilisema saatuse kohta puuduvad.
(VRSAA F 407, N 1, S 1742; VRSAA F 409, N 1, tl 3523; VRSAA F 409, N 1, tl 7-435; VRSAA
F 409, N 1, tl 285-950; ERA F 536, N 1, S 6, L 20p;
Vojennõi orden…2004, lk 592)
Staabikapten Heinrich Kukke autasustati Georgi mõõgaga. VP 21.11.1915: Lahingus 16.-17.05.1915 Huzejuvi küla juures viis staabikapten Kukk haava trotsides oma roodu täägirünnakule ning lõi vastase põgenema. Rünnaku käigus võeti vangi 4 ohvitseri ja 219 sõdurit.
Sündis 14.05.1887 ukj Tartumaal Voldi vallas.
Õppis Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. EÜSi
liige. 1914. aastal mobiliseeriti ning suunati Peterburi Vladimiri sõjakooli, mille
lõpetas 1915. aasta veebruaris. Sõjategevusest võttis osa 332. Obojani polgu
koosseisus. 1917. aasta juunis tuli staabikapten Kurvits 1. Eesti polku. Võttis osa
Vabadussõjast (VR I/2). Aastatel 1922—1933 oli Kurvits Piirivalvevalitsuse ülem ning
1924. aastal Friedrich Akeli kabineti sõjaminister. Koloneliks ülendati 1928. aastal
ning kindralmajoriks 1933. (1932.?) aastal. Kurvits hukkus Sosva vangilaagris
(Sevurallagis?) 27.12.1943.
(VRSAA F 409, tl 291-262; ERA F 495, N 7, S 2305; EAA F 2100, N 1, S 6402; EAA F 1767,
N 1, S 886; EAA F 2111, N 1, S 8371; EAA F 1759, N 1, S 34; J. Pihlaku andmekogu)
Alamleitnant Hans Kurvitsat autasustati Georgi ordeni 4. järguga. PAF 15.03.1917: Lahingus 04.08.1916 Nobeli järve piirkonnas ronis lipnik Kurvits vaenlase ägedat tuld trotsides esimesena saksa kaitsepositsiooni rinnatisele.
Sündis 1889. aastal Tartumaal. Üldhariduse omandas Orlovi
kadetikorpuses ja sõjalise hariduse Odessa sõjakoolis, mille lõpetas 1912. aastal.
Esimesest maailmasõjast võttis osa 9. Ingeri polgu koosseisus. Jäi 17.12.1914 haavatuna
lahinguväljale.
(VRSAA F 409, N 1, tl 112-401; Vojennõi orden…2004,
lk 589)
Alamleitnant Osvald Kuusikut autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 14.06.1915: Selle eest, et ta öises lahingus 17.12.1914 Žukovitse küla lähistel tungis oma roodu eesotsas vaenlase kindlustatud positsioonile ja muutis kasutamiskõlbmatuks kaks seal asunud suurtükki.
Pärit Laiuselt. Koduse haridusega. Lõpetas Riia junkrukooli
ja ülendati alamleitnandiks 1887. Kaadriohvitser. Alampolkovnik (1916). I maailmasõja
ajal teenis 52. Siberi kütipolgus.
(EAA F 301, N 1, S 311, L 23-24; Vojennõi orden… 2004, lk 554; VRSAA F 498,
N 1, S 13427, L 426p).
Nikolai Kõigeristi autasustati Georgi mõõgaga.
Prikas po 7. armii 21.11.1917.
Sündis 1880. aastal Tartus. Sooritas 2. järgu
vabatahtliku eksami 2. Moskva kadetikorpuse juures. 1915. aasta jaanuaris lõpetas Moskva
lipnike kooli. 52. ja 9. Siberi kütipolgu koosseisus võttis osa lahingutest
Põhjarindel. Alamleitnant Käärik langes lahingus 21.03.1916.
(VRSAA F 408, N 1, S 13427, L 444p; Vojennõi
orden…2004, lk 598)
Alamleitnant Felix Käärikut autasustati postuumselt Georgi mõõgaga. VP 12.11.1916: Selle eest, et ta lahingus 08.09.1915 vallutas oma rooduga Stunga küla ja selle juures asuva kalmistu, mis oli vaenlase kaitsepositsiooni võtmeks.
Sündis 12.02.1884 ukj Viljandimaal Viiratsi
vallas. Üldhariduse omandas Viljandi linnakoolis, sõjalise hariduse Vilno junkrukoolis
ja Nikolai Kindralstaabi Akadeemias. Enne Esimest maailmasõda teenis ohvitserina 13.
Jerevani grenaderipolgus ja 1. Kaukaasia kütipolgus, 1913. aastast III Kaukaasia korpuse
staabis. Maailmasõja ajal teenis mitmel pool staapides. 1916. aastal ülendati
kindralstaabi alampolkovnikuks. 1917. aasta lõpul tuli Laidoner Eestisse formeeritava 1.
Eesti diviisi ülemaks. Juhtis Eesti rahvuslikke vägesid kuni 19. veebruarini 1918.
aastal, mil oli sunnitud enamlaste survel lahkuma. Saksa okupatsiooni ajal tegutses
Laidoner Eesti Ajutise Valitsuse sõjalise esindajana Venemaal. Vabadussõja algul tuli
Soome kaudu Eestisse, kus nimetati algul operatiivstaabi ülemaks. 23. detsembrist 1918
Sõjavägede ülemjuhataja. Kindralmajoriks ülendati 1919. aastal. 26. märtsil 1920
lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks. Enamlaste
mässukatse puhul 1. detsembril 1924 nimetati Laidoner taas ülemjuhataja. Aastatel 1921—1929
oli ta Riigikogu 1., 2. ja 3. koosseisu liige. 1933. aastast Riigikaitsenõukogu liige.
12. märtsil s.a nimetati Laidoner Riigivanema otsusega kolmandat korda Kaitsevägede
ülemjuhatajaks ja Sisekaitse Ülemaks. 24. veebruaril 1939. aastal ülendati Laidoner
kindraliks. Kindral Laidoner suri 13.03.1953 Venemaal Vladimiri vanglas.
(VRSAA F 409, tl 74-326, tl 2994, tl 9126; ERAF F 129, S 5343; Vojennõi orden…2004, lk 600)
Kindralstaabi kapten Johan Laidoneri autasustati Georgi mõõgaga. VP 04.07.1915: Ööl vastu 11.10.1914, lahingute ajal Gorbatka raudteejaama piirkonnas, teostas Laidoner luuret Politino rajoonis. Luurekäigu jooksul kogutud andmetele tuginedes sooritati ööl vastu 12. oktoobrit edukas rünnak.
Sündis 11.02.1887 ukj Novgorodi kubermangus
Brjuhovitšina külas. Enne maailmasõda õppis Leiburg Stieglitzi kunstikoolis
Peterburis. 1915. aasta juunis lõpetas Pauli sõjakooli lipnike kursused. Võttis osa
sõjategevusest 165. Lutski polgu koosseisus. 1918. aasta jaanuaris 4. Eesti polgus
roodukomandör. Võttis osa Vabadussõjast 1. jalaväerügemendi kompanii- ja
pataljoniülemana. 1919. aastal ülendati kapteniks. Pärast Vabadussõda jätkas Leiburg
teenistust kaitseväes kuni oma erruminekuni 1927. aastal. Suri Rootsis 20.07.1954. Maetud
Boo kalmistule Stockholmi lähedal.
(ERA F 495, N 7, S 2670; RI 1916, nr 293; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 606)
Lipnik Martin Leiburgi autasustati Georgi mõõgaga. VP 16.10.1916: Lahingus 07.10.1915 Nagornja küla juures viis lipnik Leiburg oma luurekomando rünnakule. Läbinud mitu traattõkete riba, löödi vaenlane välja tema kaevikutest. Rünnaku käigus võeti vangi rohkem vastase sõdureid, kui neid oli lipnik Leiburgi juhtimise all olnud komandos.
Sündis 1859. aastal Liivimaa kubermangus Võnnu kreisis
talupoja perekonnas. Lõpetanud Riia kreiskooli ja 1883. aastal Riia jalaväe junkrukooli
2. järgus. Alamleitnandiks ülendati 1885. aastal. 1903. aastal lõpetas ohvitseride
kütikooli Oranienbaumis. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast 241. Orša polgu roodu- ja
pataljoniülemana. Ülendati vahvuse eest alampolkovnikuks. Polkovnikuks ülendati 1911.
aastal. Maailmasõja puhkedes nimetati Lepik formeeritava 318. Tšernojarski polgu komandöriks.
1915. aasta oktoobris ülendati ta lahinguliste teenete eest kindralmajoriks ja kolm kuud
hiljem nimetati 105. diviisi ühe brigaadi komandöriks. 1915. aasta detsembris Lepik
haigestus ning arvati Kiievi sõjaväeringkonna reservi. 1917. aastal oli ta uuesti
teenistuses (24. diviisi ühe brigaadi komandör). Kuigi Lepiku nimi figureeris Eesti
sõjaväelaste Ülemkomitee nimekirjades, ei võtnud ta komitee tööst osa. Vene
kodusõja ajal teenis Punaarmees. Pärast kodusõda opteerus Lepik Läti Vabariiki.
(VRSAA F 409, N 1, tl 183-33 (1916); VRSAA F 2927, N 2, S 213, L 205; VRSAA F 408, N 1,
S 814, L 1p-2; RI 1916, nr 46; Vojennõi orden…2004,
lk 608)
Polkovnik Johan Lepikut autasustati Georgi mõõgaga. VP 07.02.1916: Selle eest, et ta Pruti forsseerimisel 21.-22.05.1915 vallutas oma polguga vastase kindlustatud positsiooni kõrgendikul nr 474. Hoides seda enda käes, julgestas ta sel kombel diviisi ületulekut jõest. Polkovnik Lepik sai selles lahingus lõhkekuuliga raskesti haavata, kuid jäi rivisse.
Sündis 23.02.1871 ukj Virumaal Kohala vallas. Üldhariduse
omandas Tallinna Aleksandri gümnaasiumis ja sõjalise hariduse Peterburi jalaväe
junkrukoolis, mille lõpetas 1892. aastal. Teenis ohvitserina 89. Beloje More polgus,
mille koosseisus võttis osa ka Esimesest maailmasõjast. Sai lahingutes korra raskesti
haavata ja kaks korda põrutada. Ülendati polkovnikuks 1916. (1917.?) aastal. 1917. aasta
detsembris tuli Limberg Eestisse asudes 4. Eesti polgu majandusülema kohale. Võttis osa
Vabadussõjast (VR I/3). Pärast Vabadussõja lõppu teenis Eesti kaitseväes kuni
erruminekuni 1. jaanuaril 1927. aastal. Kolonel Limberg suri Tallinnas 27.07.1938. Maetud
Tallinna Kaitseväe kalmistule.
(VRSAA F 409, N 1, tl 60-252; ERA F 495, N 7, S 2792; VRK 1984, lk 188; J. Pihlaku
andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 609)
Alampolkovnik Ernst Limbergi autasustati Georgi mõõgaga. VP 10.12.1915: Selle eest, et tema pataljon vallutas 16.05.1915 Karpaatides täägirünnakuga kõrgendiku nr 822, võttes selle juures vangi sadakond austerlast.
Sündis 1872. aastal Eestimaa kubermangus.
Üldhariduse omandas Peterburis. 1901. aastal sooritas Nikolai inseneriväe kooli juures
ohvitseri eksami. Võttis Kvantungi armee koosseisus osa Vene-Jaapani sõjast (sealhulgas
Port-Arturi kaitsmisest). 1905. aasta aprillist teenis 18. sapööripataljonis. 1907.
aastal üritas edutult astuda Nikolai Inseneriväe Akadeemiasse. Enne Esimest maailmasõda
teenis veel Brest-Litovski kindluses ja 1. Ida-Siberi telegraafipataljonis. 1912. aastal
ülendati kapteniks. Viimased andmed Lindenvaldi kohta pärinevad 1915. aasta veebruarist,
mil ta oli 2. telegraafiroodu komandör. I maailmasõja lõpul ülendati polkovnikuks.
Elas 1930. aastatel emigratsioonis.
(VRSAA F 409, N 1, tl 191-521; VS 1907, nr 4, lk 276; VS 1907, nr 5, lk 301; Vojennõi orden…2004, lk 363)
Leitnant Aleksander Lindenvaldi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 14.01.1907: Lahingus 17.04.1904, kui jaapanlastel oli õnnestunud tungida kindluse 3. kaponiirini ja tekkis oht, et vaenlane võib forti ja kaponiiri ühendava poterni kaudu tungida edasi fordi sisemusse, rajas leitnant Lindenvald poterni tõkke, pannes sel kombel vaenlase edasiliikumise seisma.
Sündis 1887. aastal Peterburgi kubermangus Jamburgi kreisis. Üldhariduse omandas Tallinna Aleksandri gümnaasiumis. Astunud 1909. aastal sõjaväeteenistusse 90. Onega polku, sooritas ta järgmisel aastal 23. diviisi staabi juures reservlipniku eksami. Maailmasõja puhkedes Lintrop mobiliseeriti. 1914. aasta oktoobrist teenis ta Pavlovi kaardiväe polgus noorema ohvitserina, 1917 veebruaris samas 1. pataljoni komandör. Võttis osa Vene kodusõjast Vabatahtliku armee koosseisus 1.Ohvitseride (Markovi) polgus ja kaardiväe koondpolgus. Hukkus 1920.aastal Krimmis. (VRSAA F 409, N 1, tl 238-071; Volkov 2002, lk 283; Vojennõi orden…2004, lk 610)
Kaardiväe kaptenit Eduard Lintropi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. PAF 31.07.1917: Lahingus 20.07.1915 Zosini küla juures, kui sakslaste ülekaalukad jõud sundisid taanduma Lintropi roodu tiibadel asuvad üksused, ei andnud Lintrop oma roodule taandumiskäsku, vaid pani vaenlase edasiliikumise seisma. Tänu sellele õnnestus polgul säilitada oma positsioonid.
Sündis 1891. aastal Harjumaal Kasispea
külas. Üldhariduse omandas Tallinna Peetri reaalkoolis. 1914. aasta augustis sooritas
Lootsman sisseastumiseksamid Vilno sõjakooli, kuid jäi konkursiga välja. Lõpetanud
1915. aasta veebruaris 1. Peterhofi lipnike kooli, määrati ta 2. Amuuritaguse
piirivalvebrigaadi nooremaks ohvitseriks. Võttis nimetatud brigaadi koosseisus osa
paljudest lahingutest. 1917. aastal ülendati alamleitnandiks. Elas 1920. aastatel
Tallinnas.
(VRSAA F 409, N 1, tl 209-834; VRSAA F 400, N 12, S 27595, L 654; Vojennõi orden…2004, lk 615)
Alamleitnant Eduard Lootsmani autasustati Georgi ordeni 4. järguga. PAF 31.07.1917: Selle eest, et ta lahingus 25.07.1916 Gruška küla juures tungis oma roodu eesotsas vastase kaevikutesse ning hõivas pärast ägedat lähivõitlust ühe seal asunud kuulipilduja.
Aleksander Luts
Sündis Dvinskis. Üldhariduse omandas Žitomiri gümnaasiumis.
1913. aastal lõpetas Moskva Aleksei sõjakooli, mille järel teenis 23. ja 15.
sapööripataljonis. I maailmasõja ajal õppis lenduriks. Võttis osa sõjategevusest
Riia all, sai haavata. I maailmasõja lõpus oli alamleitnant. Vene kodusõjast võttis
Luts osa Valgete poolel (Doni armees?), ülendati kapteniks. 1920. aastate algul püüdis
ta koos oma lendur-vaatlejast vennaga edutult Gruusia kaudu Eestisse opteeruda.
(VRSAA F 408, N 1, S 785, L 11p-12; ERA F 44, N 1, S 8, L 85;
Vojennõi orden…2004, lk 617)
Alamleitnant Aleksander Lutsu autasustati Georgi mõõgaga (Prikaz po 7. armii 21.11.1917).
Sündis 1878. aastal Eestimaa kubermangus
põlise aukodaniku perekonnas. Üldhariduse omandas Tallinna Aleksandri gümnaasiumis,
sõjalise hariduse Peterburi jalaväe junkrukoolis. Alamleitnandiks ülendati 1901.
aastal. Võttis 147. Samaara polguga osa Vene-Jaapani sõjast ja Esimesest maailmasõjast.
1912. aastal ülendati kapteniks. 1917. aasta kevadel teenis alampolkovnik Martson Põhja
rindel 12. armee staabis. Andmed tema hilisema saatuse kohta puuduvad.
(VRSAA F 408, spisok 6-514; VRSAA F 409, tl 1466; ERA F 534, N 1, S 89, L 15; RI 1915,
nr 125; VS 1910, nr 7, lk 251; Vojennõi orden…2004,
lk 630)
Vene-Jaapani sõja eest autasustati leitnant Konstantin Martsonit Georgi ordeni 4. järguga. VP 09.10.1910: Lahingus 20.-21.02.1905 Ljudzutani (?) küla juures üles näidatud vahvuse eest.
Hiljem autasustati leitnant Martsonit ka Georgi mõõgaga. PAF 01.06.1917: Lahingus 01.06.1915 Opatovi asula juures tõrjus kapten Martson rood, mis asus polgu avangardi vasakul tiival, vaenlase ülekaalukate jõudude rünnaku. Tänu sellele õnnestus 147. polgul forsseerida Opatovka jõgi.
Sündis 1874. aastal Harjumaal Jõelähtme
vallas. Lõpetanud Odessa junkrukooli 1891. aastal. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast, kus
sai Mukdeni lahingus raskelt haavata. 1909. aastal lõpetas Oranienbaumi ohvitseride
kütikooli. 1911. aastal astus Nikolai Kindralstaabi Akadeemiasse, kuid arvati sealt
(distsipliinirikkumise?) tõttu mõne nädala pärast välja. Esimeses maailmasõjas 66.
Butõrski polgu roodu- ja pataljonikomandör. 1914. aasta sügisel ülendati
alampolkovnikuks ning 1915. aastal polkovnikuks. Mastberg langes lahingus 31.07.1915
Panevežise lähistel ning on maetud Jõelähtme kalmistule.
(VRSAA F 407, N 1, S 1785; VRSAA F 544, N 1, S 1435, L 1p; VRSAA F 409, N 1, tl 2270; Vojennõi orden…2004, lk 630)
Alampolkovnik August Mastbergi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 03.02.1915: Lahingus 13.08.1914 Verehane küla juures, viis Mastberg oma roodu vaenlase tuld trotsides rünnakule ning likvideeris ühe kuulipildujapesa
Sündis 1885. aastal Eestimaa kubermangus.
Üldhariduse omandas Liibavis, sõjalise Odessa sõjakoolis, mille lõpetas 1907. aastal.
Pärast seda teenis 157. Imereetia ja 310. Bobruiski polgus ning kindralstaabi topograafia
valitsuses. I maailmasõjast võttis osa 301. polgu koosseisus. 1916. aasta jaanuaris
ülendati staabikapteniks. Edasine saatus teadmata.
(VRSAA F 409, N 1, S 94008)
Mihhail Medelit autasustati ja Georgi
mõõgaga, VP 07.11.1915: 21.02.1915 vallutasid Medeli juhitud kolm roodu vaenlase
püssi- ja kuulipilduja tuld trotsides tugevasti kindlustatud positsioonid Bromerži asula
juures ja kõrgendikul nr 5. Medel viis roodud kiiresti traattõketeni ning hoolimata
haavatasaamisest jätkas lahingu juhtimist, kuni roodud lõid vaenlase pärast
täägivõitlust põgenema, ja Georgi ordeni 4. järguga, VP
18.07.1916: Lahingus 19.12.1914 Volja Šidlovska küla juures, kui vaenlane oli
hõivanud osa pataljoni kaevikutest ja valmistus uueks rünnakuks, viis Medel reservroodu,
kuhu ei olnud jäänud ühtegi ohvitseri, vasturünnakule ja lõi vaenlase täpse tulega
põgenema. Sellega õnnestus Bobruiski polgul säilitada oma positsioonid.
Eduard Kristjan Melts (varem Eduard-Christian)
Sündis 20.04.1893. aastal Võrumaal Lasva
vallas. Üldhariduse omandas Võru linnakoolis ja Pihkva kubermangu Bõstretsovo
põllutöökoolis, sõjalise hariduse Oranienbaumi lipnikekoolis, mille lõpetas 1916.
aastal. Teenis ohvitserina 21. Siberi kütipolgus ja 4. Vidzeme Läti kütipolgus.
Ülendati alamleitnandiks. Võttis osa Vabadussõjast (VR I/3). Melts suri 22.07.1955
Tallinnas (teistel andmetel 1952. aastal Elvas). Maetud Tallinna Metsakalmistule.
(EVK 1984: 206; J. Pihlaku andmekogu; Salo 1994: 30;
Vojennõi orden…2004, lk 639)
Eduard Kristjan Meltsi autasustati Georgi mõõgaga Jõululahingute eest Riia all (1917). Prikaz po 12. armii, 31.05.1917.
Sündis 1894. aastal Virumaal Simunas. I maailmasõja ajal
teenis 1. reservsuurtükiväe divisjonis ja 2. Taga-Amuuri suurtükiväebrigaadis.
Lipnikuks ülendati 30.09.1915, alamleitnandiks 1917. Vene kodusõja ajal teenis Denikini
ja Wrangeli armeedes. Pärast kodumaale opteerumist 1920. aastal teenis Eesti kaitseväes.
Kolonelleitnant Mäe langes võitluses Punaarmeega Narva all 23.03.1944.
(ERA F 495, N 7, S 3427; Salo 1994: 31)
Johannes-Heinrich Mäed autasustati Georgi mõõgaga. Prikaz po 8. armii 1917: Lahingus kõrgendiku nr 300 pärast 17.06.1917 korrigeeris ta patarei tuld, mille tulemusel õnnestus tagasi lüüa kaks vaenlase rünnakut Turkestani kütipolgu positsioonidele. Kui meie jalavägi oli kõrgendikult taandunud, jäi Mäe vaatluspunkti ja jätkas tule juhtimist ajutiselt kõrgendiku hõivanud vaenlase pihta.
Hugo-Johannes Möldre (ka Mölder)
Sündis 25.05.1896 ukj Tartumaal Haaslava
vallas Kriimanni mõisas. Üldhariduse omandas Tartu gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis.
Korp! Fraternitas Estica liige. 1915. aastal lõpetas Pauli sõjakooli, mille järel
teenis 7. Läti (Bauska) kütipolgus. 1918. aasta algul teenis leitnant Möldre lühikest
aega 3. Eesti polgus ja Tartu tagavarapataljonis. Võttis osa Vabadussõjast ja Teisest
maailmasõjast. "Erna" grupi liige. 1944 siirdus Rootsi, kus suri 16.12.1983
Göteborgis.
(ERA F 537, N 1, S 7, L 2p; ERA F 1, N 5, S 926; EAA F 2100, N 1, S 787; Krikk 1998, lk
39-40; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004,
lk 638)
Leitnant Hugo Möldret autasustati Georgi mõõgaga. PAF 11.09.1917: 23.12.1916 liikus Möldre oma rooduga Mangeli metsa ja Kuulipilduja mäe vahelist defileed läbiva kolonni avangardis. Sattudes ootamatult vaenlase tugeva kuulipilduja- ja püssitule alla, asus Möldre oma roodu etteotsa ja viis selle rünnakule. Hüpates esimesena saksa kaeviku rinnatisele, tõmbas ta endaga kaasa kogu roodu. Pärast esimese kaevikuteliini vallutamist jätkasid kütid leitnant Möldre juhtimisel rünnakut ja vallutasid ka teise kaevikuteliini.
Sündis 22.03.1879 ukj Saaremaal Pärsamaa
vallas. Üldhariduse omandas Kuressaare gümnaasiumis. 1898. aastal astus
sõjaväeteenistusse 6. Tauria grenaderipolku. Lõpetanud Kaasani junkrukooli 1902.
aastal. Enne Esimest maailmasõda teenis 190. polgus, 8. Turkestani ning 5. Soome
kütipolgus. 1908. aastal viidi Nurk üle 88. Petrovski polku, mille roodu- ja pataljoni
komandörina võttis osa maailmasõjast. Sai lahingutes kaks korda haavata ja üks kord
põrutada. 1917. aasta juulis viidi polkovnik Nurk üle 96. Omski polku, kus teenis kuni
demobiliseerimiseni 1918. aasta veebruaris. 1921. aastal opteerus Eestisse. Kolonel Nurk
suri 11.06.1939 Rakveres. Maetud Rakvere linnakalmistule.
(VRSAA F 409, N 1, tl 3323; ERA F 495, N 7, S 3646; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 669)
Polkovnik Jaan Nurka autasustati Georgi mõõgaga. PAF 04.03.1917: Selle eest, et lahingus 08.03.1916 vallutas Nurga juhitud pataljon täägirünnakuga Mikuliški asulast loodes asuva vaenlase kindlustatud tugipunkti ja hoidis seda kuni pimeduse saabumiseni enda käes. Rünnaku käigus võeti 20 vangi ning saadi sõjasaagiks üks kuulipilduja.
Heinrich-Michael Paavijan (Paavijaan,
aastast 1938 Hendrik Pallandi)
Sündis 25.07.1885 ukj Virumaal Kunda-Malla vallas. 1903.
aastal astus sõjaväeteenistusse 42. Jakutski polku. Lõpetanud 1906. aastal Tšugujevi sõjakooli,
mille järel teenis 6. Soome kütipolgus nooremohvitseri ja kuulipildujakomando ülemana.
Nimetatud polgu koosseisus võttis osa ka maailmasõjast. 1915. aasta mais sai
staabikapten Paavijan Bolešovi lähistel põrutada ja langes vangi. Vabadussõja ajal oli
Paavijan sisekaitse ülema abi ja sõjakooli klasside inspektor (VR I/3). Pärast
Vabadussõda jätkas ta teenistust Eesti kaitseväes 1. jalaväerügemendi ülema abi ja
5. üksiku jalaväepataljoni ülemana. Kolonel Paavijan lahkus tegevteenistusest 1934.
aastal. 1941. aastal mobiliseeriti Paavijan Punaarmeesse. Suri 1943. aasta mais Venemaal.
(ERA F 495, N 7, S 3892; VRK 1984, lk 234; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 679)
Staabikapten Heinrich Paavijani autasustati Georgi mõõgaga. VP 21.11.1915: Selle eest, et ta lahingus 14.-15.05.1915 Bolešovi lähistel viis oma roodu täägirünnakule ning lõi koos ühe teise rooduga vaenlase välja tema kaevikuist. Rünnaku käigus saadi sõjasaagiks vastase voor ning võeti vangi mõnikümmend sõdurit.
Sündis 1887. aastal Viljandimaal. Kodune
haridus. Astunud 1907. aastal Tšugujevi sõjakooli, viidi Parsman 1909. aastal üle
Tiflisi sõjakooli, mille lõpetas 1910. aastal alamleitnandina. Järgnes teenistus 168.
Mirgorodi polgus. Maailmasõja puhkedes määrati leitnant Parsman äsja formeeritud 312.
Vassilkovski polku. Sai lahingutes kolm korda haavata ja üks kord põrutada. Pärast
järjekordset haavatasaamist 1915. aasta sügisel komandeeriti Kiievisse Nikolai
sõjakooli lektoriks. 1917. aasta jaanuaris ülendati Parsman alampolkovnikuks.Võttis osa
Vene kodusõjast Denikini armee koosseisus. Langes lahingus 1919. aasta sügisel. Parsmani
nimi figureeris Eesti sõjaväelaste Ülemkomitee materjalides, kuid rahvusväeosades ta
ei teeninud.
(VRSAA F 409, N 1, tl 35428; VRSAA F 409, N 1, tl 1022; VRSAA F 725, N 53, S 3384; ERA
F R-1703, N 1, S 4, L 79; Vojennõi orden…2004,
lk 684)
Leitnant August Parsmani autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 10.06.1916: Lahingus Karpaatides 28.11.1914 sai leitnant Parsman ülesandeks hõivata oma rooduga üks lähedal asuv küla. Avastanud, et vastane on taandumas, viis Parsman roodu oma initsiatiivil rünnakule ning vallutas mitu vastase kaevikuteliini. Pöördunud selle järel vaenlase reservi vastu, lõi ka selle pärast ägedat täägivõitlust põgenema. Lahingu käigus võeti hulgaliselt vange, trofeerelvi ja laskemoona.
Hiljem autasustati leitnant Parsmani Georgi mõõgaga. VP 22.05.1915: Lahingus 08.12.1914 sai leitnant Parsmanile allutatud kahest roodust koosnev löögigrupp ülesandeks minna appi raskesse olukorda sattunud Bratslavi polgule. Kui vastane avastas Parsmani grupi lähenemise, ründas ta seda ülekaalukate jõududega. Leitnant Parsman viis oma üksuse vasturünnakule, lõi vaenlase põgenema ning jälitas teda kuni kõrgendikuni nr 638. Pärast ägedat täägivõitlust vallutas Parsman grupp selle vaenlase kaitsepositsiooni võtmeks olnud kõrgendiku, mis tõi pöörde lahingu käiku.
Sündis 20.03.1878 ukj Võrumaal Saaluse
vallas (Saatses?). Üldhariduse omandas Võru linnakoolis. 1902. aastal lõpetas Parv Tšugujevi
junkrukooli ning 1913. aastal Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. 1910. aastal ülendati
staabikapteniks ning 1914. aasta septembris kapteniks. Maailmasõjast võttis Parv osa
281. polgu koosseisus roodu- ja pataljoniülemana. 1916. aastal arvati Parv kindralstaabi
kutseliiki ning määrati 2. Amuuritaguse piirivalvediviisi vanemaks adjutandiks. 1917.
aastal algul teenis Parv lühikest aega 33. korpuse staabis, mille järel määrati 2.
Amuuritaguse diviisi staabiülemaks. 1917. aastal ülendati ta kindralstaabi
alampolkovnikuks. Vene kodusõja ajal teenis Parv kindral Peter von Wrangeli armee
staabis. 1921. aastal veebruaris saabus ta Konstantinoopoli kaudu Eestisse. Aastatel 1921—1934
teenis vahepeal kindralstaabi koloneliks (1925) ülendatud Parv Eesti kaitseväes, olles
viimati 9. üksiku jalaväepataljoni ülem. Kindralstaabi kolonel Parv lahkus
tegevteenistusest 1934. aastal. 1940. aastal ta arreteeriti ning mõisteti 10 aastaks
vangi. Parv suri Tšeljabinski obl Verhne-Uralski vanglas 26.04.1949.
(VRSAA F 400, N 9, S 35018, L 13p-14; ERA F 495, N 7, S 3966; ERA F 515, N 1, S 323;
ERAF F 130, N 1,
S 9638E; RI 1916, nr 221; J. Pihlaku andmekogu;
Vojennõi orden…2004, lk 683)
Kindralstaabi kaptenit Aleksander Parve autasustati Georgi mõõgaga. VP 04.08.1916: Lahingus Truhhanovi küla juures Karpaatides 31.10.1914 vallutas Parve rood kõrgendiku nr 746 võttes vangi ühe vaenlase ohvitseri ja 73 sõdurit. Trofeedena saadi 200 vintpüssi. Selle rünnaku tagajärjel õnnestus pataljoni teistel roodudel läbida kaotusteta defilee.
Sündis 1884. aastal Eestimaa kubermangus.
Ohvitseriks ülendati hiljemalt 1914. aasta sügisel. 1915. aasta jaanuaris teenis lipnik
Pere 193. reservpolgus. Sõjategevusest võttis osa 91. Dvinski ja 291. Trubatševski
polgu koosseisus. Lipnik Pere langes lahingus 03.08.1915.
(VRSAA F 408, N 1, spisok 27-597/20, L 230-233; VRSAA F 2900, N 2, S 426, L 85p;
RI 1916, nr 154; Vojennõi orden…2004, lk 687)
Lipnik Eduard Peret autasustati postuumselt Georgi ordeni 4. järguga. VP 25.05.1916: Selle eest, et ta lahingus 03.08.1915 Bojarõ küla juures viis oma roodu riismed vasturünnakule endast suurearvulisema vaenlase vastu ja lõi selle põgenema. Lipnik Pere sai ise rünnaku käigus põrutada, kuid jäi rivisse. Seejärel lõi lipnik Pere rood tagasi mitu sakslaste vasturünnakut, hoides enda käes vallutatud positsioone. Selles lahingus sai lipnik Pere surmavalt haavata.
Sündis 13.08.1890 Kuressaares (?).
Üldhariduse omandas Kuressaare gümnaasiumis. Pichelbaum lõpetas Vilno sõjakooli
lipnike kursused 1915. aastal ning võttis osa maailmasõja lahingutest 205. Šemani polgu
koosseisus. 1917. aastal juulis ülendati ta staabikapteniks. Vabadussõja ajal teenis
Loodearmees 18. Riia polgus 1. pataljoni ülemana. 1920. aastal opteerus Pichelbaum
Eestisse ning arvati kaitseväe reservi.
(ERA F 495, N 7, S 4108; VRSAA F 40298 N 1 S 67; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 695)
Staabikapten Voldemar Pichelbaumi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. Prikaz po 7. armii, 31.10.1917: Lahingus 17.07.1917 Podfilipje küla juures, kui vastane oli Vene kaitsesse sisse murdnud, viis staabikapten Pichelbaum oma pataljoni oma initsiatiivil vasturünnakule ning paiskas vaenlase Zbrutši jõe idakaldale. Rünnaku käigus võeti vange ning saadi sõjasaagiks mitu kuulipildujat.
Sündis 1876. aastal Võrumaal Kähri vallas
talupoja perekonnas. Kodune haridus. 1897. aastal astus sõjaväeteenistusse 95.
Krasnojarski polku. Pärast Vilno junkrukooli lõpetamist teenis Piilberg 179. Ust-Dvinski
ja 180. polgus ning alates 1905. aastal 13. Jerevani grenaderipolgus. 1914. aasta
oktoobris ülendati Piilberg kapteniks, 1916. aasta märtsis alampolkovnikuks ning sama
aasta juunis polkovnikuks. Popovi andmetel oli Piilberg 13. grenaderipolgu viimane
komandör. Vene kodusõjast võttis Piilberg osa 1. ohvitseride kindral Markovi polgu
koosseisus. 1919. aasta suvel oli 2. koondgrenaderipolgu ja oktoobrist koondgrenaderipolgu
ülem. Haigestunud tüüfusesse, lasi polkovnik Piilberg ennast
23 (teistel andmetel 22).11.1919 (teistel andmetel 1920) ühes Rostovi
hospitalis maha.
(VRSAA F 409, N 1, S 52743, tl 97; VRSAA F 2603, N 1, S 236; Popov 1925, lk 210, 229,
231-232, 251, 270-271; RI 1916, nr 153; С. Волков. Енциклопедия
Гражданской войны. Белое движение, Москва 2002,
с. 427; Vojennõi orden…2004, lk 693)
Alampolkovnik Gustav Piilbergi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 24.05.1916: Lahingus 04.08.1915 Vlodava raudteejaama lähistel, kui vastane oli Vene kaitsesse sisse murdnud ja üks Vene patarei ei jõudnud positsioonidelt õigeaegselt lahkuda, kogus alampolkovnik Piilberg enda ümber kuni 50 mehelise salga ning asus kaitsele ohtusattunud patarei ees. Sel kombel peatas ta vaenlase edasiliikumise ning päästis patarei.
Sündis 1887. aasta Liivimaa kubermangus
talupoja perekonnas. Kodune haridus. 1906. aastal astus sõjaväeteenistusse 106. Ufa
polku. Pärast Vilno sõjakooli lõpetamist 1910. aastal teenis Piirako 95. Krasnojarski
polgus Tartus. Maailmasõja hakul määrati leitnant Piirako äsjaformeeritud 271.
Krasnoje Selo polku, mille koosseisus võttis osa lahingutest Ida-Preisimaal ja Poolas.
Leitnant Piirako langes 10.12.1914. aastal.
(VRSAA F 409, N 1, S 37027, tl 2698; VRSAA F 2354, N 2, S 48; VRSAA F 2881, N 1, S 127; Vojennõi orden…2004, lk 693)
Leitnant Peeter Piirakot autasustati postuumselt Georgi mõõgaga. VP 12.06.1915: Lahingus 09.12.1914 Zaržetše küla juures, kui kaks pataljoniülemat olid teineteise järel rivist välja langenud, võttis leitnant Piirako pataljoni juhtimise üle ning viis rünnakule, vallutades pärast ägedat täägivõitlust vastase kaitsepositsiooni vasakul tiival asuva ühe kaeviku ning hoides seda kuni lahingu lõpuni enda käes.
Sündis 26.02.1889 Virumaal Ontikal Järve
vallas (Saka vallas?). Enne maailmasõda töötas kooliõpetajana. 1915. aasta veebruaris
lõpetas Oranienbaumi lipnike kooli. Sõjategevusest võttis osa 75. Sevastopoli polgu
koosseisus. Alates 1917. aasta jaanuarist 654. Rogatinski polgus roodukomandör. Sama
aasta detsembris tuli leitnant (1916?) Prei 4. Eesti polku, kus teenis kuni selle
laialisaatmiseni sakslaste poolt 1918. aasta aprillis. Tallinna kaitsepataljoni ja 8.
jalaväerügemendi koosseisus võttis osa Vabadussõjast. Leitnant Prei langes lahingus
03.05.1919 Võrumaal Viitina vallas Saarlase veski juures. Maetud Lüganuse kalmistule.
(ERA F 495, N 7, S 4264; ERA F 537, N 1, S 7, L 2p; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 710)
Leitnant Johannes Preid autasustati Georgi mõõgaga. VP 24.12.1916: Lahingus 15.07.1916 Hlebitšini küla lähistel viis leitnant Prei oma roodu täägirünnakule. Hoolimata vastase tugevast suurtüki-, kuulipilduja- ja püssitulest läbis rood traattõkked ning lõi vastase välja nende kaitsepositsiooni ühest osast, võttes selle juures vange.
Karl-Eduard Preisberg (aastast 1935 Prees)
Sündis 04.01.1893 Harjumaal Sutlema vallas. Lõpetanud
Tallinna Nikolai gümnaasiumi 6 klassi, mille järel astus vabatahtlikuna
sõjaväeteenistusse 91. Dvinski polku. 1914. aastal sooritas 23. diviisi staabi juures
reservlipniku eksami. Maailmasõjast võttis osa 7. kütipolgu koosseisus. 1917. aasta
detsembris tuli staabikapten Preisberg Eestisse rahvusväeosadesse. Võttis osa
Vabadussõjast. 1924. aasta lõpetas Preisberg kaadriohvitseride täienduskursused.
Kolonelleitnandiks ülendatud 1935. aastal. Pärast lahkumist tegevteenistusest osales
aktiivselt Kaitseliidu töös, olles muuhulgas Kaitseliidu Järva maleva pealik. Preisberg
suri 21.08.1969 Olympias (USA, Washingtoni osariik). Maetud Olympias.
(ERA F 495, N 7, S 4262; J. Pihlaku andmekogu;
Vojennõi orden…2004, lk 710)
Staabikapten Karl Preisbergi autasustati Georgi mõõgaga. PAF 28.07.1917: Lahingus 15.07.1916 Zaturtsõ küla juures kõrgustike 110,4 ja 108 ründamisel, kui pataljoni avangardis liikunud rood oli vaenlase kaitsepositsiooni ees asuvate traattõkete ees maha heitnud ja ei suutnud tugeva tule tõttu edasi minna, viis Preisberg reservis olnud 6. roodu rünnakule. Oma isikliku eeskujuga innustades ja teiste roodude sõdureid kaasa tõmmates, rajas Preisberg läbipääsud traattõketesse. Pärast ägedat täägivõitlust vallutati kaks vastase kaevikuteliini. Rünnaku käigus võeti vangi 11 ohvitseri ja 500 sõdurit. Sõjasaagiks saadi üks kuulipilduja, kaevikusuurtükk, miinipilduja, neli pommiheitjat ning hulgaliselt muud relvastust ja varustust.
Sündis Liivimaa kubermangus (Pärnumaal?).
Lõpetanud Oranienbaumi lipnike kooli 1915. aastal. Võttis osa sõjategevusest Kaukaasia
rindel 14. Kaukaasia kütipolgu 3. roodu ülemana. Alamleitnant Pulk langes lahingus
07.07.1916.
(Päevaleht 1916, nr 6; Vojennõi orden…2004,
lk 713)
Alamleitnant Johan Pulka autasustati postuumselt Georgi mõõgaga. PAF 22.05.1917: Lahingus 07.07.1916. Kega küla juures viis alamleitnant Pulk oma roodu vaenlase tuld trotsides rünnakule. Ööl vastu 08. juulit lõi tema juhitud rood türklased välja nende kaevikutest ning vallutas Ariki küla. Laskmata vaenlasel ennast lähedal asuval kõrgendikul kindlustada, viis Pulk oma roodu uuesti rünnakule ja lõi türklased põgenema. Selle kõrgendiku vallutamine omas suurt tähtsust edasise pealetungi seisukohalt.
Sündis 27.10.1884 ukj Saaremaal Lümanda
vallas. Üldhariduse omandas Tallinnas Aleksandri gümnaasiumis. Maailmasõja puhkedes
mobiliseeriti ning määrati 272. Gdovi polku. Lipnikuks ülendati 1914. aasta detsembris,
alamkapteniks 1917. 1917. aasta jaanuaris viidi staabikapten Ramul üle 200. polku, kus
teenis kuni selle likvideerimiseni 1918. aastal. Opteerunud 1923. aastal Eestisse, arvati
Ramul kaitseväe reservi.
(VRSAA F 2883, N 1, S 17, L 130-130p; ERA F 495, N 7, S 4522; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 719)
Lipnik Maximilian Ramulit autasustati Georgi ordeni 4. järguga . VP 21.08.1915: Selle eest, et ta lahingus 28.05.1915 Mariumpoli lähistel lõi oma rooduga vaenlase tääkidega välja nende kaevikutest. Rünnaku käigus saadi sõjasaagiks üks kuulipilduja. Lipnik Ramul sai ise selle rünnaku käigus raskesti haavata.
Hiljem autasustati lipnik Ramulit Georgi mõõgaga. VP 29.08.1916: Lahingus 04.—07.09.1915 Smorgoni küla juures ründas oma rooduga vaenlast ning lõi selle välja mitmest tugipunktist. 7. septembril tuli käsk lüüa vaenlane välja Smorgoni küla juures asunud kaevikutest. Julgelt viis Ramul oma roodu avatud maastikul rünnakule. Jõudes 400 m kaugusele vaenlase eesliini kaevikutest, tõusis Ramul ühena esimestest rünnakule, tõmmates endaga kaasa sõdurid ning lõi vaenlase välja tema positsioonidelt. Rünnaku käigus võeti kuus meest vangi ja saadi sõjasaagiks üks kuulipilduja.
Sündis 08.04.1877 ukj aastal Tartumaal Sootaga vallas
(Tartus?). Pärast Tartu linnakooli lõpetamist astus sõjaväeteenistusse 98. Jurjevi
polku Dvinskis. Lõpetas Vilno junkrukooli 1899. aastal. Enne Esimest maailmasõda teenis
52. Lublini polgus. 1914. aasta augustis viidi staabikapten Raudsepp üle äsjaformeeritud
248. Slaavi-Serbia polku, mille koosseisus võttis osa sõjategevusest. 1917. aasta juunis
määrati polkovnik Raudsepp 248. polgu komandöriks. Sama aasta detsembris tuli Raudsepp
Eestisse ja nimetati 3. Eesti polgu ülemaks. Saksa vägede tulekul 1918. aasta aprillis
sõitis Raudsepp Venemaale, kus võttis osa kodusõjast, teenides esialgu Koltšaki armees
45. Siberi kütipolgu ülemana ja pärast vangilangemist Tobolski juures Punaarmees (151.
brigaadi intendandi abi). Eestisse naasmise järel 1921. aastal teenis Raudsepp 2. ja 6.
jalaväerügemendis pataljoni ülemana. Kolonel Raudsepp lahkus tegevteenistusest 1928.
aastal ning suri 19.08.1931 Norras. Maetud Pärnu kalmistule.
(VRSAA F 409, N 1, tl 253-046; ERA F 495, N 7, S 4615; ERA F 497, N 2, S 244; J.
Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 720)
Kapten Peeter Raudseppa autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 08.07.1915: Selle eest, et ta lahingus 01.03.1915 vaenlase kindlustatud positsiooni ründamisel Stegna-Vdnorožetsi rajoonis vallutas ühe vaenlase kuulipildujapesa.
Sündis 1880. aastal Tartumaal Tähtvere vallas.
Üldhariduse omandas Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, sõjalise hariduse Vilno
junkrukoolis, mille lõpetas 1906. aastal. Enne Esimest maailmasõda teenis 5. Soome
kütipolgus noorema ohvitseri ja polgu luurekomando ülemana. Nimetatud polgu koosseisus
võttis osa ka maailmasõjast. 1915. aasta algul sai kapten Reiman Karpaatides raskesti
haavata. Sama aasta novembris Ülemjuhataja Peakorteris toimunud Georgi kavaleride
pidustuste ajal ülendati Reiman alampolkovnikuks. Reiman langes lahingus Volnitši küla
lähistel (Galiitsias) 28. mail 1916 – samal päeval oli ta ülendatud polkovnikuks.
Polkovnik Reiman on maetud 5. Soome kütipolgu garnisonilinna Mikkelisse Soomes.
(VRSAA F 409, N 1, tl 179-088; Koit 1916, nr 62;
Vojennõi orden…2004, lk 772)
Staabikapten Alfred Reimani autasustati Georgi mõõgaga . VP 21.03.1915: Selle eest, et ta lahingus 17.09.1914 Olšanka mõisa juures viis oma roodu täägirünnakule, mille käigus võeti vangi 110 sakslast.
Samuti on staabikapten Reimani autasustatud Georgi ordeni 4. järguga. VP 21.03.1915: Selle eest, et ta ajavahemikus 11.—21.11.1914 polgu luurekomando ülemana sooritas erakordsetelt rasketes oludes rea luureretki vastase kaitsepositsioonide sügavuses, neid kaardistades ja fotografeerides.
Sündis 1890. aastal. Pärit Audru kihelkonnast. 1910. aastal
astus Mereväe korpusesse, mille juures sooritas mereväe ohvitseri eksami. 30.05.1914
ülendati alamleitnandiks. I maailmasõja ajal teenis Balti laevastikus. Vene kodusõja
ajal oli Punaarmees Volga-Kaspia flotillis. Opteerus 1920. aastal Eestisse ja astus sama
aasta sügisel Eesti sõjaväkke. Teenis Eesti mereväes kuni 1934. aastani.
(ERA F 14, N 15, S 1733; Vojennõi orden…2004, lk 722; Merendus 1934, nr 3,
lk 74)
Emil-Nikolai Reinojaani autasustati Georgi mõõgaga. VP 16.01.1917.
Sündis 1884. aastal Tartumaal. Üldhariduse omandas Tartu
linnakoolis, sõjalise Vilno junkrukoolis, mille lõpetas 1905. aastal. Teenis ohvitserina
96. Omski polgus, mille koosseisus võttis osa ka maailmasõjast. Alampolkovnik Reissar
langes lahingus 21.06.1916 ning on maetud Pihkvasse. 1917. aastal ülendati Reissar
postuumselt polkovnikuks.
(VRSAA F 2710, N 2, S 334, L 19p; VRSAA F 2354, N 2, S 248;
Vojennõi orden…2004, lk 722)
Kapten Artur Reissari autasustati Georgi mõõgaga. VP 11.03.1915: Lahingus ööl vastu 29.09.1914, kui 96. polk oli Nadaržini asula juures vaenlase poolt sisse piiratud, murdis staabikapten Reissar polgu sidekomando eesotsas piiramisrõngast välja, ilmutades selle juures silmapaistvat mehisust ja enesevalitsemist.
Aleksander Rosalk (ka Rosalka)
Sündis 16.12.1889 ukj Viljandimaal Adavere vallas.
Lõpetanud Bakuu reaalkooli seitse klassi ning Vilno sõjakooli 1910. aastal.
Maailmasõjast võttis osa 32. Siberi kütipolgu koosseisus. Sai lahingus 14. septembril
1915 haavata ja langes vangi. Eesti väkke tuli Rosalk 1919. aasta jaanuaris. Kapten 1919.
Võttis osa Vabadussõjast (VR I/3). 1923. aastast Piirivalve läänemaa jaoskonna ülem.
(ERA F 495, N 7, S 4899; J. Pihlaku andmekogu;
Vojennõi orden…2004, lk 729)
Leitnant Aleksander Rosalki autasustati Georgi mõõgaga. VP 21.08.1915: Selle eest, et ta lahingus 31.01.1915 Sarkeni küla juures viis oma roodu täägirünnakule ning lõi sakslased välja nende kaevikutest.
Sündis 01.11.1871 ukj Viljandimaal Kõo vallas. Pärast
Vilno junkrukooli lõpetamist 1901. aastal teenis 179. Ust-Dvinski polgus roodu- ja
pataljonikomandörina ning polguülema abina. 1917. aasta suvel ülendati polkovnikuks.
Rahvusväeosade formeerimise ajal tuli Rosenbaum Eestisse ning määrati tagavarapataljoni
ülemaks. 1918. aasta aprillis siirdus Rosenbaum Venemaale, kus võttis osa kodusõja
lahingutest. Osales sõjategevuses Volgamaal ja Siberis Valge armee koosseisus, teenides
muuhulgas 7. Hvalõnski kütipolgu ülemana. Kodusõja lõppedes Rosenbaum vangistati ning
saadeti Solovetsi laagrisse, kus ta 02.04.1925 suri.
(VRSAA F 408, N 1, S 819, L 10p-11; ERA F 3588, N 1, S 1...14; ERA F 3372, N 1, S 233;
RI 1916, nr 46; Военный Сборник, 1999/2000, но 3, с. 98; J. Pihlaku
andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 726)
Polkovnik Jaak Rosenbaumi autasustati Georgi mõõgaga. VP 07.02.1916: Lahingus 25.08.1914, kui rünnakgrupi ülem oli langenud, võttis kapten Rosenbaum grupi juhtimise üle. 150—200 meetri kaugusel vaenlase eesliinist tõusis Rosenbaum esimesena rünnakule, tõmmates endaga kaasa terve pataljoni. Rünnaku käigus vallutati vaenlase esimene kaevikuliin. Selle järel kogus Rosenbaum oma mehed kokku ning vallutas uue sööstuga veel mitu vastase kaevikut. Viimase rünnaku käigus sai 5. roodu eesotsas asunud kapten Rosenbaum jalast raskesti haavata. Kuigi kuul oli purustanud luu, ei lasknud ta ennast võitlusväljalt ära kanda, vaid jätkas lahingu juhtimist, kuni kaotas teadvuse.
Sündis 1893. aastal Tallinnas. Kodune haridus.
Ajavahemikus 1910—1912 teenis 89. Beloje More polgus Tallinnas. Esimese maailmasõja
puhkedes mobiliseeriti ning määrati 91. Dvinski polku. Lipnikuks ülendati Edelarinde
vägede juhataja päevakäsuga 28. detsembril 1914. Sama aasta septembris oli Rosin
polku külastanud suurvürst Kirill Vladimirovitšilt võtnud isiklikult vastu sõduri
Georgi 4. järgu risti. 1915. aasta oktoobrist oli Rosin 91. polgu 15. roodu komandör.
Leitnant Rosin langes 01.08.1916 Šibalini küla juures.
(VRSAA F 409, N 1, S 180-349; Vojennõi orden…2004,
lk 727)
Leitnant Evald Rosinat autasustati postuumselt Georgi ordeni 4. järguga. PAF 05.05.1917: Lahingus 01.08.1916 Šibalini küla juures lõi alamleitnant Rosin oma rooduga vaenlase välja tema kaevikutest ning paiskas Trenjuvki jõkke. Rosin ise sai selles lahingus surma.
Roman-Martin-Mathias Rostfeldt (ka Roostfeld)
Sündis 31.10.1889 ukj VIrumaal Edise mõisas valitseja
pojana. Üldhariduse omandas gümnaasiumis ja Peterburis põllutöö kursustel. 1911.
aastal sooritas reservlipniku eksami. Enne maailmasõda töötas Rostfeldt agronoomina.
Maailmasõja puhkedes ta mobiliseeriti ning määrati 172. Lidia polku. 1916. aastal
ülendati staabikapteniks. 1920. aastal opteerus Rostfeldt Eestisse. 1940. aastal elas oma
venna Bernhard Rostfeldti juures Nõmmel. Suri 08.05.1947 Paides. Maetud Rakvere
kalmistule.
(VRSAA F 400, N 9, S 34160, L 76-77; ERA F 497, N 2, S 644, L 301; ERA F 495, N 13, S
40, L 151; ERA F 28, N 2, S 14591; J. Pihlaku andmekogu;
Vojennõi orden…2004, lk 729)
Alamleitnant Roman Rostfeldti autasustati Georgi mõõgaga. PAF 10.04.1917: Selle eest, et ta lahingus 25.05.1916 Žubžetsi küla juures viis roodu täägirünnakule, mille käigus vastane löödi välja oma kaevikutest.
Sündis 1890. aastal Peterburis (vanemad pärit
Tallinnast). Lõpetanud 1909. aastal (?) sõjakooli. Enne maailmasõda teenis Poolas 8.
Eestimaa polgus. Esimesest maailmasõjast võttis Rudson osa 266. ja 6 polgu koosseisus.
1917. aasta kevadel avaldas staabikapten Rudson soovi tulla teenima rahvusväeosadesse,
kuid mingil põhjusel Eestisse ei jõudnud. Vene kodusõjast võttis Rudson osa valgete
poolel ühe Siberi kütipolgu komandörina. 1920. aastal evakueerus vahepeal polkovnikuks
ülendati Rudson koos kindral Wrangeli armee riismetega Konstantinoopolisse. Seal
pöördus sealse Eesti konsulaadi poole palvega võtta ennast Eesti kodakondsusesse.
Kodumaale Rudson vist siiski ei jõudnud. Tema hilisem elukäik on teadmata.
(VRSAA F 409, tl 4765, F 408, N 1, S 696, L 42p; ERA F 45, N 1, S 3, L 107-108; RI
1916, nr 275; Vojennõi orden…2004, lk 731)
Staabikapten Nikolai Rudsonit autasustati Georgi ordeni 4. järguga . VP 20.08.1916; RI 1916, nr 275: Selle eest, et ta lahingus 09.09.1915 oma polgu 2. pataljoni komandörina lõi terve päeva jooksul tagasi mitu vaenlase rünnakut. Õhtu eel, hoolimata raskest põrutusest ja kahest haavast, murdis oma pataljoni riismetega piiramisrõngast välja, loovutamata seejuures vaenlasele ühtegi trofeed.
Samuti on staabikapten Nikolai Rudsonit autasustatud Georgi mõõgaga. VP 27.09.1916: Lahingus 03.-04.08.1915 lõi staabikapten Rudsoni juhitud pataljon vaenlase ägedat püssi-, kuulipilduja ja suurtükituld trotsides tääkidega välja Sokolniki külast. Jätkates liikumist Voitki küla suunas, vallutas Rudsoni pataljon pärast ägedat täägivõitlust ka selle.
Sündis 21.03.1884 ukj Tartus. Õppinud Tartu linnakoolis
ja Odessa junkrukoolis, mille lõpetas 1906. aastal. Järgnes teenistus 3. Soome
kütipolgus, mille koosseisus võttis osa ka Esimesest maailmasõjast. 1916. aastal
ülendati alampolkovnikuks. Aastatel 1916-1917 õppis Nikolai Kindralstaabi Akadeemias.
Enamlaste võimuletuleku järel arreteeriti ning suleti Krestõ vanglasse. Pärast
vanglast vabanemist jätkas õpinguid Kindralstaabi Akadeemias. 1920. aastal siirdus
Rüütel Harbiini, kus töötas mõnda aega American Film Co juures. Opteerunud 1923.
aastal Eestisse, määrati Rüütel Sõjavägede Ühendatud Õppeasutuste ülemaks.
Kolonelleitnant Rüütel arvati reservi 1934. aastal. 1940. aastal mobiliseeriti
Punaarmeesse. 1943. aastal oli Rüütel Eesti tagavarapataljonis roodukomandör. Suri
01.10.1969 Tallinnas. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
(VRSAA F 3317, N 1, S 321; VRSAA F 409, N 1, tl 125-290, tl 47081; ERA F 497, N 2, S
622, L 321; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004,
lk 735)
Kapten Eduard Rüütlit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 03.02.1916: Selle eest, et ta lahingus 10.06.1915 Martõnov-Starõi küla juures, kui vaenlane oli küla ülekaalukate jõududega sisse piiranud, viis oma pataljoni täägirünnakule, mille tulemusena löödi vaenlane külast välja ning võeti vangi 10 ohvitseri ja 1400 sõdurit.
Sündis 1889. aastal Eestimaa kubermangus
talupoja perekonnas. Üldhariduse omandas Narva linnakoolis, mille täiskursuse lõpetas
1905. aastal. 1915. aasta novembris mobiliseeriti ning suunati Edelarinde lipnike kooli
Žitomiris. Pärast viimase lõpetamist teenis Saarest mõnda aega 85. reservpataljonis.
7. augustil 1916 saabus lipnik Saarest rindele 43. Ohta polku. Järgmisel päeval viis ta
oma roodu esimesse lahingusse, milles ta ise langes.
(VRSAA F 409, N 1, S 178227, tl 156-990;
Vojennõi orden…2004, lk 741)
Lipnik Voldemar Saarestet autasustati postuumselt Georgi ordeni 4. järguga. PAF 19.04.1917: Lahingus 09.08.1916 Kaverli rajoonis kõrgustiku nr 1575 juures, kui vaenlane oli sundinud taanduma 1. roodu ja vallutanud osa tema kaevikuid, sai lipnik Saarest käsu minna vasturünnakule. Trotsides vaenlase ägedat püssi- ja kuulipildujatuld, taastas 3. rood lipnik Saaresti juhtimisel endise olukorra. Rünnaku käigus võeti vangi 85 vaenlase sõdurit ja üks ohvitser. Lipnik Saarest sai ise selle lahingu käigus surma.
Sündis 20.05.1886 ukj Tartus. Lõpetanud Vilno junkrukooli
1905. aastal. Kogu Sikka teenistus möödus 91. Dvinski polgus, mille viimane komandör ta
oli. Polkovnikuks ülendati 1917. aasta septembris. Pärast 91. polgu demobiliseerumist
jäi Petrogradi. Mobiliseeriti Punaarmeesse, kus teenis algul 623. kütipolgu ning hiljem
Kroonlinna merekindluse maakaitseväe ülemana. 1920. aasta suvel võttis 7. armee
koosseisus osa Vene kodusõja lõppvõitlustest Krimmis. Opteerunud 1921. aastal Eestisse,
jätkas teenistust Eesti kaitseväes. 1940. aastal mobiliseeriti uuesti Punaarmeesse, kus
teenis aastail 1942—1945(?) Eesti tagavarapolgu majandusülemana. Suri pärast 1945.
aastat Tallinnas.
(VRSAA F 2705, N 2, S 213; ERA F 515, N 1, S 323, L 6—10; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 751)
Polkovnik Freidrich Sikkat autasustati Georgi mõõgaga. PAF 29.07.1917: Lahingus 25.08.1916 Bolšovtse küla juures lõi kapten Sikka oma pataljoniga vastase välja tema positsioonidelt ning paiskas Narajuvka jõe taha. Selle järel kindlustati ennast vallutatud lõigus.
Aleksander-Heinrich-Johann Silberg (ka Alexander)
Sündis 30.04.1869 ukj Narvas põlise
aukodaniku perekonnas. Lõpetanud Peterburi kommertskooli, astus Silberg vabatahtlikuna
sõjaväeteenistusse Semjonovi kaardiväepolku. Sooritas Paažide korpuse juures ohvitseri
eksami ning ülendati alamleitnandiks. Aastatel 1896 ja 1897 tegi Silberg kaks
ebaõnnestunud katset astuda Kindralstaabi akadeemiasse. 1910. aastal viidi kaardiväe
kapten Silberg üle 1. Soome kütipolku ning ülendati alampolkovnikuks. Võttis osa
maailmasõjast Soome kütivägede koosseisus olles muuhulgas 1., 2. ja 4. Soome kütipolgu
komandöriks. 1917. aasta aprillis nimetati polkovnik Silberg 1. Soome kütidiviisi
brigaadi ülemaks ning sama aasta oktoobris diviisi ajutiseks ülemaks. 1917. aasta suvel
ülendati Silberg kindralmajoriks. Pärast diviisi demobiliseerumist töötas Silberg
mõnda aega lihtsa kontoriametnikuna Peterburis. 1919. aasta kevadel siirdus ta Jamburgi
kreisi Gattšina külla. Pärast Jamburgi langemist valgete vägede kütte sõitis Silberg
Narva ning astus kindral Judenitši Loodearmeesse, kus teenis armee etapi- ja majandusülemana.
1920. aastal tuli Eestisse ja asus sõjaväe Tehnikakooli ülema kohale. Hiljem nimetati
Silberg Arsenali ülemaks, millisel kohal teenis kuni oma lahkumiseni tegevteenistusest
1925. aastal. Kindralmajor Silberg suri Tallinnas 24.01.1926. Maetud Tallinna Kopli
kalmistu Oleviste ossa.
(ERA F 495, N 7, S 5310; VRSAA F 3315, N 1, S 264, L 2p; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 525)
Polkovnik Aleksander Silbergi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 14.06.1915: Lahingus 27.—30.03.1915 Koziovka küla juures, lõi Silberg oma polguga tagasi mitu vaenlase rünnakut, aidates sel kombel kaasa kõrgustiku nr 1026 tagasivallutamisele.
Samuti on polkovnik Aleksander Silbergi autasustatud Georgi mõõgaga. VP 13.11.1916: Lahingus 10.—14.06.1915 Bukatševtsõ asula lähistel lõi polkovnik Silbergi juhitud 4. Soome kütipolk tagasi kõik vastase ülekaalukate jõudude rünnakud. Polkovnik Silberg asus ise kogu lahingu kestel eesliinil.
Sündis 31.07.1887 Haapsalus (Tallinnas?).
Maailmasõja puhkedes mobiliseeriti ning suunati 89. Beloje More polku. 2. novembril 1915
sooritas 23. diviisi staabi juures lipniku eksami. 1916. aasta novembris viidi Smironin
koos oma rooduga üle formeeritavasse 449. Harkovi polku. 21. novembril 1917 astus
vahepeal leitnandiks ülendatud Smironin 1. Eesti polku. Pärast Vabadussõja lõppu elas
Tartus. 1940 aastal arreteeriti ja suri vangistuses Gorki oblastis 28.08.1942.
(VRSAA F 400, N 12, S 27506; ERA F 535, N 1, S 8, L 36-36p, 138, 234p; ERA F 495, N 13,
S 45, L 94; ERAF F 130, N 1, S 3778; Vojennõi
orden…2004, lk 759)
Leitnant Emil Smironinit autasustati Georgi mõõgaga. Prikaz po 7. armii, 21.11.1917: Lahingus 10.07.1917. aastal Burkanuvi küla juures viis Smironin oma pataljoni rünnakule. Ületanud vaenlase ägeda tule all Strõpa jõe lõi ta vaenlase välja selle kaevikutest, mida hoidis enda käes kuni sai taandumiskäsu.
Georg Zimmermann (sündinud Jürri Pusep)
Sündis 06.04.1874 ukj Tartumaal Vaimastvere vallas.
Lõpetanud Tartu gümnaasiumi ja 1915. aastal Gattšina lipnike kooli. Maailmasõjast
võttis osa 429. Riia polgu koosseisus. 21. novembril 1918. aastal tuli leitnant (1917)
Zimmermann Eestisse ja määrati Pärnu Kaitseliidu ülemaks. Võttis osa Vabadussõjast
3. jalaväerügemendi kompaniiülemana. Langes lahingus 02.07.1919 Lätis Kurtenhofi
(Kurtu) raudteejaama lähistel. Autasustatud VR II/3. Maetud algul Salaspilsi (Kirchholm),
kuu hiljem Rapla kalmistule.
(ERA F 495, N 7, S 5729; J. Pihlaku andmekogu;
Vojennõi orden…2004, lk 820)
Leitnant Georg Zimmermanni autasustati Georgi mõõgaga. Prikaz po 7. armii, 21.11.1917: Selle eest, et ta lahingus 09.07.1917 Malovodõ küla juures viis oma roodu rünnakule ja lõi vaenlase välja nende positsioonidelt. Rünnaku käigus võeti vangi 144 sakslast.
Sündis 17.02.1891 ukj Pärnumaal Taali vallas.
Üldhariduse omandas Pärnu gümnaasiumis, sõjalise hariduse Peterburi Vladimiri
sõjakoolis, mille lõpetas 1914. aasta sügisel. Võttis osa maailmasõjast 1. Soome
kütipolgu koosseisus. 1917. aastal ülendati kapteniks. Aastatel 1917-1918 õppis Tallo
Peterburis Kindralstaabi akadeemias. Võttis osa Vabadussõjast (VR I/3). Pärast
Vabadussõja lõppu oli Tallo 1. soomusrongide divisjoni ülem. Lõpetas Eesti Kõrgema
Sõjakooli. Kolonel (1928) Tallo lahkus tegevteenistusest 1934. aastal. Arreteeriti 1940.
aastal ning suri 24.04.1942 Sverdlovski obl Sevurallagis.
(VRSAA F 409, tl 292-546; ERA F 497, N 2, S 622; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 780)
Leitnant Karl Tallot autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 01.09.1915: Lahingus 27.05.1915 lõi leitnant Tallo rood vastase tääkidega välja tema kaevikuist. Tallo hüppas esimesena vastase kaevikusse, tõmmates endaga kaasa oma roodu sõdurid. Kogunud selle järel enda ümber umbes rühmajagu sõdureid, viis Tallo nad uuesti rünnakule ning vallutas ka teise kaevikuteliini, ajades vaenlast taga enam kui versta ning tekitades talle suuri kaotusi.
Sündis 30.08.1885 ukj Räpina vallas. Pärast Kaasani
sõjakooli lõpetamist 1912. aastal määrati 20. Galiitsia polku, mille roodu- ja
pataljonikomandörina võttis osa maailmasõjast. Sai lahingutes 11 (!) korda haavata,
põrutada ja gaasitada. 1918. aasta talvel langes kapten Tamm sakslaste kütte vangi.
Vangist vabanemise järel sõitis Valka, kus mobiliseeriti vene valgete Põhjakorpusesse.
Aastatel 1919-1920 teenis Tamm Poola armees, võttes osa lahingutest Kiievi all 1920.
aasta mais-juunis. Pärast vaherahu sõlmimist Poola ja Nõukogude Venemaa vahel
interneeriti kapten (1923?) Tamm koos teiste (peamiselt vene rahvusest) vabatahtlikega
Radomi lähistel asuvasse erilaagrisse. Eestisse naasmise järel teenis ta 7.
jalaväerügemendis noorema ohvitserina. Kapten Tamm lahkus sõjaväeteenistusest 1929.
aastal.
(ERA F 409, N 7, S 5802; J. Pihlaku andmekogu;
Vojennõi orden…2004, lk 781)
Leitnant Aleksander Tamme autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 27.01.1917: Lahingus 20.06.1916 Gornõi Skrobovi küla juures sai leitnant Tamm rood käsu rajada vastase kaitsepositsioonide ees asuvatesse traattõketesse läbipääsud. Ülesande täitmisel ilmutas leitnant Tamm suurt mehisust. Hoolimata põrutusest viis Tamm lisaks oma roodule rünnakule ka teised roodud, hüpates ühena esimestest vaenlase kaevikusse.
Sündis 1892. aastal Liivimaa kubermangus. 1915. aastal
lõpetas Gattšina lipnike kooli. Teenis ohvitserina 221. Roslavski polgus. 1917. aastal
ülendati staabikapteniks.
(VRSAA, F 408, N 1, S 14787, L 21p-22; Vojennõi
orden…2004, lk 781)
Karl Tammanit autasustati Georgi mõõgaga. Prikaz po 8. armii, 19.12.1917: Lahingus 07.07.1917 Novitsõ küla juures viis staabikapten Tamman diviisi löögipataljoni oma initsiatiivil täägirünnakule, mille käigus õnnestus vaenlaselt tagasi võtta kõrgendik 388. Pärast seda lõi pataljon tagasi vaenlase vasturünnaku ja läks omakorda rünnakule lüües vaenlase põgenema. Selle lahingu käigus vange ei võetud. Löögipataljoni kaotused olid kaks ohvitseri langenutena, viis haavatutena ning 90 sõdurit surnute ja haavatutena.
Sündis 1892. aastal. Peterburis. Lõpetanud sealsamas
gümnaasiumi. 1913. aastal astus Teng sõjaväe Topograafia kooli. Maailmasõjast võttis
osa 32. Krementšugi polgu koosseisus. Sai 1915. aastal lahingus raskesti haavata. Edasine
saatus teadmata.
(VRSAA F 325, N 1, S 342; Vojennõi orden…2004,
lk 784)
Lipnik Arkadi Tengi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 12.03.1915: Öises lahingus 13.01.1915 vallutas lipnik Tengi juhitud rood pärast ägedat käsitsivõitlust kõrgendiku nr 789. Rünnaku käigus võeti vangi 62 austerlast. Järgmisel päeval lõi rood tagasi mitu vaenlase vasturünnakut. 14. jaanuari õhtupoolikul sai lipnik Teng raskelt haavata.
Sündis 27.09.1891 Tartumaal Kurista vallas.
Lõpetanud Tartu reaalkooli ja Mihhaili suurtükiväekooli (1914). Võttis osa
maailmasõjast 22. mortiiridivisjoni noorema ohvitseri ja patarei komandörina. 1918.
aastal algul formeeris Tenno 1. Eesti suurtükiväebrigaadi 5. patareid. 3. aprillil 1918
ülendati Tenno Eesti Ajutise Valitsuse otsusega kapteniks. 1918. aasta novembris astus
vabatahtlikuna Põhjakorpuse 1. Pihkva vabatahtlikku suurtükiväepolku. Teenis
Vabadussõja ajal Loodearmees 2. üksikus kergesuurtükiväe divisjonis alampolkovnikuna
(1919). 1921. aastal opteerus Eestisse ning arvati kaitseväe reservi. Elades Valgas,
töötas ta kohalikus koolis õpetajana. 1931. aastal lõpetas Tartu Ülikooli
majandusosakonna. 1939. aastal viibis 4. suurtükiväegrupi ohvitseride kordusõppustel.
Paul Tenno suri Tartus 22.02.1985 ja on maetud Raadi-Maarja kalmistule.
(ERA F 495, N 7, S 5964; VRSAA F 40298 N 1 S 67; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 784)
Kapten Paul Tennot autasustati Georgi ordeni 4. järguga . Prikaz po 7. armii, 31.10.1917: Lahingus 18.06.1917 Metšištšuvi küla juures taastas staabikapten Tenno side suurtükiväe ning rünnakule läinud jalaväe vahel. Rindelõik Metšištšuvi küla ja "Kluvi" vahel ei olnud jälgitav ühestki suurtükiväe vaatluspunktist ning ainult Tenno viibimine jalaväe eesliinil võimaldas korrigeerida suurtükituld. Tenno patarei lasi välja 6 hästisihitud seeriat, mis tekitas vastase seas segadust. See andis Vene jalaväele võimaluse jätkata vahepeal takerdunud rünnakut ning vallutada vastase kolmas kaevikuteliin.
Sündis 01.07.1893 Tartumaal Tähtvere vallas. Lõpetas
Konstantini suurtükiväekooli 1914. aastal. Teenis maailmasõja ajal 9. Siberi
kütisuurtükiväebrigaadis ning IV Siberi korpuse staabis. 1917. aasta jaanuaris
ülendati staabikapteniks. Võttis osa Vabadussõjast (VR II/3) ja teenis Eesti
kaitseväes. 1940. aastal ülendati Tiitso kolonelleitnandiks. Teise maailmasõja ajal
astus Saksa armeesse. Tiitso langes Izjumi all 21.07.1943 (teistel andmetel 1941).
(VRSAA F 409, N 1, tl 28-424; ERA F 495, N 7, S 6024; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 786)
Leitnant Karl Tiitsot autasustati Georgi mõõgaga. VP 26.09.1916: Selle eest, et ta lahingus 06.—20.03.1915 Vaki küla juures korrigeeris vaenlase tugeva tule all oma patarei tuld, mille abil löödi tagasi kaks sakslaste vasturünnakut ja toetati oma jalaväge rünnakul.
Sündis 11.01.1893 ukj Läänemaal Lihula
vallas. Lõpetas Tallinna Aleksandri gümnaasiumi ning Peterburi Vladimiri sõjakooli
1914. aastal. Esimesest maailmasõjast võttis osa 9. Soome kütipolgu ja Vabadussõjast
9. jalaväerügemendi koosseisus. 1919. aastal ülendati kapteniks. II maailmasõja ajal
nõukogude tagalas Tšeljabinskis metsatöödel. Suri Tallinnas Nõmmel 01.10.1947.
(VRSAA F 409, N 1, tl 292-548, tl 285-309; ERA F 497, N 2, S 622; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 793)
Kapten Hartmuth Trassi autasustati Georgi mõõgaga. PAF 10.04.1917: Selle eest, et ta lahingus 31.03.1916 Polisjuki küla juures viis oma roodu täägirünnakule lüües vaenlase välja tema kaevikutest. Seejärel lõi rood Trassi juhtimisel tagasi kuus vaenlase vasturünnakut. Trass sai lahingus haavata, kuid jäi rivisse.
Sündis 1893. aastal Eestimaa kubermangus talupoja
perekonnas. Lõpetanud Jamburgi linnakooli kolm klassi. Sõjalise hariduse omandas
Oranienbaumi lipnike koolis, mille lõpetas 1915. aastal. Pärast seda 66. Butõrski polgu
noorem ohvitser. Lipnik Tõld langes lahingus 07.02.1916.
(VRSAA F 409, tl 157-556; VRSAA F 2347, N 1, S 472;
Vojennõi orden…2004, lk 784)
Lipnik Aleksander Tõlda autasustati postuumselt Georgi ordeni 4. järguga . VP 29.11.1916: Kui 07.02.1916 kell 9 õhtul õhati "Ferdinandi nina" nimelises rindelõigus vaenlase blokhauside alla rajatud miinigalerii, sööstis lipnik Tõld esimesena plahvatuse tagajärjel tekkinud mürsulehtrisse, tõmmates endaga kaasa terve roodu. Soovides rünnakut jätkata, tõusis lipnik Tõld uueks sööstuks, kuid sai sealsamas surma.
Sündis 29.04.1889 Pärnumaal Laatre vallas. Esimesest
maailmasõjast võttis osa 26. Siberi kütipolgu koosseisus. 1915. aasta algul ülendati
vahvuse eest lipnikuks. Vaevalt kaks nädalat ohvitserimõõka kanda saanud Tõrvand
langes Poolas Raigorodi lähistel 31.01.1915 vkj. Maetud Augostowo kalmistule.
(VRSAA F 409, tl 241-614; J. Pihlaku andmekogu;
Vojennõi orden…2004, lk 785)
Lipnik Jaak Tõrvandit autasustati postuumselt Georgi mõõgaga: VP 21.08.1915: Selle eest, et ta lahingus 31.01.1915 Raigorodi juures võttis jalaväe luurekomando juhtimise üle (kui selle komandör oli langenud) ning lõi sellega tagasi vaenlase rünnaku. Pärast seda viis lipnik Tõrvand oma mehed vasturünnakule, mille käigus sai ise surmavalt haavata.
Sündis 24.11.1883 Pärnumaal Laatre vallas. Õppinud
Penuja kihelkonnakoolis ning Pärnu linnakoolis. Lõpetanud Vilno junkrukooli 1906.
aastal, mille järel teenis Viiburis. Võttis koos teiste ohvitseridega osa
põrandaalusest revolutsioonilisest tegevusest ning oli sellega seoses sunnitud vahetama
teenistuspaika. Kuni õppima asumiseni Kindralstaabi akadeemias (1910) teenis Tõrvand 36.
Siberi kütipolgus Vladivostokis. 1914. aastal läks värskelt akadeemia lõpetanud
Tõrvand koos oma polguga rindele. Hiljem teenis Tõrvand 9. Siberi kütidiviisi ja IV
Siberi korpuse staapides. 14.07.1916 viidi Tõrvand üle kindralstaabi kutseliiki ning
määrati 12. Siberi kütidiviisi vanemaks adjutandiks. Ühel luurekäigul 1916. aasta
suvel sai Tõrvand raskesti haavata. Pärast paranemist teenis Tõrvand Edelarinde staabis
operatiivosakonna ülema abina. 1917. aasta augustis määrati ta Vilno sõjakooli taktika
ja topograafia lektoriks, millisel kohal tegutses kuni kooli sulgemiseni 1918. aasta
jaanuaris. 1917. aasta sügisel ülendati kindralstaabi alampolkovnikuks. Vene kodusõjast
võttis Tõrvand osa kindral Denikini armee koosseisus. Eestisse opteerumise järel teenis
Tõrvand kaitseväes olles muuhulgas pikka aega kaitseväe staabiülemaks. 1925. aastal
ülendati kindralmajoriks. 1935. aastal läks Tõrvand erru. 1940. aastal ta arreteeriti.
Tõrvand suri Vjatka laagris 12.05.1942 (1942?).
(VRSAA F 409, N 1, tl 148-217, tl 30-453, tl 1707; ERA F 495, N 7, S 6273; RI 1916, nr
310; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004,
lk 785)
Kindralstaabi kapten Juhan Tõrvandit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 03.11.1916: Täites ajutiselt 9. Siberi kütidiviisi staabiülema kohuseid lahingus 29.07.1915 Zambrowi küla juures, andis 12. Siberi kütidiviisi vanemadjutant staabikapten Tõrvand kriitilisel momendil diviisi reservile käsu rünnata peale tungiva vastase tiiba ja tagalat. Selle tagajärjel olid sakslased sunnitud tagasi tõmbuma.
Sündis 1872. aastal Võrumaal Urvastes. 1894.
aastal lõpetas Kiievi junkrukooli. Vene-Jaapani sõjast võttis osa 25. Ida-Siberi
suurtükiväebrigaadi koosseisus. Kapten Uder suri 1911. aasta mais.
(VRSAA F 409, N 1, tl 1829)
Kapten Julius Uderit autasustati kuldmõõgaga. VP 10.02.1907.
Heinrich Vahtramäe (kuni 1940 ka Vahtramäh, eesnimi
ka Hendrik, Hinrik)
Sündis 30.10.1886 ukj Viljandimaal Olustvere vallas.
Lõpetanud Moskva ülikooli õigusteaduskonna. 1913. aastal sooritas reservlipniku eksami.
Võttis osa maailmasõjast 14. Siberi kütipolgu koosseisus. Rahvusväeosade formeerimise
ajal 1917. aasta juunis tuli staabikapten Vahtramäe Eestisse, asudes teenima 1. Eesti
polku. Sama aasta detsembris nimetati Vahtramäe 4. Eesti polgu ajutiseks ülemaks.
Vahtramäe võttis osa Vabadussõjast (VR I/3). 1922. aastal vabastati kolonel (1920)
Vahtramäe omal soovil tegevteenistusest. Töötas seejärel juristina. 1930. aastast
Tallinn-Haapsalu ringkonnakohtu esimees. Akadeemiliselt kuulus Vahtramäe EÜSi.
Arreteeriti 1941. aastal ning hukkus Venemaal 15.09.1941 Molotovi (Permi) obl Solikamski
vanglas (teistel andmetel Kama jõel).
(ERA F 495, N 7, S 6415; ERAF F 129, N 1, S 5186; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 437)
Alamleitnant Heinrich Vahtramäed autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 26.09.1916: Selle eest, et ta ööl vastu 14.02.1915 ületas oma rooduga Moravka jõe ning haaras Prasnyszis asuvat Saksa üksuse vasakut tiiba, sundides seda taanduma. Rünnaku käigus saadi sõjasaagiks ühe kuulipilduja.
Sündis 28.08.1882 Tartumaal Elistvere vallas. Üldhariduse
omandas Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. 1902. aastal lõpetas Moskvas Aleksei
junkrukooli. Vene-Jaapani sõjast võttis osa 25. Ida-Siberi kütipolgu koosseisus. Enne
Esimest maailmasõda teenis Villmann Tartus 95. Krasnojarski polgus. Lõpetas Nikolai
Kindralstaabi Akadeemia noorema kursuse. Esimesest maailmasõjast võttis osa 271.
Krasnoje Selo polgu koosseisus. Sai lahingus 1915. aasta kevadel raskesti haavata ja
langes austerlaste kütte vangi. Vabadussõja ajal oli tegev Peastaabi juures inglise ja
prantsuse keele tõlgina. 1919. aastal ülendati alampolkovnikuks. 1921. aastal lahkus
Villmann sõjaväeteenistusest ja asus elama Läänemaale Martna valda. 1941. aasta suvel
ta arreteeriti ja mõisteti 10 aastaks vangi. Villmann suri 04.04.1942. aastal Siberis.
(VRSAA F 408, N 1, S 10394, L 21p-22; ERA F 495, N 7, S 6755; ERAF F 129, S 7139E; VS
1907, nr 8, lk 253; J. Pihlaku andmekogu;
Vojennõi orden…2004, lk 359)
Leitnant Eduard Villmanni autasustati Georgi ordeni 4. järguga: Vapruse eest lahingus 25.07.1904 Port-Arturi kindluse 3. fordis.
 |
 |
 |
 |