Mitte-eestlaste elulood

abraitis.jpg (3112 bytes)

Jan-Nikolai Abraitis
(ka Jaan-Nikolai)

Sündis 24.05.1892 ukj Tallinnas. Rahvuselt leedulane. Lõpetanud Riia kaubanduskooli. 1912. aastal astus sõjaväeteenistusse. I maailmasõjast võttis osa 225. Liveni polgu kooseisus. Lipnikuks ülendatud 23.02.1915. 1917. aastal teenis 535. Lipetski polgus, ülendati staabikapteniks. Vene kodusõja ajal teenis Punaarmees 1. reservpolgus ja 105. kütipolgus. 1920. aastal vabastati haiguse tõttu sõjaväeteenistusest. Pärast Eestisse opteerumist elas Tallinnas, kus töötas raamatupidajana. Suri 18.02.1935 Tallinnas. Maetud Tallinna katoliku koguduse kalmistule.
(J. Pihlaku andmekogu; ERA F 673, N 3, pakk nr. 50 (1892. aastal sündinud reservväelased), ERA F 495, N 2, S 129; F 28, N 2, S 44; TLA F 1376, N 1, S 1; RI 1916, nr 153
; Vojennõi orden…2004, lk 371)

Staabikapten Jaan-Nikolai Abraitist autasustati Georgi mõõgaga. PAF 10.04.1917: Selle eest, et lahingus 24.05.1916. vallutas Abraitise juhitud rood täägirünnakuga Košubintsõ küla. Rünnaku käigus saadi sõjasaagiks üks kuulipilduja.


Nikolai von Adlerberg

Sündis 12.04.1844 Peterburis. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Ohvitseriks ülendati 1862. aastal. Polkovnikuks sai 1874. aastal. Võttis osa Vene-Türgi sõjast. Nikolai von Adlerberg suri 14.04.1904 Jaltas. (GHdbR Estland III, lk 324; Spisok general-adjutantam…1878; Vojennõi orden…2004, lk 346)

Nikolai von Adlerbergi autasustati Georgi ordeni 4. järguga ja kuldmõõgaga (1877).


aljakritski.jpg (2034 bytes)
Sergei Aljakritski

Sündis 06.09.1896 ukj Peterburi kubermangus Gattšinas (teistel andmetel Peterburis). Üldhariduse omandas Gattšinas orbude instituudis. I maailmasõjast võttis osa kaardiväe husaaripolgu ning 1. Taga-Amuuri piirivalvepolgu koosseisus. 1915. aasta mais ülendati kornetiks ja 1916. (1917.?) aastal leitnandiks. Vene kodusõjas võitles Loodearmee koosseisus. 1920. aasta veebruaris mobiliseeriti Eesti väkke, kus teenis kuni oma reserviarvamiseni sama aasta aprillis. Teenis II maailmasõja ajal Saksa armees tõlgina. Pärast sõda elas Saksa LVs. Suri 15.11.1973 Münchenis.  
(ERA F 495, N 7, S 85; F 495, N 13, S 4, L 106; F 497, N 2, S 641, L 24; Vojennõi orden…2004, lk 380; S. Zirin. Ob'edinenie i sud'bõ severo-zapadnikov na tšužbine. Rmt: Beloe dviženije na Severo-zapade i sud'bõ ego utšastnikov. Pskov (Pihkva), 2004. Lk 121)

Sergei Aljakritskit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. Lahingus 31.08.1915 Derpliska folvarki juures 1. Taga-Amuuri piirivalvepolgu koosseisus võttis omal initsiatiivil roodu juhtimise üle (roodukomandör oli langenud) ja viis rünnakule. Läbinud vaenlase ägeda tule all traattõkked, vallutas täägivõitluse järel vastase kaitseliini, saades sõjasaagiks kuulipilduja. Järgmise rünnaku käigus vallutati folvark Derpliskat, kus võeti 300 vangi. Aljakritski sai ise rünnaku käigus haavata, kuid jäi rivisse.


Bruno Arnold

Sündis 1886. aastal Peterburis. Vanemad olid pärit Eestist (isa Ernst Theodor Arnold oli sündinud 1833. aastal Tartus). Üldhariduse omandas Peterburi kommertsgümnaasiumis. Sõjaväeteenistuses 1907. aastast. Suurtükiväeohvitser. Võttis osa I maailmasõjast. 1917. aastal staabikapten 68. suurtükiväe brigaadis.
(VRSAA, F 409, tl 63-382
; Vojennõi orden…2004, lk 387)

Leitnant Bruno Arnoldi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 03.11.1916(?), 22.11.1915.

 

Andrei von Arpshofen

Sündis 24.10.1875 Varssavis. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Pärast Paažide korpuse lõpetamist 1895. aastal teenis 1. kaardiväe suurtükiväebrigaadis. 1904. aastal lõpetas Nikolai kindralstaabi akadeemia ja ülendati kapteniks (1907). Teenis IX korpuse staabis (Mandžuuria armee), Izmailovo kaardiväe polgus ja Irkutski sõjaväeringkonna staabis. Võttis osa I maailmasõjast 61. Vladimiri polgu ülemana. Ülendati kindralmajoriks. Võttis osa Vene kodusõjast, olles 13.07.1919-1920. märtsini 2. Kubani kasakadiviisi staabiülem. Pärast Krimmi evakueerumist elas Rumeenias, kus ka suri 1932. aastal.
(VRSAA f 409 tl 186-000; Volkov 2002, lk 44; GHdbR Estland III, lk 285; Vojennõi orden…2004, lk 387).

Andrei von Arpshofenit autasustati Georgi mõõgaga. VP 29.05.1916.


Karl Voldemar von Arpshofen

Sündis 06.12.1832 Virumaal Vaivaras. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Ohvitseriks ülendati 1851. aastal. Teenis Semjonovi ja Leedu kaardiväepolkudes. 1877. aastal ülendati kindralmajoriks. Võttis osa sõjategevusest Kesk-Aasias. Karl-Voldemar von Arpshofen suri 26.02.1890 Odessas.
(GHdbR Estland III, lk 284; Spisok general-adjutantam… 1878, lk 213)

Karl-Voldemar von Arpshofenit autasustati kuldmõõgaga (1864).


badendick.jpg (5093 bytes)
Karl-Johan Badendick

Sündis 1889. aastal Tartus. Reservlipnik (1911). I maailmasõjast võttis osa 294. Berezina polgu ja 17. Taga-Amuuri piirivalvepolgu koosseisus. 1917. aastal ülendati kapteniks. Vene kodusõja ajal teenis Loodearmees, kus ülendati polkovnikuks. Pärast Loodearmee likvideerimist asus elama Tallinna. 1924. aastal kustutati (kui riigikeele mitteoskaja) ohvitseride nimekirjast ja arvati reamehena reservi. Osales aktiivselt Vene emigrantlike organisatsioonide tegevuses. 1940. aastal arreteeriti ja mõisteti kontrrevolutsioonilise tegevuse eest surma. Otsus viidi täide 25.03.1941.
(ERA F 497, N 2, S 641, L 80; F 495, N 13, S 4, L 96; PV 1915, nr 218
; Vojennõi orden…2004, lk 393)

Karl Badendicki autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 09.09.1915: Selle eest, et ta öises lahingus 07.02.1915 Nebõlevi küla juures vallutas julge sööstuga oma roodu eesotsas ühe vaenlase kuulipilduja.


baiov.jpg (1634 bytes)
Aleksei Baiov

Sündis 1871. aastal Kiievi kubermangus. Üldhariduse omandas Kiievi kadetikorpuses, sõjalise hariduse Konstantini sõjakoolis. 1896. aastal lõpetas Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. 1906. aastast professor Vene sõjaajaloo kateedris. I maailmasõja ajal teenis mitmel pool staapides. Ülendatud kindralleitnandiks. 1919. aastal tuli Eestisse. 1920. aastatel oli tegev Eesti Kindralstaabi kursustel. 1926. aastal lahkus sõjaväeteenistusest, et sõita Prantsusmaale vene emigrantide kongressile. Baiov suri Tallinnas 1935. aastal.
(ERA F 1, N 1, S 365; F 495, N 14, S 4, L 100; Isakov 1996, lk 305—308; Tšasovoi 1935, nr 150, lk 30
; Vojennõi orden…2004, lk 394)

Aleksei Baiovit autasustati Georgi ordeni 4. järguga.


balba.jpg (6537 bytes)
Georg Balbaševski

Sündis 1896. aastal Peterburi kubermangus Luuga kreisis. Lõpetanud Paažide korpuse. I maailmasõja ajal teenis ohvitserina 9. Bugi ulaanipolgus. Staabirittmeister 1916. Vene kodusõjast võttis osa Loodearmee koosseisus. 1919. aasta novembris astus vabatahtlikult Eesti armeesse, kus teenis kuni 19. maini 1920. Elas Tallinnas. Hilisem saatus teadmata.
(ERA F 495, N 7, S 286; F 497, N 2, S 641, L 83
; Vojennõi orden…2004, lk 395)

Georg Balbaševskit on autasustatud Georgi ordeni 4. järguga. PAF 05.05.1917: Lahingus Zubžetsi küla juures 27.05.1916 märkas kornet Balbaševski vaenlase kahest raskesuurtükist koosnevat patareid, mis tulistas ründavat ratsapolku ning viis rühma oma initsiatiivil rünnakule. Raiunud surnuks suurtükimeeskonnad, vallutas rühm mõlemad suurtükid, kuid kuna ei võimalik neid ära tuua, siis rikkus relvad eemaldades luku ja sihiku.


Alexander Ludwig von Baranoff

Sündis 28.02.1837. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. 1857. aastal lõpetas Paažide korpuse. Teenis kaardiväes. Võttis osa sõjategevusest Kaukaasias ja Kesk-Aasias. 1868. aastal ülendati Samarkandi ründamisel üles näidatud vahvuse eest polkovnikuks. 1877. aastal ülendati kindralmajoriks ja määrati Simbirski kubermangu sõjaväeülemaks. 1881. aastal nimetati 21. kohaliku brigaadi ülemaks. 1886. aastal ülendati kindralleitnandiks ja määrati Permi kohaliku brigaadi ülemaks. 1904 oli Permi kohaliku brigaadi ülem. Kindralleitnant von Baranoff suri 1905. aastal.
(Spisok polkovnikam 1904, lk 157; GHdbR Estland II, lk 24)

Alexander Ludwig von Baranoffi autasustati kuldmõõgaga Delmsacki kindluse vallutamise eest (1860) ja Georgi ordeni 4. järguga Ura-Djube kindluse vallutamise eest (1862).


bassen.jpg (10130 bytes)
Peter (Paul) Bassen-Spiller

Sündis 11.07.1892 Kuressaares (teistel andmetel Tallinnas) ohvitseri perekonnas. Üldhariduse omandas Tallinnas Aleksandri gümnaasiumis. 1913. aastal lõpetas Jelizavetgradi ratsaväekooli. I maailmasõjast võttis osa 3. Smolenski ulaanipolgu koosseisus. Vene kodusõja ajal teenis Loodearmees. Pärast Eestisse opteerumist jätkas teenistust Eesti armees, olles muuhulgas Ratsarügemendi komandöriks. 1933 ülendati koloneliks. 1936. aastal lahkus Bassen-Spiller sõjaväeteenistusest. 1941. aastal ta arreteeriti, kuid vabastati sakslasena peagi. Sõitis Saksamaale.
(ERA F 497, N 2, S 641, L 93; ERAF F 130, S 1622E; J. Pihlaku andmekogu
; Vojennõi orden…2004, lk 398)

Peter Bassen-Spillerit on autasustatud Georgi mõõgaga.


bauman.jpg (1583 bytes)
Peter-Eduard Bauman (Baumann)

Sündis 09.011874 ukj Võrumaal Kaagjärve vallas (?). Lätlane. 1901. aastal lõpetas Vilno junkrukooli. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. I maailmasõja ajal 139.  polgus. 1917. aastal ülendati alampolkovnikuks. Enamlaste võimule tulles arreteeriti ja suleti Butõrka vanglasse. 1922. aastal opteerus Eestisse. Teenis Eesti armees. Erukolonelleitnant Bauman suri Kirovi vangilaagris 12.01.1942.
(ERA F 495, N 7, S 285; F 497, N 2, S 641, L 97; ERAF F 130, S 8395E
; Vojennõi orden…2004, lk 400)

Peter-Eduard Baumani on autasustatud Georgi ordeni 4. järguga (VP 22.12.1915) ja Georgi mõõgaga (VP 10.12.1915).


Alexander Joseph von Baumgarten

Sündis 19.03.1815. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Ohvitseriks ülendati 1833. aastal. Võttis osa Krimmi sõjast. Kindralleitnant Baumgarten suri 03.05.1883 Peterburis.
(GHdbR Estland III, lk 20; Spisok general-adjutantam… 1878, lk 113; Vojennõi orden...2004, lk 155-156)

Alexander Baumgartenit autasustati Georgi ordeni 3. järguga (1854). Aleksander Baumgarten sai Georgi 3. järgu ordeni lahingu eest türklastega 15.12.1853 Tšetati küla juures. Polkovnik A. Baumgarten juhatas selles lahingus väesalka, kuhu kuulusid Tobolski polgu 3 pataljoni, 1 eskadron husaare, 1 sadakond kasakaid ja 6 suurtükki. Sattunud 18 000-mehelise türklaste väesalga piiramisrõngasse. Nähes, et Tšetati küla ei ole võimalik kauem enda käes hoida, viis A. Baumgarten Tobolski polgu pataljonid täägirünnakule ja lõi vastase taganema. Rünnaku käigus saadi sõjasaagiks 2 suurtükki.


Paul Leopold Johann Stephan von Benckendorff

Sündis 29.03.1853 Berliinis. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Kodune haridus. Sõjaväeteenistusse astus 1871. aastal. Järgmisel aastal ülendati ohvitseriks. Teenis ratsakaardiväes. Võttis osa Vene-Türgi sõjast 1877-1878. 1893. aastal ülendati polkovnikuks, 1901 kindralmajoriks ja 1907. aastal kindralleitnandiks. Suri 28.01.1921 Narvas.
(GHdbR Estland III, lk 34; Spisok generalam 1911, lk 231)

Paul-Leopold-Johan von Benckendorffi autasustati kuldmõõgaga (1879).


Leonhard Bergström

Sündis 1886. aastal Eestimaa kubermangus rootslasest alampolkovniku pojana. Lõpetanud Pihkva kadetikorpuse ja Pauli sõjakooli (1906). Võttis osa I maailmasõjast 4. Soome kütipolgu koosseisus, ülendati alampolkovnikuks.
(VRSAA F 408, N 1, S 15192, L 80p-81
; Vojennõi orden…2004, lk 407)

Leonhard Bergströmi autasustati Georgi ordeni mõõgaga. VP 24.11.1916.


Boris Bether

Sündis 1887. aastal. Üldhariduse omandas Moskva 2. kadetikorpuses. Lõpetanud Pauli sõjakooli 1905. aastal, Varssavi vehklemiskooli ja I maailmasõja ajal soomusautode kursused. I maailmasõjast võttis osa 1. kütipolgu ja 40. soomusautode kolonni koosseisus. 1915. ülendati staabikapteniks. Vene kodusõja ajal teenis Loodearmees autotankikooli ülemana. Pärast tankide üleandmist Eestile astus Eesti sõjaväkke. Kuni reserviarvamiseni (17.10.1923) oli sõjakooli ja sõjaväe tehnikakoolis instruktor. Elas 1920. aastatel Tallinnas.
(ERA F 497, N 2, S 641, L 135; F 673 (1887. aastal sündinud reservväelased)
; Vojennõi orden…2004, lk 409)

Boris Betherit autasustati Georgi mõõgaga. VP 3.12.1916. Lahingus 01.-05.11.1914 tõi oma roodu välja vaenlase piiramisrõngast. Selle tagajärjel õnnestus polgul säilitada kättevõidetud positsioonid.


Ferdinand Birk

Sündis 1871. aastal Riias. 1894. aastal lõpetas Kiievi jalaväe junkrukooli. I maailmasõja ajal teenis 90. Onega polgus. Ülendatud alampolkovnikuks. 1920. aastal tuli koos Loodearmee riismetega Tallinna. Hilisem saatus teadmata.
(VRSAA F 409, tl 1650; ERA F 27, N 1, S 60, L 27p
; Vojennõi orden…2004, lk 410)

Ferdinand Birki on autasustatud Georgi mõõgaga. VP 09.03.1915: Selle eest, et ta lahingus 21.08.1914 võttis kriitilises olukorras pataljoni juhtimise üle ning lõi vaenlase välja tema positsioonidelt.


bisterfeldt.jpg (2017 bytes)
Pavel Bisterfeldt

Sündis 1891. aastal Peterburis. Suurtükiväeohvitser. I maailmasõjast võttis osa 24. suurtükiväebrigaadi koosseisus. Pärast Vabadussõja lõppu elas Eestis (Narvas?). Represseeritud. Suri 11.08.1941.
(VRSAA F 409, tl 12.692; ERA F 1, N 1, S 542; F 14, N 12, S 1513; ERAF F 129, S 251102
; Vojennõi orden…2004, lk 411)

Pavel Bisterfeldti on autasustatud Georgi mõõgaga. VP 26.09.1916: Lahingus 29.07.1915 Kramkovo küla juures juhtis eesliinil suurtükiväe tuld, mille tulemusel peatati saksa jalaväe rünnak ja hävitati üks kuulipilduja. Kui vaenlane seadis üles 2 uut kuulipildujat, siis hävitas suurtükivägi Bisterfeldti juhendamisel ka need. Pärast seda vaenlane loobus ründamisest.


Magnus Gabriel Bernhard von Brevern

Sündis 14.12.1825 Harjumaal Alus. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Ohvitseriks ülendati 1846. aastal. Vene-Türgi sõjas kaardiväekorpuse suurtükiväe ülem. Kindralmajor. Suri 21.08.1878 Odessas.
(GHdbR Estland III, lk 50; Spisok general-adjutantam…1878, lk 204)

Magnus Gabriel Bernhard von Breverni autasustati Georgi ordeni 4. järguga (1877) Telishi vallutamise eest 16.10.1877.


bushman.jpg (1170 bytes)
Ernst Bušman

Sündis 25.07.1875 ukj Soomes (?). Soomlane. Üldhariduse omandas Prints Oldenburgi gümnaasiumis, sõjalise hariduse Peterburi jalaväe junkrukoolis, mille lõpetas 1897. aastal. I maailmasõjast võttis osa 94. Jenissei polgu koosseisu. 1917. aastal ülendati alampolkovnikuks ning nimetati 414. polgu komandöriks. Oli Loodearmees 11. Vjatka polgu komandör. 1920. aastate algul teenis Bušman lühikest aega Eesti Kaitseväes. Sõitis 1927. aastal NSVL, kus vahistati ja hukati. 
(ERA F 495, N 7, S 445; F 497, N 2, S 641, L 189; RI 1915, nr 126
; Vojennõi orden…2004, lk 430; Belaja borba na Severo-zapade Rossii, Moskva 2003, lk 679)

Ernst Bušmani autasustati Georgi mõõgaga. VP 31.05.1915: Selle eest, et ta lahingus ööl vastu 19.02.1915 viis oma roodu kaks korda täägirünnakule.

 

Bokov_ERA.44.1.8.jpg (2436 bytes)
Jefim Bõkov

Sündis 1885. aastal Irkutskis. Võttis osa I maailmasõjast 3. Siberi mägiküti-suurtükiväe divisjoni koosseisus. Elas pärast Vabadussõda Eestis. 1920-1921 teenis Aegna saare merekindluses. 1923. aastast töötas Lutheri vabrikus. Sai 1928. aastal Eesti kodakondsuse.
(ERA F 14, N 12, S 2246; Vojennõi orden… 2004, lk 430-431)

Jefim Bõkovit autasustati Georgi ordeni 4. järguga, VP 29.09.1915 ja Georgi mõõgaga, VP 10.11.1915.

 


Alexander Büll (Bühl)

Sündis 1889. aastal Tallinnas. Üldhariduse omandas Moskva 2. kadetikorpuses. 1908. aastal astus sõjaväeteenistusse 9. Ingeri polku. 1909. aastal sooritas reservlipniku eksami ja arvati reservi. I maailmasõjast võttis osa 11. Fanagooria grenaderipolgu noorema ohvitseri ja roodukomandörina. 1916. aastal ülendati leitnandiks. 1917. aasta septembris arvati Moskva sõjaväeringkonna reservi. Hilisem saatus teadmata.
(VRSAA F 409, N 1, tl 142-497)

Alexander Bülli autasustati Georgi mõõgaga. VP 03.11.1916.


dampel.jpg (2714 bytes)
Eugen Dampel

Sündis 1881. aastal Pärnumaal (mõnedel andmetel Voronežis). Reservlipnik (1910). I maailmasõjast võttis osa 1. kaardiväe kütipolgu koosseisus. Staabikapten 1917. Dampel suri Eestis 1936. aastal.
(ERA F 495, N 7, S 264; F 497, N 2, S 641, L 199; VP 02.11.1916
; Vojennõi orden…2004, lk 489)

Eugen Dampelit autasustati Georgi mõõgaga. VP 02.11.1916: Selle eest, et ta lahingus 03.09.1915 Gladkiški rajoonis likvideeris polgu reservis asunud roodu vasturünnakuga vaenlase läbimurde.

 

Karl von Dehn

Sündis 1877. aastal. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Mereväe ohvitser.
(Vojennõi orden… 2004, lk 360)

Karl von Dehni autasustati Georgi ordeni 4. järguga Vene-Jaapani sõjas ilmutatud vahvuse eest.


Robert Dell

Sündis 1879. aastal Peterburi kubermangus. Üldhariduse omandas Peterburis, sõjalise Moskva Aleksei sõjakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Kuni 1917. aasta veebruarini teenis 88. Petrovski polgus. 1916. aasta juunis ülendati alampolkovnikuks ja sama aasta detsembris polkovnikuks. 1917. aasta veebruaris viidi üle 642. polku. 09.05.-21.06.1917 oli 643. Solikamski polgu komandör. 1917. aasta sügisel teenis 96. Omski polgus. Vene kodusõja ajal teenis Loodearmees. Opteerus Eestisse, elas 1920. aastatel Tallinnas.
(VRSAA F 409, N 1, tl 171874; Rutõtš 2002, lk 204-207
; Vojennõi orden…2004, lk 489)

Robert Delli autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP.12.01.1917: Lahingus 28.11-03.12.1914 lõi Delli juhitud pataljon Teolini küla juures vaenlase tugevat suurtükituld ja naabruses asuvate üksuste taandumist trotsides tagasi kõik sakslaste rünnakud. Läinud seejärel ise vasturünnakule lõi vaenlase välja varem vallutatud meie kaevikutest ning hoidis neid lahingu lõpuni enda käes, millega kindlustas polgu asumise uutele positsioonidele.


Johan von Derfelden

Sündis 18.06.1849. aastal. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Sõjalise hariduse omandas Nikolai ratsaväekoolis. Teenis ohvitserina ratsakaardiväes. Võttis osa Vene-Türgi sõjast 1877-1878. 1889. aastal ülendati polkovnikuks ja 1899. aastal kindralmajoriks.
(Spisok generalam 1911, III, lk 56; GHdbR Estland I, lk 56)

Johan von Derfeldenit autasustati kuldmõõgaga (1880).


drake.jpg (14885 bytes)
Vladimir Drake

Sündis Leedus. Lõpetas 1894. aastal Paažide korpuse ja 1909. aastal ohvitseride suurtükiväekooli. Enne I maailmasõda teenis 2. kaardiväe suurtükiväebrigaadis ning suurvürstide Mihhail Nikolajevitši ja Mihhail Mihhailovitši adjutandina. 1910. aastal ülendati polkovnikuks, 1912. aastast kaardiväe mortiiridivisjonis. I maailmasõjast võttis osa kaardiväe mortiiridivisjoni, 13. raskesuurtükiväe dvisjoni, 16. suurtükiväebrigaadi ja kaardiväe suurtükiväe brigaadi koosseisus (patarei, divisjoni ja brigaadi ülem). 1917. aasta veebruaris ülendati kindralmajoriks. Sõja lõpul oli Drake XXXIX korpuse suurtükiinspektor. Vene kodusõja ajal teenis Loodearmees, pärast viimase likvideerimist jäi Eestisse elama. Drake suri 27.02.1935 Tallinnas.
(Tšasovoi, 1935, nr 105, lk 29, Rutõtš 2002, lk 220-221
; Vojennõi orden…2004, lk 500)

Vladimir Drake on pälvinud Georgi mõõga. VP 29.05.1915: Selle eest, et ta lahingus 08.02.1915 aastal Kobõlini küla juures korrigeeris suurtükituld, sundides kaheks päevaks vaikima vaenlase patareide grupi. Drake asus improviseeritud tulejuhtimispunktis viibides pidevalt vaenlase tule all. Kui vaenlase patareide grupp kahe päeva pärast uuesti tule avas, sundis Drake selle taas vaikima.


drenteln.jpg (30798 bytes)
Alexander von Drenteln

Sündis 1862. aastal. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Astus 1881. aastal sõjaväeteenistusse kaardiväe Preobraženski polku. 1916. aastast sama polgu komandör (kuni 1917. aasta märtsini). Kindralmajor von Drenteln suri Vologda kubermangus 01.05.1925.
(Budberg 1969, lk 15; GHdbR Estland III, lk 365
; Vojennõi orden…2004, lk 500)

Alexander von Drentelnit autasustati Georgi mõõgaga PAF 04.03.1917: Lahingus 15.-16.06.1916. aastal Rai-Mesto küla juures, kui polk oli vaenlase traattõkete ees maha heitnud ja ühe naaberüksuse taganemise tõttu sattunud raskesse olukorda, hoiti von Drentelni juhtimisel positsioone kuni pimeduse saabumiseni. Varahommikul löödi vaenlane välja tema kaevikuist, kusjuures sõjasaagiks saadi 1 suurtükk.


drevnik.jpg (2175 bytes)
Voldemar Drevnik

Sündis 1878. aastal Pärnumaal Räämal. Üldhariduse omandas (?) klassikalises gümnaasiumis. 1903. aastal lõpetas Vilno junkrukooli. I maailmasõjast võttis osa 115. Vjazma ja 395. Anapa polgu koosseisus. 1915. aasta talvel langes sakslaste kätte vangi. 1920. aastal tuli Eestisse.
(ERA F 495, N 7, S 514; F 497, N 2, S 641, L 235; VP 21.08.1915
; Vojennõi orden…2004, lk 500)

Voldemar Drevnikut autasustati Georgi mõõgaga. VP 21.08.1915: Selle eest, et tema juhitud rood sundis lahingus 16.09.1914 Pabbelni küla juures vaenlase taanduma oma kindlustatud positsioonidelt, millega aitas kaasa polgu rünnaku õnnestumisele.


Boris Engelhardt

Sündis 1889. aastal Smolenski kubermangus. I maailmasõjast võttis osa Semjonovi kaardiväepolgu koosseisus. Elas 1920. aastatel Eestis (Tallinnas). Hilisem saatus teadmata.
(ERA F 1, N 1, S 1171; F 14, N 12, S 3100; F 45, N 1, S 2, L 29; Budberg 1968, lk 22
; Vojennõi orden…2004, lk 851)

Boris Engelhardti autasustati Georgi ordeni 4. järguga (VP 18.07.1916).


Adam Erdman

Lätlane. Leitnant 1916. aastal. Võttis I maailmasõjast osa 13. kütipolgu ja 1. Läti kütipolgu koosseisus. Tuli koos Loodearmee riismetega Eestisse. Andmed edasise saatuse kohta puuduvad.
(ERA F 27, N 1, S 60, L 40p
; Vojennõi orden…2004, lk 851)

Adam Erdmani autasustati Georgi mõõgaga. VP 03.01.1917: Meie vasturünnaku ajal Uglištše küla juures 30.08.1915 tungis lipnik Erdman luurerühmaga austerlaste tiivale ja osalt tagalasse ning lõi vaenlase pärast täägivõitlust põgenema. Rünnaku käigus võeti 70 vangi ja saadi sõjasaagiks 2 kuulipildujat. Lipnik Erdman sai haavata, kuid jäi kuni lahingu lõpuni rivisse.


Aleksander Erdman

Sündis Virumaal. Kaadriohvitser. I maailmasõjast võttis osa 13. polgu koosseisus. Ülendatud staabikapteniks. Langes lahingus saadud haavadesse 1916. aastal.
(ERA F 14, N 12, S 3128
; Vojennõi orden…2004, lk 851)

Aleksander Erdmani autasustati postuumselt Georgi mõõgaga, VP.29.05.1916: Lahingus Homa (?) folvarki juures 31.08.1915 läks staabikapten Erdman oma roodu eesotsas vaenlase ägedat suurtüki-, kuulipilduja- ja püssituld trotsides rünnakule ning vallutas vaenlase kindlustatud positsiooni, ning Georgi ordeni 4. järguga, VP 25.11.1916: Lahingus 27.05.1916 Vorobjovka ja Gladki külade juures viis staabikapten Erdman oma roodu vaenlase ägeda tule all rünnakule. Murdnud esimesena läbi traattõketest, hüppas ta vaenlase kaevikusse, tõmmates endaga kaasa kogu polgu. Kaevikus puhkenud käsivõitluses sai staabikapten Erdman surmavalt haavata.

 

Anton von Essen

Sündis 1888. aastal Tallinnas. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Mereväe ohvitser. I maailmasõja ajal teenis 1. Balti ekipaažis.
(Vojennõi orden…. 2004, lk 852)

Anton von Essenit autasustati Georgi mõõgaga. VP po Morskomu Vedomstvu 17.08.1915.


Friedrich-Lucian von Essen

Sündis 13.11.1890 Järvamaal Laupa mõisas. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. 1912. aastal lõpetas Aleksandri sõjakooli Moskvas. Võttis osa I maailmasõjast Käkisalmi kaardiväe polgu ja 2. eribrigaadi koosseisus. Ülendati kapteniks. Vene kodusõja ajal teenis Vabatahtliku armee kaardiväe koondpolgus, polkovnik Petrovski kaardiväe salgas ja 136. polgus (kaardiväe pataljoni komandör). Ülendati polkovnikuks. Elas 1920. aastatel elas Belgradis, hiljem Prantsusmaal, suri 1955. aastal Lõuna-Ameerikas.
(Budberg 1968, lk 39; Volkov 2002, lk 555; GHdbR Estland I, lk 76
; Vojennõi orden…2004, lk 852)

Friedrich-Lucian von Essenit autasustati Georgi mõõgaga (VP 03.11.1916). 

 

admiral_Essenvk.jpg (14033 bytes)

Nikolai von Essen

Sündis 1860. aastal Peterburis. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Ristleja "Novik" komandör Vene-Jaapani sõjas. Hiljem Laevastiku Peastaabi strateegilise osakonna ülem ja Balti laevastiku juhataja (1908). Formeeris Balti merel 1. miinidivisjoni. Suri Tallinnas 20.05.1915.
(Vojennõi orden…2004, lk 368)

Nikolai von Essenit autasustati Georgi ordeni 4. järguga ja kuldmõõgaga Vene-Jaapani sõja eest.

 


feofanov.jpg (2739 bytes)
Georg Feofanov (ka Georgi)

Sündis 01.05.1876 ukj Pärnus. Üldhariduse omandas Pärnu gümnaasiumis, sõjalise Moskvas Aleksei sõjakoolis, mille lõpetas 1899. aastal. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. Võttis osa I maailmasõjast 43. suurtükibrigaadi koosseisus. 1918. aasta algul teenis lühikest aega Eesti suurtükiväebrigaadi ülemana. Vabadussõjast võttis osa 2. suurtükiväerügemendi ülemana (VR I/2). Pärast Vabadussõja lõppu jätkas teenistust Eesti armees. Erukolonel Feofanov suri Pärnus 05.04.1944.
(ERA F 497, N 2, S 641, L 317; F 497, N 2, S 362, L 6p-7; VRK 1984, lk 46, VRK 1997, lk 30; F. Pussi andmed
; Vojennõi orden…2004, lk 806)

Georg Feofanovit autasustati Georgi mõõgaga. VP 21.08.1915: Lahingus 16. ja 19.04.1915 hõivas avangardis asunud Feofanovi patarei positsiooni, mis oli vaenlase raskesuurtükiväe tule all. Kuigi Feofanovi patareil oli vaenlasega võrreldes vähem suurtükke, andis ta jalaväele võimaluse hõivata Podljuboveni küla ja seal end kindlustada. Feofanov ise asus lahingu ajal vaatluspunktis, mis asus vaenlase tule all.


Karl von Freiman

Sündis 21.10.1861 Narvas kindralmajori pojana. Pärit Liivimaa kubermangu aadlist. Sõjaväeteenistuse astus 1882. aastal (kaardiväe grenaderipolgus). Ohvitseriks ülendati 1885. 1907. aastal ülendati polkovnikuks ja 1913 määrati 85. Viiburi polgu ülemaks. Võttis osa I maailmasõjast. 1915. aastal ülendati kindralmajoriks ja määrati 111. jalaväediviisi ülemaks. 1917. aasta algul oli 192. jalaväediviisi ülem. 1917. aasta juunis arvati kindralmajor von Freiman Kiievi sõjaväeringkonna reservi. Pärast lõplikult sõjaväeteenistusest vabastamist 30.03.1918 elas Novgorodi kubermangus. Suri 20.11.1920 (?).
(VRSAA, F 409, tl 168-000; GHdbR Livland I, lk 59
; Vojennõi orden…2004, lk 810)

Karl von Freimani autasustati Georgi mõõgaga. VP.11.05.1915: Lahingus 30.09—06.10.1914. vallutas polk K. von Freimani juhtimisel mitu vaenlase positsiooni ja hoidis neid vaatamata suurtele kaotustele (polk kaotas 50% isikkoosseisust) 6 päeva kestnud lahingute vältel enda käes, lüües tagasi kõik vaenlase rünnakud.


fuhl.jpg (5035 bytes)
Eugen Fuhl

Sündis 1893. aastal Tallinnas. Üldhariduse omandas Tallinnas Peetri reaalkoolis. Reservlipnik (1912). I maailmasõja ajal teenis 28. Siberi kütipolgus. Langes 1915. aasta veebruaris Ida-Preisimaal Johannesburgi lähistel vangi. 1920. aastal opteerus Eestisse ja arvati kaitseväe reservi. 1939. aastal asus ümber Saksamaale.
(ERA F 495, N 7, S 743; F 497, N 2, S 641, L 239
; Vojennõi orden…2004, lk 810)

Eugen Fuhli autasustati Georgi mõõgaga. VP 10.06.1915: Lahingus 05.11.1914 lõi oma rooduga vaenlase välja järvede vahelisel defileel asunud kindlustatud positsioonidelt.


galkin.jpg (3249 bytes)
Vladimir Galkin

Sündis 04.08.1888 ukj Valgas (?). Üldhariduse omandas Pärnu gümnaasiumis, sõjalise Tveri ratsaväekoolis ja Sevastopolis mereväelendurite koolis. Pärast ratsaväekooli lõpetamist 1908. aastal teenis lühikest aega 2. Pavlogradi kaardiväe husaaripolgus. 1909. aastal lahkus sõjaväeteenistusest ning asus tööle rahandusministeeriumis. I maailmasõja hakul mobiliseeriti ja määrati 3. Doni kasakapolku. Sõja lõpul teenis lühikest aega lennuväes. Vene kodusõjast võttis osa Loodearmee koosseisus. 1925. aasta jaanuaris astus Eesti kaitseväkke, teenides lühikest aega lennuväe- ja soomusrongide rügemendis. Galkin suri 23.12.1925 Valgas.
(ERA F 495, N 7, S 748; F 497, N 2, S 641, L 341, J. Pihlaku andmekogu
; Vojennõi orden…2004, lk 457)

Vladimir Galkinit autasustati Georgi ordeni 4. järguga.

 

Vladimir Gorbatovski

Sündis 26.05.1851. Jalaväekindral. Sõjalise hariduse omandas Pauli sõjakoolis, mille lõpetas 1870. aastal. Võttis 3. grenaderipolgu roodukomandörina osa Vene-Türgi sõjast 1877-1878. Paistis silma Plevna lahingus. Enne Vene-Jaapani sõda teenis 44. Kamtšatka polgus ja 4. grenaderipolgus. Vene-Jaapani sõja algul 7. Ida-Siberi kütidiviisi 1. brigaadi ülem. Võttis selle brigaadiga osa Port Arturi kaitsmisest. Pärast sõda oli Aleksei sõjakooli ülem Moskvas ja alates 08.05.1909 kuni 1914. aasta maini 3. grenaderidiviisi ülem. I maailmasõja ajal teenis Gorbatovski XIX korpuse ülemana ning 13., 12. 6. ja 10. armee juhatajana. Jalaväekindraliks ülendati Gorbatovski 1914. aasta detsembris. 01.04.1917 arvati ta reservi. Pärast revolutsiooni sõitis Gorbatovski Eestisse. Suri 30.07.1924 Tallinnas.
(Zalesski 2003, lk 165-167; Vojennõi orden...2004, lk 471)

Vladimir Gorbatovskit on autasustatud Georgi ordeni 4. järguga Vene-Jaapani sõja eest 7. Ida-Siberi kütidiviisi 1. brigaadi ülemana (kindralmajor) ning kindralleitnant Gorbatovskit autasustati Georgi ordeni 3. järguga, VP 28.09.1914, XIX korpuse eduka juhtimise eest 1914. aasta augustis Galiitsias (Tomaševi operatsioon).


Viktor Gutzeit

Sündis 1895. aastal Pärnus riiginõuniku pojana. Üldhariduse omandas Novgorodis Aleksander I gümnaasiumis, mille lõpetas 1914. aastal. Astus I maailmasõja hakul Vladimiri sõjakooli. Võttis osa sõjategevusest 57. Modlini polgu koosseisus.
(VRSAA, F 409, N 2, S 24686, L 315-144
; Vojennõi orden…2004, lk 484)

Viktor Gutzeiti autasustati Georgi mõõgaga. VP 10.12.1915.


hanenfeld.jpg (9810 bytes)
Aleksander von Hanenfeld

Sündis 1854. aastal Semipalatinskis. Pärit Liivimaa rüütelkonna aadlist. Lõpetanud 2. Peterburi sõjagümnaasiumi ja Pauli sõjakooli (1873). Izmailovo kaardiväepolgu koosseisus võttis osa Vene-Türgi sõjast. 1894. aastal ülendati polkovnikuks ja 1904. kindralmajoriks. 4. Soome kütipolgu ülem 1897-1904. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast 78. diviisi 2. brigaadi ja 14. diviisi 2. brigaadi ülemana. Pärast sõda oli 2. Turkestani kütibrigaadi komandör.
(Razvetšik 1907, nr 871)

Alexander von Hanenfeldi autasustati kuldmõõgaga (1907).


Alexander Emmanuel von Harnack

Sündis 1850. aastal Tallinnas. Üldhariduse omandas Tallinna Toomkoolis. Alustas sõjaväeteenistust 1869. aastal Izmailovo kaardiväe polgus. Ohvitseriks ülendatud 1871. aastal. 1878. aastal lõpetas Nikolai kindralstaabi akadeemia. Võttis osa Vene-Türgi ja Vene-Jaapani sõdadest. 1890-1892 oli 3. ratsaväediviisi staabiülem. Pärast seda kaardiväe tragunipolgu ja 9. tragunipolgu ülem. 1897-1898 oli 14. ratsaväediviisi staabiülem. 1904. aastal määrati XVI armeekorpuse staabiülemaks.
(Spisok generalam 1904, lk 671; Haller. Album des estländischen Ritter und Domschule zu Reval. Reval 1893)

Alexander Emmanuel von Harnackit autasustati kuldmõõgaga (1907).

 

Voldemar-Erich-Gerhard Hausen

Sündis 29.11.1881 ukj Harjumaal Kohila vallas. Üldhariduse omandas Tallinnas Peetri reaalkoolis. Reservlipnik (1905). Esimesest maailmasõjast võttis osa 129. Bessaraabia polgu koosseisus. Staabikapten 1917. Vene kodusõja ajal Loodearmees. 1920. aastal teenis lühikest aega Eesti Kaitseväes 3. diviisi reservpataljonis. Kaupmees. Elas Tallinnas. Suri 16.01.1926 Tallinnas ja maetud Tallinna Kopli kalmistu Oleviste osale.
(VRSAA F 409, tl 15-761; ERA F 495, N 12, S 168; F 497, N 2, S 642; TLA F 143, N 1, S 315, L 295-296; J. Pihlaku andmekogu
; Vojennõi orden…2004, lk 460)

Voldemar-Erich Hausenit autasustati Georgi mõõgaga. VP 02.11.1916: 23.07.1915 ründas Hausen oma rooduga Tšerni küla lähistel polgu avangardis umbes 50 sakslasest koosnevat varitsust. Rünnaku käigus võeti vange. Avastanud seejärel vasturünnakule tulevad sakslased, viis ta oma roodu uuesti rünnakule ning pärast ägedat lähivõitlust vallutas sakslaste kaevikud.


heinze.jpg (2312 bytes)
Otto Heinze

Sündis 1877. aastal Tartus (teistel andmetel Jamburgis). 1897. aastal astus vabatahtlikuna sõjaväeteenistusse 92. Petseri polku Narvas. 1901. aastal lõpetas Peterburi jalaväe junkrukooli. Enne I maailmasõda teenis Soome kütipolkudes. 1917. aasta maist 5. Soome kütipolgu komandör. Astunud 1918. aastal Loodearmeesse, tuli ta juba sama aasta detsembris üle Eesti väkke. Vabadussõja ajal teenis 1. diviisi ülema abina ja diviisi ülemana. 1920. aastal ülendati kindralmajoriks. VR I/2 ja VR II/3 kavaler. Heinze teenis Eesti armees kuni 1936. aastani. 1941. aastal siirdus Heinze Saksamaale, kus ta Bad Windsheimis 1968. aastal suri.
(VRSAA F 3319, N 1, S 71; VRK 1984, lk 46; PV 1915, nr 297
; Vojennõi orden…2004, lk 461)

Otto Heinzet autasustati Georgi ordeni 4. järguga . VP 19.10.1916: Selle eest, et ta lahingus 28.05.1916 Volnitši küla juures läbis oma roodu eesotsas vaenlase seitsmerealise okastraattõkke ja lõi    austerlased välja nende kaevikuist. Rünnak tõi pöörde lahingu käiku. Võeti 857 vangi (neist 26 ohvitseri) ning saadi sõjasaagiks 5 kuulipildujat.

Samuti autasustati Georgi mõõgaga. VP 20.11.1915: Selle eest, et ta lõi diviisi taandumist kattes 19.05.1915 Köningsgrau ja Letuje külade vahelisel teelõigul oma nelja roodu ja kahe kuulipildujaga põgenema ühe vaenlase pataljoni ja kaks eskadroni.


Aleksander von Hoerschelman

Sündinud 1893. aastal Tallinnas. Lõpetanud 1913. aastal Paažide korpuse, teenis kaardiväe ratsasuurtükiväes. Staabikapten 1917. aastal. Võttis osa Vene kodusõjast Loodearmee koosseisus, ülendati polkovnikuks. Pärast sõja lõppu elas Soomes, Saksamaal ja Austrias ning 1948. aastast alates Argentiinas. Ajakirja "Vojennõi Bõl" kaastööline. Suri Buenos Aireses 1977. aasta detsembris.
(Geršelman 1997; Budberg 1968, lk 9; Volkov 2002, lk 127-128
; Vojennõi orden…2004, lk 463)

Aleksander von Hoerschelmani autasustati Georgi mõõgaga. VP 26.11.1916.


Georg Hueck

Sündis 1881. aastal Eestimaa kubermangus. Üldhariduse omandas Peterburis Aleksandri kadetikorpuses, sõjalise Mihhaili suurtükiväekoolis (1901) ja kindralstaabi akadeemias. Enne I maailmasõda teenis 2. kaardiväe suurtükiväebrigaadis. Võttis osa I maailmasõjast 4. kütidiviisi staabiülemana. Ülendati polkovnikuks. Võttis osa Vene kodusõjast valgete poolel. 05.01-19.10.1919 oli Kiievi piirkonna staabi mobilisatsiooni osakonna ülem. Elas hiljem USA-s. Suri 1927. aastal New Yorgis.
(VRSAA F 409, N 1, S 243-236-249, L 133p; S 4900; Volkov 2002, lk 152
; Vojennõi orden…2004, lk 481)

Georgi Huecki autasustati Georgi mõõgaga. VP 03.01.1917: Lutski operatsiooni (10.08.-21.09.1915) ja lahingute eest Tšartoriski lähistel.

 

Pjotr Ivanov

Sündis 1866. aastal Derbendis. Üldhariduse omandas Bakuu reaalkoolis ja sõjalise Tbilisi junkrukoolis, mille lõpetas 1888. Teenis 201. polgus. 1913 arvati reservi. I maailmasõja hakul mobiliseeriti. Võttis osa lahingutegevusest 117. diviisi brigaadi ülemana. 1916 lõpul ülendati kindralmajoriks. 1919 sügisel teenis Ivanov Loodearmees 3. diviisi 1. brigaadi ülemana. Kinnitamata andmetel suri 1920 Narva lähistel tüüfusesse.
(N. Rutõtš. Belõi front generala Judenitša. Moskva 2002, lk 235; Vojennõi orden… 2004, lk 533)

Pjotr Ivanovi autasustati Georgi mõõgaga. Prikaz po 8. armii 06.09.1917.

 

Juzefovits_Jakov.jpg (7155 bytes)
Jakov Juzefovitš

Sündis 12.03.1872. Pärit Grodno kubermangu aadlist. Lõpetas Mihhali suurtükiväekooli ja Nikolai kindralstaabi akadeemia (1899). 3. Mandžuuria armee staabiga võttis osa Vene-Jaapani sõja sõjast. 1914. aasta augustist "Metsiku ratsaväediviisi" staabiülem. 22.02.1916 nimetati II ratsaväekorpuse staabiülemaks. 1917. aastal teenis 12. ratsaväediviisi staabiülemana, XXVI korpuse ülemana ja sügisel lühikest aega 12. armee ülemana. 1917. aasta septembris ülendati kindralleitnandiks. Võttis osa Vene kodusõjast Valges armees V ratsaväekorpuse ülemana ja kindral Wrangeli armee ratsaväe inspektorina (22.05-17.09.1920). Pärast kodusõja lõppu elas lühikest aega Saksamaal, siis Poolas ja Eestis. Suri Tartus 05.07.1929
(Zalesski 2003, lk 720-721)

Kindralstaabi kindralmajor Juzefovitšit on autasustatud Georgi mõõgaga (VP 7.2.1916) ja Georgi ordeni 4. järguga (VP 1.3.1916).


kaulbars.jpg (36183 bytes)Kaulbars_Aleksander.jpg (7157 bytes)
Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars

Sündis 02.05.1844 Virumaal Mõdrikul. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. 1861. aastal astus sõjaväeteenistusse ja ülendati samal aastal lipnikuks. Sõjalise hariduse omandas Nikolai ratsaväekoolis ja Nikolai kindralstaabi akadeemias. Võttis osa sõjategevusest Poolas 1863. aastal ja Kesk-Aasias 1870. aastatel. 1873. aastal ülendati polkovnikuks ja 1880. kindralmajoriks. Vene-Türgi sõjas 8. ratsaväediviisi staabiülem. Kindral von Kaulbars võttis osa 1900.-1901. aasta Hiina sõjakäigust, Vene-Jaapani sõjast (II Siberi korpuse ülemana). Aastatel 1905-1909 oli ta Odessa sõjaväeringkonna ülem. 1894. aastal ülendati kindralleitnandiks ja 1901. aastal ratsaväekindraliks. I maailmasõja ajal teenis sõjalennuväe staabis. Võttis osa Vene kodusõjast Vabatahtliku armee koosseisus. Kindral von Kaulbars suri Pariisis 25.01.1925 (teistel andmetel 25.01.1929).
(Spisok generalam po staršenstvu 1904, lk 131; Volkov 2002, lk 223; Zalesski 2003, lk 286-287; GHdbR Estland I, lk 78)

Alexander von Kaulbarsi autasustati kuldmõõgaga (1874).


kister.jpg (3119 bytes)
Georg von Kister

Sündis 1893. aastal Rakveres. Sapööriohvitser. I maailmasõjast võttis osa 22. sapööripataljoni koosseisus.Teenis ka 22. inseneripolgus ja 7. Soome kütipolgus. Pärast Vene kodusõja lõppu taandus koos kindral Peter von Wrangeli armee riismetega Konstantinoopolisse, kus otsis võimalust Eestisse opteerumiseks. Suri 1972 Nizzas
(ERA F 45, N 1, S 2, S 107
; Vojennõi orden…2004, lk 558; S. Volkov. Belaja borba na Severo-zapade Rossii. Moskva 2003, lk 661)

Georg von Kisterit autasustati Georgi ordeni 4. järguga, VP 30.12.1915: Asudes 7. Soome kütipolgu juures rajas Rožanka külast idas kõrgendikul 1251 asuva vaenlase positsioonide alla miinigalerii. Oma elu korduvalt ohtu seades viis tööd lõpule ning 05.04.1915 õhkis galeriis 40 puuda pürokseliini. Plahvatus aitas kaasa vaenlase positsiooni vallutamisele. Rünnaku käigus hävitati üks Austria jalaväe pataljon ning saadi sõjasaagiks kuulipildujaid, miinipilduja ja palju püsse. Vastase kontramiinigalerii hävitati, ja Georgi mõõgaga, PAF 10.04.1917: Lahingus 29.-30.05.1916. aastal Strõpa jõe forsseerimisel Polisjuki küla juures juhtis leitnant Kister isiklikult silla ehitustöid. Hoolimata vaenlase ägedast tulest õnnestus sild rajada. Polk ületas jõe ning kindlustas end selle läänekaldal.


knieper.jpg (3240 bytes)
Viktor Knieper

Sündis Järvamaal Laupal. I maailmasõjast võttis osa 2. Tsarskoje Selo kaardiväe kütipolgu koosseisus. 1915. aastal kapten.
(RI 1915, nr 125; Budberg 1968, lk 43
; Vojennõi orden…2004, lk 560)

Viktor Knieperit on autasustatud Georgi mõõgaga. VP 01.06.1915: Selle eest, et ta lahingus 26.08.1914 Kališevo-Kameni küla juures viis oma roodu rünnakule ning lõi vaenlase välja kindlustatud positsioonilt Voitsehovist läänes ning seal lähedal asunud metsast.


Jakov Koretski

Teenis enne I maailmasõda Tallinnas 89. Beloje More polgus. Maailmasõjast võttis osa 89. ja 272. Gdovi polgu koosseisus. Sai 1915. aasta kevadel Karpaatides raskesti haavata. Polkovnik 1917. aastal. Opteerus 1920. aastatel Eestisse. Elas Tallinnas, kus pidas tubakapoodi, oli vene õigeusu Nikolai kiriku nõukogu esimees. Suri Tallinnas 05.05.1938. 
(Tšasovoi 1938, nr 214, lk 22
; Vojennõi orden…2004, lk 574)

Jakov Koretskit autasustati Georgi mõõgaga. VP 02.06.1915. Lahingus Skovronno küla juures 08.12.1914 viis oma roodu eriti rasketes oludes täägirünnakule ja lõi vaenlase välja tema kaevikutest.

Samuti autasustati teda Georgi ordeni 4. järguga. VP 17.10.1915. Lahingus 29.03.1915 kõrgendiku 1133 ründamisel sööstis oma pataljoniga appi vaenlase poolt sisse piiratud sama polgu (89. Bjeloje More polk) teisele pataljonile ja päästis selle hävingust.


Alexander Zenon von Korff

Sündis 09.09.1833. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Ohvitseriks ülendati 1852. aastal. Võttis polkovnikuna osa Vene-Türgi sõjast. 1878. aastal ülendati kindralmajoriks. Suri 25.10.1903 Peterburis.
(GHdbR Estland III, lk 146; Spisok general-adjutantam…1878, lk 217)

Alexander Zenon von Korffi autasustati kuldmõõgaga (1877).


Paul von Kotzebue

Sündis 08.06.1865 Frankfurdis Maini ääes. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Üldhariduse omandas Pärnu gümnaasiumis, sõjalise Tveri ratsaväekoolis ja Nikolai kindralstaabi akadeemias, mille lõpetas 1. järguga. 1904. aastal ülendati polkovnikuks. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. Pärast seda 213. Orovaiski polgu komandör ja 54. jalaväediviisi staabiülem. 1911. aastast 175. Baturini polgu ülem. I maailmasõja ajal 1. kütidiviisi ülem. Ülendati kindralleitnandiks. Suri pärast 1933 (Prantsusmaal?).
(VRSAA F 409, tl 1313; Spisok polkovnikam 1910: 263; Zalesski 2003, lk 325-326; GHdbR Estland III, lk 153
; Vojennõi orden…2004, lk 580)

Paul von Kotzebued autasustati Georgi mõõgaga. VP 09.03.1915: Lahingus Radostavi all 24.-25.08.1914, haaratuna ülekaaluka vaenlase poolt kolmest küljest, viis oma polgu täägirünnakule. Von Kotzebue tõi polgu lahingukorras piiramirõngast välja ja peatas teda jälitava vaenlase. Lahingu käigus saadi sõjasaagiks 18 suurtükki ja 2 kuulipildujat. Paul von Kotzebued autasustati Georgi ordeni 4. järguga (25.04.1916) 175. polgu eduka juhtimise eest.


Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau
(1878 krahv)

Sündis 05.07.1848 (1849?). Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Astus sõjaväeteenistusse 1866. aastal. Ohvitseriks ülendati 1869. aastal. Võttis osa Vene-Türgi sõjast 1877-1878. 1888. aastal ülendati polkovnikuks, 1898. aastal kindralmajoriks ja 1905. aastal kindralleitnandiks. Teenis Kaukaasias ja Varssavi sõjaväeringkonna staabis. Suri 07.08.1911 Harjumaal Ravila mõisas.
(Spisok generalam 1904, lk 734; GHdbR Estland II, lk 156)

Theodor Graf Kotzebue-Pilar von Pilchaud autasustati kuldmõõgaga (1877).


Theodor Paul von Kruedener

Sündis 06.10.1841 Varssavis. Pärit Liivimaa rüütelkonna aadlist. Lõpetanud Nikolai kindralstaabi akadeemia. Ohvitseriks ülendati 1862. Võttis osa sõjategevusest Poolas 1863-1864 ja Vene-Türgi sõjast 1877-1878. 1875. aastal ülendati alampolkovnikuks ja 1878. aastal vahvuse eest polkovnikuks. 1891. aastal 14. tragunipolgu ülem. Kindralmajor. Suri 23.04.1898.
(Spisok polkovnikam 1891, lk 60; GHdbR Livland I, lk 474)

Theodor Paul von Kruedeneri autasustati kuldmõõgaga (1878).


Alexander von Krusenstiern

Sündis 19.03.1801 Tallinnas. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. 1829. aastal ülendati rittmeistriks, 1833. aastal polkovnikuks, 1843. aastal kindralmajoriks ja 1855. aastal kindralleitnandiks. Võttis osa Vene-Türgi sõjast 1828-1829, Poola sõjast 1830-1831, Ungari sõjakäigust ja Krimmi sõjast. Lahkus sõjaväeteenistusest 1861. aastal. Alexander von Krusenstiern suri 27.12.1874 Poolas Lublini lähistel Koniuchys.
(Ewert von Krusenstiern. Die Familie von Krusenstiern. Geschichtliche-Genealogie-Gedenkstatten. Göttingen, 1994, lk 40; GHdbR Estland II, lk 99)

Alexander von Krusenstierni autasustati kuldmõõgaga.


Paul Alexander Konrad von Krusenstiern

Sündis 09.04.1834 Tallinnas. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Ohvitseriks ülendati 1855. aastal. Võttis osa Krimmis sõjast ja Vene-Türgi sõjast. 1871. aastal ülendati alampolkovnikuks ja 1881. aastal polkovnikuks. Aastatel 1877-1883 teenis 3. Kaukaasia kütipataljoni ja 1883-1890 teenis 149. Tšernoje More polgu ülemana. Alates 1890. aastast 77. Tengizi polgu ülem. Polkovnik Krusenstern suri 08.03.1892 Vladikavkazis.
(Ewert von Krusenstiern, Die Familie von Krusenstiern. Geschichtliche-Genealogie-Gedenkstätten. Göttingen, 1994, lk 48; GHdbR Estland II, lk 100
; Vojennõi orden…2004, lk 350)

Paul Alexander Konrad von Krusenstierni autasustati Georgi ordeni 4. järguga (1878).


Vladimir von Krusenstiern

Sündis 1885. aastal Tbilisis. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. I maailmasõja ajal teenis allveelaeval "Krab" vanema ohvitserina.
(Vojennõi orden… 2004, lk 586)

Vladimir von Krusenstierni autasustati Georgi mõõgaga. VP po Morskomu Vedomstvu 19.10.1915.


Telesof (Telesfor?) Kutkowsky

Sündis 1883. aastal Tallinnas(?). Poolakas. Üldhariduse omandas Tiflisis. Ohvitseriks ülendati 1905. I maailmasõja ajal teenis 92. Petseri polgus. 1917. aastal ülendati alampolkovnikuks. 1920. aastate algul opteerus Eestisse.
(ERA F 497, N 2, S 645, L 485
; Vojennõi orden…2004, lk 596)

Telesof Kutkowskyt autasustati Georgi mõõgaga. VP 10.12.1916.


Konstantin von Kühn

Sündis 1889. aastal Narvas. Üldhariduse omandas Narva gümnaasiumis, sõjalise Vladimiri sõjakoolis Peterburis, mille lõpetas 1911. aastal. I maailmasõjast võttis osa 112. Uralski polgu koosseisus. Kapten 1917. aastal. Vene kodusõja ajal Loodearmees. Elas pärast selle lõppu Narvas. 1939. aastal siirdus Saksamaale.
(ERA F 14, N 143, S 4497; F 497, N 2, S 642)

Konstantin von Kühni autasustati kinnitamata andmetel Georgi mõõgaga.


lebedevd.jpg (10535 bytes)
Dmitri Lebedev

Sündis 28.07.1872 ukj Pärnumaal Enge vallas õigeusu vaimuliku perekonnas. Üldhariduse omandas Pärnu gümnaasiumis ja Riia vaimulikus seminaris. 1895. aastal lõpetas Vilno junkrukooli ja 1904. aastal Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. 1911. aastast Nikolai Kindralstaabi Akadeemia õppejõud. I maailmasõja ajal teenis mitmel pool staapides ning 26. Mogiljovi polgu ülemana. 1917. aastal ülendati kindralmajoriks. 1921. aastal opteerus Eestisse. Asus lektorina tööle Kindralstaabi kursustel. 1927. aastal läks kindralmajor Lebedev erru ning suri Tallinnas 08.01.1935. Maetud Tallinna Aleksander Nevski kalmistule.
(ERA F 1584, N 1, S 130; F 495, N 7, S 2585; J. Pihlaku andmekogu
; Vojennõi orden…2004, lk 603)

26. Mogiljovi polgu komandöri Dmitri Lebedevi autasustati Georgi mõõgaga. Tšasovoi 1935, nr 144, lk 20: Vahvuse eest lahingus Narotši järve ääres 1916. aasta märtsis.


lebedevf.jpg (2218 bytes)
Feofan Lebedev

Sündis 1871. aastal Narvas. Üldhariduse omandas vaimulikus seminaris. 1894. aastal lõpetas Peterburi jalaväe junkrukooli. Enne I maailmasõda teenis 88. ja 92. polgus. 1916. aastal nimetati Lebedev 92. Petseri polgu komandöriks. 1917. aasta jaanuarist 75. Siberi kütipolgu komandör. Pärast kodusõja lõppu elas Eestis. Viimased andmed reservkolonel Lebedevi kohta pärinevad 1940. aasta maist, mil ta osales reservohvitseride sektsioonide ja ohvitseride laskurühingute vahelisel laskevõistlusel.
(ERA F 495, N 7, S 2586
; Vojennõi orden…2004, lk 603)

Feofan Lebedevi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 03.12.1916.


leznevski.jpg (5711 bytes)
Nestor Ležnevski

Sündis 1881. aastal Tallinnas. 1902. aastal lõpetas Peterburi jalaväe junkrukooli. Teenis ohvitserina 89. Beloje More polgus (sealhulgas polgukomandörina). Eestisse naasmise järel teenis Eesti kaitseväes. Pärast sõjaväeteenistusest lahkumist 1925. aastal töötas Tallinnas kohtutäiturina. 1940. aastal arreteeriti nõukogude võimu poolt ja mõisteti kontrrevolutsioonilise tegevuse eest surma.
(ERA F 495, N 7, N 2711; ERAF F 130, S 13305E
; Vojennõi orden…2004, lk 606)

Nestor Ležnevskit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 02.06.1915: Lahingus 08.12.1914 Skovronno kindlustuse juures lõi ta osaga oma roodust vaenlase välja selle kaitsepositsiooni esimese liini kaevikutest. Rünnaku käigus võeti 200 vangi, vaenlane põgenes. Teda autasustati ka Georgi mõõgaga. VP 10.12.1915.


Konstantin Liring

Sündis 1888. aastal Tartus. Kodune haridus. 1912.aastal lõpetas Tshugujevi sõjakooli. Võttis 24. sapööripataljoni koosseisus osa I maailmasõjast. Püüdis 1920.aastal opteeruda Eestisse.
(VRSAA, F 408, N 1, S 14366, spisok 19306, L 10p-11; ERA F 36 N 2 S 9507
; Vojennõi orden…2004, lk 611)

Konstantin Liringit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 30.09.1915: 22.04.1915 sai alamleitnant Liring käsu formeerida eri polkude sõduritest rood ja viia see kõrgendikule Bržezovi küla juures, et takistada vaenlase ratsaväe läbimurret Zmigorod-Kontõ maanteel. Liringi juhitud rood lõi vaenlase rünnaku tagasi.


lytke.jpg (4157 bytes)
Konstantin Benjamin von Lytke (krahv)

Sündis 01.02.1873 Eestimaal Avanduse mõisas. I maailmasõjas polkovnik kaardiväe Preobraženski polgus. Langes augustis 1915 Vilniuse all.
(Budberg 1968, lk 16; GHdbR Estland III, lk 306
; Vojennõi orden…2004, lk 612)

Konstantin Graf von Lytket autasustati Georgi ordeni 4. järguga (VP 26.11.1916) ja Georgi mõõgaga (VP 03.02.1915).


Axel-Voldemar Malm

Sündis 29.12.1882 ukj Raplas. Rahvuselt rootslane. Üldhariduse omandas Tallinna reaalkoolis, sõjalise Mihhaili suurtükiväekoolis, mille lõpetas 1905. aastal. Pärast seda teenis Viiburi kindluse suurtükiväes. Võttis osa I maailmasõjast ja Vene kodusõjast (Loode armees üksiku suurtükiväedivisjoni 2. patarei ülem). Elas 1920. aastatel Eestis. Alandati kaptenist (alamkaptenist?) reameheks eesti keele puuduliku oskuse tõttu. Suri 19.03.1940 Sao Paulos.
(VRSAA F 409, tl 7733, tl 324-998, tl 327; VRSAA F 40298, N 1, S 67, L 252p; J. Pihlaku andmekogu
; Vojennõi orden…2004, lk 626)

Axel-Voldemar Malmi autasustati Georgi mõõgaga. VP 23.01.1917: 11.-12.03.1916, 79. jalaväediviisi rünnaku ajal Augustinhofi folvarkile asus mortiiripolgu 2. divisjoni staabikapten Malm 314. Novooskolski jalaväepolgu kaevikuis ja juhtis vaenlase ägedat suurtüki- ja kuulipildujatuld trotsides oma patarei tuled. Selle tulemusena purustati vaenlase kaevikud ja hävitati kuulipilduja patarei, kergendades tunduvalt meie jalaväe edasiliikumist, mis toimus äärmiselt rasketes tingimustes.


Masing.jpg (22782 bytes)
Karl Reinhold Mihhail Masing

Sündis 1836. aastal Saaremaal Mustjalas. Sõjaväeteenistusse astus 1852. aastal. 1858. aastal lõpetas Mihhaili suurtükiväekooli lipnikuna ja astus kohe Mihhaili suurtükiväe akadeemiasse. 1861. aastal lõpetas akadeemia ja määrati ratsasuurtükiväkke. 1872. aastal kapten 2. kaardiväe ratsasuurtükiväe brigaadis. Võttis osa sõjategevusest Turkestanis (Kokandi khaani vastu) ja Vene-Türgi sõjast 1877-1878. 1874. aastal ülendati polkovnikuks ja 1886. aastal kindralmajoriks. 1891. aastast 3. suurtükiväebrigaadi ülem ja 1895-1901 XIII armeekorpuse suurtükiväe ülem. 1896. ülendati kindralleitnandiks ja 1906. aastal suurtükiväekindraliks. Aleksandri haavatute komitee liige. Kindral Masing suri Peterburis 1911. aastal.
(VRSAA F 409, tl 317-543)

Mihhail Masingit autasustati Georgi ordeni 4. järguga Hodzhenti kindluse vallutamisel ilmutatud vahvuse eest (1866).


Sergei Mathiesen

Sündis 1892. aastal Peterburi kubermangus. 1917. aastal alamleitnant. 1921. aastal tuli Soomest Eestisse. Hilisem saatus teadmata. Tõenäoliselt läks Nõukogude Venemaale.
(ERA F 957, N 16, S 8)

Sergei Mathiesenit autasustati kinnitamata andmetel Georgi mõõgaga.


Boris von Maydell

Sündis 1871. aastal Tsarskoje Selos. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Üldhariduse omandas Kiievi Vladimiri kadetikorpuses, sõjalise Mihhaili sõjakoolis, suurtükiväeakadeemias ja ohvitseride täienduskursustel. Sõjaväeteenistusse astus 1890. aastal. Alamleitnandiks ülendatud 1893. aastal. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast ja I maailmasõjast. Teenis ohvitserina 19. ratsasuurtükiväe patareis, 1. kaardiväesuurtükiväe brigaadis. 1899. aastal lõpetas Mihhaili suurtükiväe akadeemia ja 1908. aastal suurtükiväeohvitseride täienduskursused. Samal aastal ülendati alampolkovnikuks ja 1913. aastal polkovnikuks. Enne I maailmasõda teenis 2. grenaderi suurtükibrigaadis, 39. suurtükibrigaadis ja 1. Turkestani suurtükibrigaadis. 1914. aasta augustis määrati 27. jalaväediviisi 1. raskesuurtükibrigaadi 3. divisjoni ülemaks. Võttis osa I maailmasõjast, ülendati polkovnikuks. Vene revolutsiooni järel elas Balkanil. Suri 1932. aastal Jugoslaavias. Ignaz von Maydelli vend.
(VRSAA F 409, tl 34-134, tl 93-987, 96-988; Volkov 2002, lk 295)

Boris von Maydelli autasustati kuldmõõgaga vahvuse eest Vene-Jaapani sõjas VP 01.03.1906.


Ignaz von Maydell

Sündis 1874. aastal Tsarskoje Selos. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Üldhariduse omandas Kiievi Vladimiri kadetikorpuses, sõjalise Mihhaili suurtükiväe koolis, suurtükiväe akadeemias ja suurtükiväeohvitseride täienduskursustel. 1893. astus Mihhaili sõjaväekooli, mille lõpetas 1895. aastal alamleitnandina. 1901. aastal lõpetas Mihhaili suurtükiväe akadeemia. Enne I maailmasõda teenis 1. kaardiväe suurtükiväebrigaadis ja 48. suurtükiväebrigaadis. 1910. aastal ülendati polkovnikuks. I maailmasõja hakul Edelarindel 10. suurtükiväebrigaadi 2. divisjoni ja brigaadi ülem. Alates 25.10.1915 oli 26. suurtükiväebrigaadi ülem. I maailmasõja lõpul kindralleitnant. Vene kodusõja ajal Denikini ja Wrangeli armees. Pärast Vene kodusõda siirdus Jugoslaaviasse, oli Laibachi (Lubljana) ülikoolis keemia professor. Ignaz von Maydell suri 23.12.1930 Laibachis/Ljubljanas (Jugoslaavia). Boris von Maydelli vend.
(VRSAA F 409, tl 170-548; Volhov 2002, lk 296
; Vojennõi orden…2004, lk 620)

Ignaz von Maydelli autasustati Georgi mõõgaga. VP 09.03.1915.

 

Vladimir von Maydell

Sündis 1880. aastal Nikolajevis. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. 2. järgu kapten. I maailmasõja ajal teenis Balti mere laevastikus.
(Vojennõi orden… 2004, lk 621)

Vladimir von Maydelli autasustati Georgi mõõgaga. VP 16.01.1917.



Bogdan Theofil von Meyendorff

Sündis 14.08.1838 Harjumaal Kumnas. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. 1856. aastal lõpetas Paažide korpuse ja määrati ratsakaardiväe polku. 1861. aastal ülendati staabikapteniks. Võttis osa sõjategevusest Kaukaasias. 1862. aastal ülendati vahvuse eest kapteniks ja 1867. aastal polkovnikuks. 1870-1874 oli 15. Tveri tragunipolgu komandör. Võttis osa Vene-Türgi sõjast kaardiväe husaaripolgu ja 2. ratsadiviisi 2. brigaadi ülemana. Ülendati vahvuse eest kindralmajoriks. Alates 1884. aastast 2. ratsadiviisi ülem. 1886. aastal ülendati kindralleitnandiks ja 1898 ratsaväekindraliks. 1901. aastal kindraladjutant. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. I maailmasõja ajal tegev Maria haavatute komitees. Theofil von Meyendorff suri 18.10.1919 Mihailovskojes Moskva lähedal ja on maetud Novodevitši kalmistule.
(Marvin Lyons. Biographical Dictionary of the Corps of Pages; GHdbR Livland I, lk 517)

Feofil von Meyendorffi autasustati kuldmõõgaga Vene-Türgi sõja eest. Vene-Jaapani sõja eest pälvis ta Georgi ordeni 4. järgu ja briljandid kuldmõõga juurde.


mickvitz.jpg (3054 bytes)
Hans von Mickwitz

Sündis 1889. aastal Tallinnas (?). Üldhariduse omandas Tallinna kubermangugümnaasiumis. 1909. aastal lõpetas Pauli sõjakooli. Enne I maailmasõda teenis kaardiväes. I maailmasõja ajal 90. Onega polgus. 1917. aasta veebruaris viidi üle 76. Siberi kütipolku. 1917. aastal ülendati kapteniks. 1917. aasta detsembris valiti 76. Siberi kütipolgu ülemaks. Vene kodusõjas teenis Punaarmees. 1921. aastal opteerus Eestisse. 1939. aastal sõitis Saksamaaale.
(ERA F 495, N 7, S 3303; F 497, N 2, S 643, L 259; TLA F 1376, N 1, S 161
; Vojennõi orden…2004, lk 640).

Hans von Mickwitzi autasustati Georgi mõõgaga. VP 15.11.1916: Polanina-Vestlinska kõrgendiku vallutamise eest 18.05.1915. aastal.


Paul Moritz

Sündis 1865. aastal Liivimaa kubermangus kaupmehe pojana. Üldhariduse omandas Hersoni reaalkoolis, sõjalise Jelizavetgradi ratsaväekoolis. Sõjaväeteenistusse astus 1885. aastal. 1902. ülendati rittmeistriks ja 1910. alampolkovnikuks. I maailmasõja ajal teenis 8. tragunipolgus, ülendati polkovnikuks.
(VRSAA F 408, N 1, S 11749, spisok 12-511, L 2p
; Vojennõi orden…2004, lk 650)

Paul Moritzat autasustati Georgi mõõgaga. VP 09.06.1915: Lahingus 03.-04.10.1914. aastal Utrati jõe piirkonnas lõi jalastunud divisjoniga vaenlase osava manöövri abil välja Pasikoni(?) folvarkist ja hoidis seda kuni abi saabumiseni enda käes.


Nicolai von Muffel

Sündis 1880. aastal Rakveres. Kaadriohvitser. Sõjaväeteenistuses 1899. aastast ja ohvitser 1901. aastast. Polkovnik Izmailovo kaardiväe polgus. Vene kodusõja ajal Vabatahtlikus armees. Tapeti 1919. aastal. Budbergi andmetel lasti 1919. aastal Groznõis enamlaste poolt maha.
(ERA F 1584, N 1, S 14, L 62p; Budberg 1968, lk 23; Volkov 2002, lk 334
; Vojennõi orden…2004, lk 654)

Nicolai von Muffelit autasustati Georgi mõõgaga.


narkevits.jpg (1786 bytes)
Nikolai Narkevitš

Sündis 1880. aastal. Leedulane. Üldhariduse omandas Tartu reaalkoolis ja Tartu ülikoolis. 1904. aastal lõpetas Odessa junkrukooli. I maailmasõjast võttis osa 95. Krasnojarski ja 99. Ivangorodi polgu ning 9. soomusautode divisjoni koosseisus. 1917. aasta aprillist 99. polgu komandör, sama aasta oktoobris ülendati polkovnikuks. Vene kodusõja ajal teenis Ukraina armees. 1920. aastate algul opteerus Eestisse. Teenis aastatel 1920—1923 Eesti armees. 1939. aastal siirdus Saksamaale.
(ERA F 495, N 7, S 3542; EAA F 402, N 1, S 18603
; Vojennõi orden…2004, lk 657)

Nikolai Narkevitšit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 07.10.1915: Selle eest, et ta lahingus 07.12.1914 Staro-Karolini küla juures lõi tagasi kolm vaenlase rünnakut. 8. detsembril, kui kõik ohvitserid olid rivist välja langenud, võttis pataljoni juhtimise üle ja lõi tagasi kahe Saksa rügemendi rünnaku. Viimati mainitud lahingu käigus võeti vange ja trofeesid.


neff.jpg (6800 bytes)
Heinrich Carl Timoleon von Neff (eesnimi ka Rikko)

Sündis 14.10.1880 ukj Virumaal Muuga mõisas. 1900. aastal lõpetas Paažide korpuse. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast ja I maailmasõjast. 1915. aastal polkovnik 4. kaardiväe kütipolgus. 1917. aastal nimetati 463. Krasnoholmi polgu komandöriks. Vene kodusõja ajal teenis Loodearmee staabis. Pärast viimase likvideerimist tuli Eestisse. Von Neff suri 1951. aastal Ida-Friisimaal.
(ERA F 495, N 7, S 3555; Budberg 1968, lk 51, Rutõtš 2002, lk 280-285; J. Pihlaku andmekogu; GHdbR Estland III, lk 173
; Vojennõi orden…2004, lk 662)

Heinrich von Neffi autasustati Georgi mõõgaga (VP 03.01.1915) vapruse eest lahingus 21.09.1914 Opatowi lähistel ja Georgi ordeni 4. järguga vapruse eest Stohodi jõel 15.07.1916.


nieroth_f.jpg (16108 bytes)
Theodor von Nieroth (ka Fedor)

Sündis Peterburis 20.06.1871. aastal. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Pärast Paažide korpuse lõpetamist (1892) teenis kaardiväe ratsapolgus. 1907. aastal ülendati polkovnikuks. 1911. aastal nimetati von Nieroth 16. husaaripolgu ja järgmisel aastal kaardiväe tragunipolgu ülemaks. I maailmasõja ajal sama polgu komandör. 1915. aasta jaanuarist 2. kaardiväe ratsadiviisi 2. brigaadi ülem. Võttis osa Vene kodusõjast Vabatahtliku armee koosseisus. Kindral von Nieroth suri Prantsusmaal 26.03.1952. aastal
(VRSAA F 409, tl 330-430; Spisok polkovnikam 1910, lk 840; Budberg 1969, lk 63; Volkov 2002, lk 346; GHdbR Estland II, lk 153
; Vojennõi orden…2004, lk 667)

Theodor von Nierothi autasustati Georgi mõõgaga. VP 10.01.1915. Lahingus 01.08.1914. aastal Schirwindti lähistel Ida-Preisimaal lõi oma polgu ja kaardiväe suurtükiväe patareiga tagasi vaenlase ratsaväebrigaadi rünnaku. Nieroth sai selles lahingus haavata, kuid jäi rivvi.


Vladimir von Nottbeck

Sündis 1865. aastal. Lõpetas Paažide korpuse ja Nikolai kindralstaabi akadeemia. 1902. aastal ülendati polkovnikuks ja 1908. aastal kindralmajoriks. Enne I maailmasõda teenis Peterburi sõjaväeringkonna staabis. I maailmasõja ajal oli 2. Soome kütidiviisi ülem, ülendati kindralleitnandiks. 1917. aastal teenis VI korpuse ülemana ja alates 09.09.1917 teenis 1. armee juhatajana. Astus 1918. aastal Punaarmeesse ja määrati Volgaäärse sõjaväeringkonna ülemaks (vojenruk). Teenis hiljem Koltšaki juures. Suri 1921. aastal Verheudinskis. 
(VRSAA F 409, tl 359-268, tl 342-586; Spisok generalam 1909, lk 795; Zalesski 2003, lk 456-457
; Vojennõi orden…2004, lk 669)

Vladimir von Nottbecki autasustati Georgi mõõgaga 2. Soome kütibrigaadi juhtimise eest. VP 21.05.1915: Lahingus 27.08.1914 Lycki linna lähistel Ida-Preisimaal lõi Vladimir von Nottbeck oma brigaadiga terve päeva jooksul tagasi ülekaaluka vaenlase rünnakud, millega andis korpuse ülejäänud osadele võimaluse liikuda Lyckist Grajewo suunas.


Vladimir von Osten-Sacken

Sündis 30.05.1860. aastal Peterburis. Pärit Saaremaa rüütelkonna aadlist. Üldhariduse omandas Nižni-Novgorodi kadetikorpuses ja sõjalise Nikolai ratsaväekoolis. Ohvitseriks ülendati 1880. aastal. Teenis mitmel pool staapides. 1904. aastal Mandžuuria armee staabis adjutant. Samal aastal ülendati polkovnikuks. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. 1906. aastast Tauria palee valvemeeskonna ülem. 1910. aastal ülendati kindralmajoriks. Suri Moskvas 1920. aastal.
(Spisok generalam 1910, lk 98; GHdbR Oesel, lk 260)

Vladimir von Osten-Sackenit autasustati kuldmõõgaga (1905).


ozols.jpg (23113 bytes)
Voldemars Ozols

Sündis 17.10.1884 ukj Lätis (Vitebski kub). Üldhariduse omandas Riia linnakoolis, sõjalise Vilno sõjakoolis (1907) ja Nikolai kindralstaabi akadeemias (1911-1914). Enne I maailmasõda teenis 8. Moskva grenaderipolgus ja Kaukaasia armee staabis. 1914. aasta oktoobrist IV ratsakorpuse staabis vanem adjutant. Kuni üleviimiseni läti kütivägedesse 1916. aasta veebruaris teenis 4. Turkestani kütibrigaadi ja 55. jalaväe diviisi staapides. 1917. aastal 2. Läti kütibrigaadi vanemadjutant, staabiülem, ülendatud kindralstaabi alampolkovnikuks. Sama aasta septembris viidi üle 12. armee staapi. Pärast enamlaste võimuletulekut varjas ennast Venemaal. 19.12.1918. tuli läbi rinde Eestisse. Võttis osa Vabadussõjast Eesti vägede koosseisus (01.07-10.10.1919 oli 2. diviisi staabis). Suri 05.06.1949 (12.07.1949?) aastal Riias. Maetud Riia Rainise kalmistule.
(ERA F 495, N 7, S 3800; Latvijas armijas augustakie virsnieki 1918-1940. Riia, 1998, lk 352-353; J. Pihlaku andmekogu
; Vojennõi orden…2004, lk 671)

Voldemar Ozolsit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. PAF 28.08.1917: Lahingute ajal Babiti järve piirkonnas 23.-25.12.1916. viis kindralstaabi kapten Ozols läbi rea luureretki, mille käigus saadud andmete põhjal koostati 25.12. rünnaku plaan. Kui 2. Läti kütibrigaad oli murdnud läbi vaenlase traattõketest Mangeli metsast läänes, paigutas Ozols ohtlikusse lõiku läbimurdekohast kagus 10. Siberi kütipolgu pataljoni, mis hiljem päästis 2. Läti kütibrigaadi ümberpiiramisest. 25.12. öösel viis kapten Ozols 53. Siberi kütipolgu ja 3. Läti kütipolgu rünnaku lähtepositsioonidele. Umbes 5-verstane teekond kulges läbi külmunud soo ja toimus vaenlase risttule all.


parre.jpg (15219 bytes)
August-
Hermann Parre (ka Herman, sündinud Pari, ka Pare)

Sündis 24.12.1883 ukj Virumaal Maidla vallas Venoja külas. Lätlane. Üldhariduse omandas Tallinna reaalkoolis. I maailmasõja puhkedes mobiliseeriti ja määrati 1. Soome kütipolku. Ohvitseriks ülendati 1914. aasta septembris. 1917. aastal staabikapten. Elas pärast sõda Eestis. Viimased andmed pärinevad 1943. aastast, mil elas Kärdlas.
(ERA F 497, N 2, S 644, L 29; J. Pihlaku andmekogu
; Vojennõi orden…2004, lk 683)

Herman Parret autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 05.11.1915: Selle eest, et ta tungis ööl vastu 16.11.1914 koos 125 vabatahtlikuga vaenlase tagalasse külvates seal käsigranaate pildudes paanikat. Rünnaku käigus võeti vangi 13 ohvitseri ja 464 sõdurit.

 

 

Ferdinand von Raden

Pärit Kuramaa rüütelkonna aadlist, sündis 03.07.1863 Tallinnas. Pärast Mereväe korpuse lõpetamist (1886) teenis Kaspia flotillis ning Musta mere, Vaikse ookeani ja Balti mere laevastikes. Võttis osa Hiina sõjakäigust ja Vene-Jaapani sõjast. 25.01.1910 määrati 1. järgu kapten parun F. Raden 1. järgu ristleja "Askold" komandöriks. Sama aasta augustis tagandati ta sellelt kohalt ja anti 1911. aastal riigiraha raiskamise eest kohtu alla. F. Raden mõisteti Vladivostoki sõjamerekohtu otsusega 3,5 aastaks vangi, kust vabanes 1912. aasta detsembris. I maailmasõja ajal avaldas F. Raden korduvalt soovi uuesti teenistuse astuda, kuid alles 1916. aasta veebruaris määrati ta uuesti teenistusse, jalaväkke 205. Šimanski polku. 1917. aasta novembris ülendati F. Raden kindralmajoriks ja 27.01.1917 määrati ta 82. Dagestani polgu komandöriks. 1918-1919 teenis F. Raden Balti landesveeris, võttis osa sõjategevusest Tukumsi ja Miitavi all. Pärast Riia vallutamist astus ta vürst Anatoli von Lieveni väesalka, kus teenis algul roodukomandöri, hiljem polguülema abina. Pärast alampolkovnik Eduard Kanepi lahkumist 17. Liibavi polgu ülema kohalt 1919. aasta juulis nimetati F. Raden selle polgu ülemaks. 17. Liibavi polguga osales Loodearmee sügiseses pealetungis Petrogradile. F. Raden langes lahingus Russkoje Koporje küla juures 25.10.1919. Parun N. von Budbergi väitel kandis F. Raden oma viimases lahingus mundrikuuel Georgi ordenit.
(N. Rutõtš 2002, lk 320-322; Orden Svjatogo… 2004, lk 365).

Leitnant Ferdinand Radenit autasustati Georgi ordeni 4. järguga (24.08.1900) bokserite ülestõusu ajal Pekingi diplomaatilise kvartali kaitsmisel ilmutatud vapruse eest.


Georg von Rauch

Sündis 19.08.1860. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Lõpetanud Paažide korpuse (1881) ja Nikolai kindralstaabi akadeemia (1887). Pärast akadeemia lõpetamist teenis mitmel pool staapides. 1901-1905 teenis 24. tragunipolgu ja kaardiväe kürassiiripolgu ülemana. Kindralleitnant (1908). Enne I maailmasõda teenis ta 10. ratsaväediviisi ja 2. kaardiväe ratsaväediviisi ülemana. 1914. aasta detsembrist 6. armee staabiülem. I maailmasõja ajal teenis G. von Rauch veel 2. ja 1. ratsakaardiväe korpuse ning 2. kaardiväe korpuse ülemana. 1917. aasta aprillis arvati reservi. Ratsaväekindral (10.06.1917). 1918. aasta juunis G. von Rauch arreteeriti, kuid vabanes peagi ja põgenes Ukrainasse. 1920. aastal siirdus ta koos Wrangelli armee riismetega Türki. Kindral G. von Rauch suri 30.11.1936 Konstantinoopolis.
(K. Zalesski. Kto bõl kto v Pervoi mirovoi voine. Moskva 2003, lk 514-515; Orden Svjatogo… 2004, lk 720)

Kindralleitnant Georg von Rauchi autasustati Georgi mõõgaga (VP 18.01.1915).

Otto-Magnus von Rennenkampff

Sündis 1893. aastal. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Võttis osa I maailmasõjast Tekini ratsapolgu koosseisus. Staabirittmeister.
(Vojennõi orden…2004, lk 723)

Otto-Magnus von Rennenkampffi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 2.02.1916.


rennenkampff_p.jpg (10985 bytes)rennenkampff_p2.jpg (23823 bytes)
Paul Georg von Rennenkampff

Sündis 07.04.1854 Konuvere mõisas. Üldhariduse omandas Tallinnas Toomkoolis, sõjalise hariduse Helsingi junkrukoolis ja Nikolai kindralstaabi akadeemias, mille lõpetas 1882. aastal. Kornetiks ülendatud 1873. aastal. Teenis 4. Gluhhovi tragunipolgus ja 5. Leedu ulaanipolgus. Pärast akadeemia lõpetamist teenis Varssavi, Kaukaasia ja Vilno sõjaväeringkondade staapides. 1890. aastast 14. ratsaväediviisi staabiülem. 1895. aastast 36. tragunipolgu ülem ja 1899. aastast Taga-Baikali sõjaväeringkonna staabis. Võttis 1. ratsaväebrigaadiga osa Hiina sõjakäigust ja Vene-Jaapani sõjast (Taga-Baikali kasakadiviisi ülemana). 1901. aastal ülendati kindralmajoriks. Pärast Vene-Jaapani sõda oli VIII Siberi korpuse ülem, alates 1906. aasta juunist III Siberi korpuse ülem. 1911-1913 III armeekorpuse ülem. 1910. aastal ülendati ratsaväekindraliks ja 1912. aastal kindraladjutandiks. 1913-1914 oli kindral Rennenkampff Vilno sõjaväeringkonna ülem. I maailmasõja hakul võttis 1. armee ülemana osa Ida-Preisimaa operatsioonist. Pärast seda erus. Kindral Rennenkampff mõrvati enamlaste poolt Taganrogis 1918. aasta aprillis.
(Spisok generalam 1909 lk 163; Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. Köln-Wien, 1970; GHdbR Estland III, lk 209; Vojennõi orden ...2004, lk 163)

Paul von Rennenkampffi autasustati Georgi ordeni 3. (VP 22.12.1900: Tsitsikari ja Girini vallutamisel ilmutatud vahvuse eest, lahingus võtsid Vene väed trofeena 122 suurtükki) ja 4. järguga (1900) ning kuldmõõgaga (1906).

 

Roman_Sadovski_ERA.1.1.5141.jpg (2695 bytes)
Roman Sadovski

Kaadriohvitser. Võttis osa I maailmasõjast 91. polgu koosseisus. Staabikapten. Elas pärast Vabadussõda Eestis. Suri 1941. 
(Vojennõi orden… 2004, lk 738;
S. Zirin. Ob'edinenie i sud'bõ severo-zapadnikov na tšužbine. Rmt: Beloe dviženije na Severo-zapade i sud'bõ ego utšastnikov. Pskov (Pihkva), 2004. Lk 122)

Roman Sadovskit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 26.01.1917.

 


salza.jpg (21381 bytes)
Anton von Salza

Sündis 22.10.1843 Luugas. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Jalaväekindral. Võttis osa Vene-Türgi sõjast (80. polgu ülemana Kaukaasia rindel) ja Vene-Jaapani sõjast. Hiljem teenis 1. kaardiväe jalaväediviisi, XXII korpuse ja Kaasani sõjaväeringkonna ülemana. 1908. aastast Kiievi sõjaväeringkonna staabis. I maailmasõja ajal oli kindral von Salza 4. armee ülem ja Petrogradi kindluse komandant. Suri 09.03.1916 Petrogradis. 
(Spisok generalam 1904, lk 495; Zalesski 2003, lk 246-248; GHdbR Estland I, lk 245)

Anton von Salzat autasustati Georgi ordeni 4. järguga (1878).

 

Schilling_ERA.495.7.5484.jpg (3949 bytes)
Alexander Schilling

Sündis 1881. aastal Tveri kubermangus. Lõpetanud Mereväe kadetikorpuse ja miini-ohvitseride klassi Kroonlinnas. Võttis ristlejal "Varjag" osa Vene-Jaapani sõjast. Alates 1906. aastast teenis Helsingi sädetelegraafijaamas ning alates 1911. aastast kuni I maailmasõja lõpuni Tallinnas Peeter Suure merekindluses. Vabadussõja ajal teenis 2. järgu kapten A. Schilling Loodearmees. Elas pärast sõja lõppu Tallinnas, kus 21.03.1933 suri.
(ERA F 495, N 7, S 5484; Vojennõi orden…2004, lk 367)

Alexander Schillingit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 23.02.1905.


Theodor Schmidt von der Launitz

Sündis 1894. aastal Eestimaa kubermangus. Pärit Kuramaa kubermangu aadlist. Üldhariduse omandas Tallinnas Nikolai gümnaasiumis, sõjalise Tveri ratsaväekoolis, mille lõpetas 01.10.1914. Võttis osa I maailmasõjast 9. Kiievi husaaripolgu koosseisus. 1916. aastal ülendati staabirittmeistriks. 1917. aasta mais komandeeriti Gattšina lennukooli. 01.03.1918 oli endiselt Gattšina lennukoolis. Kuulus Gattšina ohvitseride salaorganisatsiooni, kuid arreteeriti varsti antibolševistliku tegevuse pärast. 1918. aasta juulis põgenes koos teiste Gattšhina lennukooli ohvitseridega Kaasanisse, kus astus algul tšehhide-slovakkide teenistusse, kuid läks hiljem üle Rahvaarmeesse. Vene kodusõja ajal teenis Koltšaki staabis.
(VRSAA F 40215, N 2, S 217, L 201-204p
; Vojennõi orden…2004, lk 843)

Theodor Schmidt von der Launitzit on autasustatud Georgi mõõgaga. VP 31.12.1916.


Otto_Schulmann_ERA.1.3.4212.jpg (4604 bytes)
Otto-Wilhelm-Oskar von Schulmann

Sündis 18.08.1888 Tallinnas. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Õppis Tartu ülikoolis õigusteadust. 1907. aastal astus sõjaväeteenistusse ja sooritas aasta hiljem reservlipniku eksami. Võttis osa I maailmasõja lahingutest Poolas ja Galiitsias 306. polgu roodu- ja pataljoniülemana. Sai kolm korda haavata ja langes 10.07.1915 vangi. Võttis Balti pataljoni koosseisus osa Vabadussõjast.
(ERA F 495 N 7 S 5526; GHdbR Estland I, lk 267
; Vojennõi orden…2004, lk 846)

Otto-Wilhelm-Oskar von Schulmanni on autasustatud Georgi mõõgaga. VP 24.01.1917.


Siffers.jpg (12161 bytes)
Alfred Siefers

Sündis 1889. aastal Tartus. Üldhariduse omandas Tartu reaalkoolis. Reservlipnik. I maailmasõjast võttis osa 179. Ust-Dvinski polgu koosseisus. Staabikapten 1917. Vene kodusõja ajal võitles valgete poolel. 1921. aastal evakueerus koos Wrangeli armee riismetega Konstantinoopolisse. 1920. aastatel elas Eestis (Tartus?). Viimased andmed Siefersi kohta pärinevad 1927. aastast, mil ta viibis kahekuulistel kordusõppustel.
(ERA F 495, N 7, S 5277; F 497, N 2, S 644, L 443; Postimees 1916, nr 246; RI 1917, nr 122
; Vojennõi orden…2004, lk 753)

Alfred Siefersit autasustati Georgi mõõgaga. VP 11.03.1917. Lahingus 31.05.1915 Zapalovi küla juures kattis Siefersi rood Vene vägede taandumist Ljubatševski jõe paremale kaldale lüües edukalt tagasi kõik vaenlase rünnakud. Saanud taandumiskäsu, hävitas ta üle jõe viiva silla, peatades sakslaste edasiliikumise. Siefers ise sai selles lahingus haavata ja põrutada.


Jakob (James) von Sievers

Sündis 17.02.1869. Pärit Liivimaa rüütelkonna aadlist. Lõpetanud Paažide korpuse ja Nikolai kindralstaabi akadeemia. 1909. aastal ülendati polkovnikuks. I maailmasõjast võttis osa Semjonovi kaardiväepolgu ja 1. Narva koosseisus. Ülendati kindralmajoriks. Sievers hukati Leningradis 1928. aastal.
(Spisok polkovnikam 1910, lk 1218; Budberg 1969, lk 21; GHdbR Livland I, lk 290
; Vojennõi orden…2004, lk 750)

Jakob von Sieversit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 14.06.1915: Lahingus 13.10.1914. aastal hõivas Sieversi juhitud kaardiväe Semjonovi polgu pataljon vaenlase tagalas asuva Tsernoi Ljasi (?) küla, mille tagajärjel õnnestus vaenlane sisse piirata. Vaenlasele appirutanud kolonni paiskas pataljon pärast täägivõitlust tagasi.


Georg Carl Wilhelm von Stackelberg

Sündis 16.02.1851 Peterburis. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Lõpetanud Paažide korpuse, ohvitseriks ülendati 1869. aastal. Võttis osa sõjategevusest Kesk-Aasias 1873-1876, Vene-Türgi sõjast 1877-1878, sõjategevusest Hiinas 1900-1901 ja Vene-Jaapani sõjast 1904-1905. Teenis ohvitserina 25. tragunipolgus (1886-1890), Taga-Kaspia kasakabrigaadis (1890-1897) ja 15. kasakadiviisis (diviisi ülem 1897-1899). 1878. aastal ülendati polkovnikuks, 1890. kindralmajoriks, 1899. kindralleitnandiks ja 1907. ratsaväekindraliks. Võttis osa Hiina sõjakäigust 10. ratsaväediviisi ülemana. Pärast seda 2. Siberi korpuse ja 1. ratsakorpuse ülem (1901-1904). Vene-Jaapani sõjas 1. Siberi korpuse ülem. 1905. aasta märtsist Aleksandri haavatute komitee liige. Suri 16.03.1924 Tartus.
(Spisok generalam 1901, lk 68; GHdbR Estland I, lk 325
; Vojennõi orden…2004, lk 367)

Georg von Stackelbergi autasustati kuldmõõgaga (1873) ja Georgi ordeni 4. järguga (1905).


Johannes Alexander Maximilian Wolter von Stackelberg (ka Johann)

Sündis 30.10.1871 Novgorodis. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Üldhariduse omandas 1. kadetikorpuses, sõjalise Pauli sõjakoolis, mille lõpetas 1892. aastal. Võttis osa Vene-Jaapani ja I maailmasõjast. 1915. aastal alampolkovnik 145. Novotšerkasski polgus. Suri novembris 1922 Peterburis.
(VRSAA F 400, N 9, S 34895, L 22p-23; GHdbR Estland I, lk 356
; Vojennõi orden…2004, lk 844)

Johan von Stackelbergi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 01.09.1915: Lahingus Bolehovi linna lähistel 15.05.1915 viis oma pataljoni täägirünnakule, vallutades ainsagi lasuta kolm vaenlase kaevikuteliini. Rünnaku käigus saadi sõjasaagiks 2 kuulipildujat. 17.05. viis alampolkovnik S. oma pataljoni rinnuni jões sumades rünnakule, lõi vaenlase välja tema positsioonidelt, kus ennast pärast seda kindlustas. Johan von Stackelbergi autasustati ka Georgi mõõgaga. VP 02.06.1915.


Maximilian Karl Emmanuel von Stackelberg

Sündis 29.05.1865 Iževskis. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Lõpetanud Nižni-Novgorodi krahv Araktšejevi kadetikorpuse ja Mihhaili suurtükiväekooli 1. järgus (1884). Teenistusse astus 1883. aastal. Teenis ohvitserina 28. suurtükiväebrigaadis. Püüdis kahel korral (1888. ja 1889) edutult astuda kindralstaabi akadeemiasse. 1898. aastal ülendati kapteniks ja 1903. viidi üle 3. suurtükiväebrigaadi. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. 1905. aastal ülendati alampolkovnikuks. 1913. aastal lõpetas suurtükiväeohvitseride täienduskursused. Samal aastal ülendati polkovnikuks ja määrati uuesti 28. brigaadi, seekord 2. divisjoni ülemaks.
(VRSAA F 409, N 1, tl 570 (1914); GHdbR Estland I, lk 300
; Vojennõi orden…2004, lk 844)

Maximilian von Stackelbergi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 21.08.1915: Vapruse eest lahingus 16.-18.03.1915.


Robert Berend Konstantin Alexander Stael von Holstein

Sündis 12.04.1892. aastal Tallinnas. Võttis I maailmasõjast osa kaardiväe Grodno husaaripolgu koosseisus. Kornet. Langes Galiitsias Buszaczis 03.05.1915 Horodenko all saadud haavadesse.
(VRSAA F 409, N 1, tl 6539; GHdbR Estland I, lk 369
; Vojennõi orden…2004, lk 769)

Robert Stael von Holsteini autasutati postuumselt Georgi ordeni 4. järguga. VP 23.05.1916: Lahingus Gorodenko lähistel 28.05.1915 tungis kornet Stael von Holstein oma initsiatiivil vaenlase tagalasse. Läbinud kõik 5 vaenlase kaevikuteliini, piirati ta sisse. Ettepanekule alla anda, vastas Stael von Holstein keeldumisega, jätkates tulistamist kuni viimase padrunini.


Aleksei_Stubendorff_ERA.14.15.4717.jpg (9496 bytes)
Aleksei von Stubendorff

Sündis 1877. aastal. Lõpetanud Paažide korpuse ja kindralstaabi akadeemia (1904). Alamleitnandiks ülendati 1896., alampolkovnikuks 1909. ja polkovnikuks 1912. aastal. Teenis ohvitserina kaardiväe Izmailovo polgus ja IX armeekorpuse staabis. Enne I maailmasõda 6. diviisi staabiülem. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast ja I maailmasõjast. I maailmasõja ajal 28. Polotski polgu komandör, 79. diviisi staabiülem. Kindralstaabi kindralmajor. Võttis osa Vene kodusõjast Punaarmee koosseisus. 1922. aastal emigreerus. 1930. aastatel elas Eestis. Suri 1959. aastal Saksamaal. 
(Spisok genštaba 1914, lk 483; Spisok polkovnikam 1916, lk 1131: Volkov 2002, lk 543
; Vojennõi orden…2004, lk 855)

Aleksei von Stubendorffi autasustati Georgi mõõgaga vapruse eest lahingus 08.03.1916.


Magnus Karl von Taube (ka Maxim)

Sündis 1826. (1827?) aastal. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Lõpetas Mihhaili suurtükiväe akadeemia. Astus sõjaväeteenistusse 1845. aastal, ohvitseriks ülendati 1848. aastal. Võttis 7. tragunipolguga osa sõjategevusest Poolas 1863-1864. Polkovnikuks ülendati 1858. aastal, kindralmajoriks 1866. ja kindralleitnandiks 1876. aastal. Teenis 5. ratsaväediviisi ülemana (1875-1881), XIII armeekorpuse ülemana (1881-1889); Kiievi sõjaväeringkonna staabis (1889), Siberi sõjaväeringkonna ja Siberi kasakaväe atamanina (1889-1900). Alates 1900. aastast Riiginõukogu liige ja Mihhaili suurtükiväe akadeemia auliige. Suri 05.02.1907.
(Spisok generalam 1904, lk 30; GHdbR Estland I, lk 383)

Maxim von Taubet autasustati kuldmõõgaga (1864).


tiesenhausen.jpg (4898 bytes)
Roman von Tiesenhausen

Sündis 11.04.1882 Virumaal Tudulinnas. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Üldhariduse omandas Paažide korpuses. 1903. aastal astus sõjaväeteenistusse 91. Dvinski polku. 1904. aastal sooritas reservlipniku eksami. 1914. aastal mobiliseeriti ja määrati 146. Tsaritsõni polku. 1915. aasta märtsis teenis 9. armee staabis. 1917 staabikapten. Eesti Vabadussõja ajal teenis Balti pataljonis roodukomandörina. Sai lahingus haavata, kaotas parema silma. Pärast Vabadussõja lõppu arvati kaitseväe reservi, elas Pärnumaal Vändras.
19. oktoobril 1939 asus ümber Saksamaale. Suri 03.05.1944. aastal Saksamaal Oberwerthi mõisas.
(Deutsch-baltisches Gedenkbuch, 1991, lk 444; GHdbR Estland I, lk 407
; Vojennõi orden…2004, lk 786)

Roman von Tiesenhausen autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 01.06.1915: Selle eest, et ta Visla forsseerimisel 16.10.1914 Dorotka küla juures tungis vaenlase kindlustatud positsioonidele ja hõivas kaks kuulipildujat.


troitski.jpg (2970 bytes)
Konstantin Troitski (ka Troitsky)

Sündis 31.07.1889 ukj Venemaal Feodossijas. Üldhariduse omandas Oldenburgi Printsi reaalkoolis, sõjalise hariduse Konstantini suurtükiväekoolis, mille lõpetas 1911. aastal. I maailmasõja ajal teenis 37. mortiiridivisjonis. Vabadussõjast võttis osa soomusrongil "Kapten Irv" patareiülemana (VR II/3). Pärast Vabadussõda teenis Eesti armees. Ülendatud 1917 kolonelleitnantiks. Troitski arreteeriti nõukogude võimu poolt ja suri 10.04.1942 Sverdlovski oblastis.
(ERA F 495, N 7, S 6195; VRK 1984, lk 326; J. Pihlaku andmekogu
; Vojennõi orden…2004, lk 794)

Konstantin Troitskit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. PAF 04.03.1917.


Aleksander Tynni

Sündis 1889. aastal Gattšinas. Ingerlane. Üldhariduse omandas Kolpino õpetajate seminaris. 1915. aastal lõpetas Petrogradi lipnike kooli, mille järel määrati 207. polku. 1917. aastal ülendati staabikapteniks. Vabadussõja ajal Ingeri pataljoni ülem. Langes lahingus 18.05.1919.
(ERA F 495, N 7, S 6289
; Vojennõi orden…2004, lk 798)

Aleksander Tynnit autasustati Georgi mõõgaga. PAF 25.05.1917: Selle eest, et ta lahingus 22.-23.09.1916 "Kluvi" nimelisel kõrgendikul (Metšištšuvi külast lõunas) viis oma roodu vaenlase tuld trotsides täägirünnakule. Löönud vaenlase välja tema positsioonidelt, kindlustas end seal ja lõi tagasi mitu vasturünnakut.


ungern-sternberg_r.jpg (13249 bytes)
Roman von Ungern-Sternberg (ka
Nikolai Robert)

Sündis 29.12.1885 Austrias Grazis. Kasvas üles Eestis. Üldhariduse omandas Tallinnas Aleksandri Gümnaasiumis. I maailmasõjast võttis osa 34. Doni kasakapolgu koosseisus. 1917. aastast Taga-Baikali atamanile G. Semjonovile alluva Aasia ratsadiviisi ülem. Kasakaväe kindralmajor. 1921. aastal langes bolševike kätte vangi ja hukati 17.09.1921.
(PV 1915, nr 107; Ossendowski 1996; GHdbR Estland I, lk 465
; Vojennõi orden…2004, lk 800)

Roman von Ungern-Sternbergi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 25.04.1915: Selle eest, et ta lahingus 22.04.1915 teostas 400-500 meetri kaugusel vaenlase kaevikutest tugeva püssi- ja suurtükitule all luuret ja edastas olulist informatsiooni vaenlase üksuste paiknemise ja liikumise kohta.


Aleksei Vandam (kuni 1907. aastani Jedrihin)

Sündis 1867. aastal Minski kubermangus. 1884. astus sõjaväeteenistusse 120. Serpuhhovi polku. 1888. aastal lõpetas Vilno junkrukooli alamlipnikuna ja suunati 117. Jaroslavli polku, alamleitnandiks ülendati 1890. 1899. aastal lõpetas Nikolai kindralstaabi akadeemia kaks kursust. 1900. aastal lahkus sõjaväeteenistusest ja sõitis Lõuna-Aafrikasse, kus tegutses paar kuud ajalehe “Novaja Vremja” korrespondendina. Seal kasutas esmakordselt pseudonüümi “Vandam”. Pärast Venemaale naasmist jätkas karjääri armees teenides muuhulgas Hiinas sõjaväeatašee abina. 1909. aastal arvati kapten Vandam kindralstaapi ja ülendati alampolkovnikuks. I maailmasõja hakul teenis X korpuse staabis, 1914. aasta novembris ülendati polkovnikuks. 03.11.1915. nimetati ta 92. Petseri polgu ülemaks ja aasta hiljem 23. diviisi staabiülemaks. 22.06.1917 ülendati Vandam kindralmajoriks. Pärast enamlaste võimuletulekut sõitis Vandam Eestisse oma sõbra krahv Stenbocki juurde. 1918. aasta sügisel võttis ta osa Põhjakorpuse formeerimisest Pihkvas ja sõjategevusest enamlaste vastu. 28.08— 25.11.1919 oli Loodearmee staabiülem. Aleksei Vandam suri Tallinnas 16.09.1933. aastal ja on maetud Aleksander Nevski kalmistule.
(Vojenno istoritsheski žurnal 2001, nr 7, lk 66-69; Rutõtš 2002, lk 149-153
; Vojennõi orden…2004, lk 433)

Aleksei Vandami autasustati Georgi mõõgaga, VP 11.04.1915, ja Georgi ordeni 4. järguga 92. Petseri polgu oskusliku juhtimise eest lahingus, PAF 24.11.1917.


Oleg Vassilkovski

Sündis 1879. aastal Vitebski kubermangus. Üldhariduse omandas kadetikorpuses, sõjalise Vilno junkrukoolis (lõpetas 1896. aastal). 1914. aastal alampolkovnik 169. Troitski polgus. Sai 1914. aastal lahingus Ida-Preisimaal raskesti haavata ja arvati reservi. 1917. aastal läks polkovnikuna erru. Vene kodusõjast võttis osa Loodearmee koosseisus. Pärast Loodearmee likvideerimist elas Eestis. 1940. aastal arreteeriti nõukogude võimu poolt ja mõisteti surma. 1941. aasta muudeti surmaotsus kümneaastaseks vangistuseks.
(ERA F 14, N 16, S 2131; ERAF F 129, S 28966)

Oleg Vassilkovskit autasustati kinnitamata andmetel Georgi ordeni 4. järguga.


verzinsky.jpg (2710 bytes)
Eduard Verzynski (Versinski)

Sündis 1873. aastal Tallinnas. Poolakas. 1890. aastal lõpetas 1. kadetikorpuse ja kaks aastat hiljem Pauli sõjakooli Peterburis ja 1900. aastal Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. I maailmasõja hakul teenis 1. kaardiväe kütidiviisi staabis, 145. Novotšerkasski, 2. kaardiväe kütipolgu ning kaardiväe kütidiviisi ülemana. 1915. aastal ülendati kindralmajoriks. 1918. aasta juulis lahkus sõjaväeteenistusest. Opteerus 1920. aastate alguses Eestisse. Erukindralmajor Verzynski represseeriti ja suri 17.04.1941.
(ERA F 495, N 7, S 6632; ERAF F 130, S 11663E
; Vojennõi orden…2004, lk 441)

Eduard Verzynskit autasustati Georgi kuldmõõgaga selle eest, et ta lahingus 14.-15.08.1905 vangistas Sidalihi(?) juures jaapani roodu.

Samuti autasustati teda Georgi ordeni 4. järguga, kuna ta 2. kaardiväe Tsarskoje Selo kütipolgu ülemana vallutas 21.06.1916. aastal Kvadrati(?) metsas vastase kindlustatud punkti, mis tegi võimalikuks miinirünnaku vaenlase tugeva kindlustatud positsiooni vastu.

 

Alexander von Weiss

Sündis 1870. aastal. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Ristleja "Bajan" komandör. 1. järgu kapten.
(Vojennõi orden…2004, lk 438)

Alexander Weissi autasustati Georgi mõõgaga. VP po Morskomu Vedomstvu 10.12.1916.

 

Konstantin von Weiss

Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Jalaväekindral. Suri Petrogradis 1917. aastal.
(Vojennõi orden… 2004, lk 347)

Polkovnik Konstantin von Weissi autasustati Georgi ordeni 4. järguga (30.03.1879).


weiss.jpg (3323 bytes)
Konstantin Alexander Clemens von Weiss

Sündis 29.07.1877 Tsarskoje Selos. Lõpetanud Paažide korpuse 1897. aastal ja ülendatud ohvitseriks. I maailmasõjast võttis osa 4. kaardiväe kütipataljoni koosseisus. 1917. aastast 4. Kaukaasia kütipolgu komandör. Vabadussõja ajal Balti pataljoni komandör (VR I/2). Erukolonel Weiss suri Saksamaal Friedburgis 1959. aastal.
(ERA F 495, N 7 6587; VRK 1984, lk 78; GHdbR Estland III, lk 265
; Vojennõi orden…2004, lk 438)

Konstantin von Weissi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 03.07.1915: Selle eest, et ta lahingus 21.09. 1914 Opatovi lähistel murdis oma allüksuse eesotsas läbi vaenlase piiramisrõngast, loovutamata selle juures ühtegi trofeed.

 

wetzer_vk.JPG (14306 bytes)
Martin Wetzer

Sündis 1868. aastal. Õppis Hamina kadetikoolis ja Helsingi ülikoolis. I maailmasõjas oli 257. polgu ülem. Polkovnik. Osales Soome kodusõjas Häme väegrupi ja Läänerinde ülemana. Eesti Vabadussõjas Lõunarinde ja Soome abivägede ülem 25.01-05.03.1919. Teenis hiljem Soome armees 3. diviisi ülemana (1919-1920) ja 2. diviisi ülemana (1921-1925). Suri 1954. aastal.
(Vojennõi orden… 2004, lk 442; www.mannerheim.fi)

Martin Wetzerit autasustati Georgi mõõgaga. Prikaz po 9. armii 05.10.1917.

 


wrangel.jpg (11320 bytes)
Peter von Wrangell

Sündis 15.08.1878 Kaunase kubermangus Novo-Aleksandrovskis. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Üldhariduse omandas mäeinstituudis. Sõjaväeteenistusse astus 1901. aastal ratsakaardiväe polku. Ohvitseri eksami sooritas Nikolai ratsaväe kooli juures. Võttis vabatahtlikuna osa Vene-Jaapani sõjast 2. Taga-Baikali kasakapolgu koosseisus. 1905. aastal ülendati alamjessauuliks. Lõpetas kindralstaabi akadeemia. I maailmasõja algul rittmeister ratsakaardiväe polgus. 1916. aasta detsembrist Ussuuri ratsaväe diviisi 2. brigaadi ülem ja alates 09.09.1917 III ratsaväe korpuse komandör. Enamlaste riigipöörde järel lahkus sõjaväeteenistusest. 1918. aasta augustis astus Vabatahtlikusse armeesse, kus teenis I ratsaväe korpuse ülemana, ülendati kindralleitnandiks. 1919. aasta algul määrati Kaukaasia armee ülemaks. Lahkhelide tõttu Denikiniga läks erru, kuid pärast Novorossiiski mahajätmist valgete poolt nimetati Lõuna Venemaa relvajõudude ülemjuhatajaks. Korraldas Krimmi evakueerumist. Suri 25.04.1928 (1925?) Brüsselis.
(V. Matasov, Beloje dviženije na Juge Rossii 1917-1920. Montreal 1990, lk 198; Budberg, 1968, lk 59; GHdbR Estland I, lk 580
; Vojennõi orden…2004, lk 453)

Peter von Wrangelli autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 13.10.1914 selle eest, et ta lahingus 06.08.1914. aastal Ida-Preisimaal Kauscheni küla juures ründas oma eskadroniga vastase tulistavat patareid ja vallutas 2 suurtükki. Lisaks autasustati teda Georgi mõõgaga. VP 10.12.1915.