Avaleht » Otsingu tulemused » Kinnistu detailandmed

Kinnistu detailandmed

Kinnistu üldandmed
Kinnistu nr.181
Hüpoteegi ringkondTallinn-Haapsalu KA: Mõisad
AadressUuemõisa Ridala khk
ViitedEAA.858.1.2318 EAA.2486.1.1399 EAA.2486.1.1430 EAA.14.1.202 EAA.858.2.23 EAA.1457.1.83 EAA.2840.1.727 EAA.858.2.2863 EAA.30.1.3479 EAA.2840.1.9428 EAA.858.2.309 EAA.1457.1.87 EAA.2840.1.731 EAA.858.2.3198 EAA.30.1.3385 EAA.2840.1.9430
Kinnistu nimiUuemõisa
Tehingud
Tehingmaaseadus
Kinnistamise kuupäev06.02.1926
Tehingu kuupäev25.10.1919
TehingusubjektidOmandas(id):
Eesti Vabariik,
Tehingostu-müügi leping
Kinnistamise kuupäev09.03.1911
Tehingu kuupäev09.03.1911
SisuOmandab vürstinna Evgenia Feodori t Shahovskaja-Glebova-Streshneva Uuemõisa koos Vilklaga. Hind 275 000 rubla
ViideEAA.2840.1.731
TehingusubjektidOmandas(id):
Evgenia Shahovskaja-Glebova-Streshneva,
Tehingostu-müügi leping
Kinnistamise kuupäev13.10.1907
Tehingu kuupäev15.01.1907
SisuOmandab Harry, Woldemari p von Müller. Talle kinnistatakse Uuemõisa mõisamaa (2547 tessatiini), 3 talu Uuemõisa Vedra külast, 6 talu Uuemõisa Rannakülast (208 tessatiini) ja 9 talu Vilkla mõisast (54 tessatiini). Ostuhind 73 413 rubla.
ViideEAA.2840.1.727
TehingusubjektidOmandas(id):
Harry von Müller,
Tehingpärimisleping
Kinnistamise kuupäev11.10.1902
Tehingu kuupäev24.01.1902
SisuDoktor Hans Otto, Nikolai p von Wilckeni pärija on tema lesk Maria Gustavi t von Wilcken
TehingusubjektidOmandas(id):
Maria von Wiclken(Amet: doktor),
Tehingostu-müügi leping
Kinnistamise kuupäev02.04.1899
Tehingu kuupäev14.03.1899
SisuDoktor Hans, Nikolai p von Wiclken omandas koos Uuemõisaga Vilkla (494 tessatiini) ja Saunja mõisamaa (270 tessatiini) väärtuses 165 000 rubla.
TehingusubjektidOmandas(id):
Hans von Wilcken,
Tehingpärimisleping
Kinnistamise kuupäev02.04.1899
Tehingu kuupäev05.02.1896
SisuFriedrich Rudolf Hermann (+18.02.1893) von Gerneti mõtteline osa Uuemõisast, Vilklast ja Saunja mõisamaakohast läks jagamatult Aleksandrine Luise Pauline, Ludvigi t von Gernetile, (teisest abielust Svirskaja sünd von Renteln) ja tema lastele Ludvig Richard Friedrich, Margarethe ja Madeleine von Gernetitele.
ViideEAA.2840.1.9428
TehingusubjektidOmandas(id):
Aleksandra Svirskaja,
Aleksandrine Luise Pauline von Gernet,
Ludvig Richard Friedrich von Gernet,
Margarethe von Gernet,
Magdalena von Gernet,
Tehingpärandavara jagamise leping
Kinnistamise kuupäev22.04.1893
Tehingu kuupäev18.03.1893
SisuRichard, Karl Johanni p von Gerneti (+13.05.1892) pärijad on tema lesk Magdalene(Molli) Pauline Charlotte, Peteri tütar von Gernet (sünd von Stackelberg) ja poeg Hermann 2/8 osas. Tütred Hedwig, Katharine von Gernet, Magdalena (Molli) von Kramer (Krehmer), Marie Luise von Walter igaühele 1/8 osas. Richard von Gernet on pärusomanik alates 1876. a
ViideEAA.2840.1.713
TehingusubjektidOmandas(id):
Magdalene (Molly) Pauline Charlotte von Gernet,
Friedrich Rudolf Hermann von Gernet,
Marie Elisabeth Pauline Hedvig von Gernet,
Pauline Katharine (Katy) Sophie von Gernet,
Henriette Marie Luise von Walter,
Magdalene (Molly) Krehmer,
Tehingpäruspandiõigus
Kinnistamise kuupäev30.04.1858
Tehingu kuupäev20.12.1857
SisuMaakohtunik Karl Johann, Karl Gustavi p von Gerneti (+08.11.1857) pärija on tema poeg Richard von Gernet. Ta saab Uuemõisa, Vilkla ja poolmõisa Saunja. Hind 70 000 hõberubla. Kiideva mõisa juurde kuuluva kõrtsi Viigarti koos samanimelise maakohaga, mis liidetakse Uuemõisaga, hind 3 000 hõberubla. Pool seni Koluverele kuulunud heinamaast Suur Soo, hind 2 000 hõberubla. Lisaks Salajõe mõis, mis kuulub tema emale Hedwig Elisabeth, Jakob Johanni t von Gernetile (sünd von Patkull), väärtuses 5 200 hõberubla saab tema nimele kinnistatud pärast ema surma. Päruspandiõigus kehtib alates 1789. aastast ja on kinnistatud 87-ks aastaks
ViideEAA.2840.1.9427
TehingusubjektidOmandas(id):
Richard von Gernet,
Tehingavalik müük
Kinnistamise kuupäev01.07.1822
SisuAvalikul müügil omandab Uuemõisa pandiõiguse Johann, Karl Gustavi p von Gernet.
ViideEAA.2840.1.9430
TehingusubjektidOmandas(id):
Karl Johann von Gernet,
Tehingpandiloovutusleping
Kinnistamise kuupäev23.04.1822
SisuOoberst, krahv Magnus Johann Stenbock eraldab ja loovutab Suuremõisa talu Prosta ja vabadikukoha 1/4 revisioniadramaaga meeskohtunik Gustav Wilhelm, Fromhold Johanni p Taubele Riguldist. Hind 5 000 bankorubla
ViideEAA.2486.1.1430
TehingusubjektidOmandas(id):
Gustav Wilhelm Heinrich von Taube,
Tehingpandileping
Kinnistamise kuupäev07.10.1814
Tehingu kuupäev07.10.1814
SisuMaanõunik krahv Jacob Pontus Stenbock loovutab Uuemõisa pandi oma pojale Magnus Johann Stenbockile. Hind 23 000 bankorubla
ViideEAA.2486.1.1430
TehingusubjektidOmandas(id):
Magnus Johann Stenbock,
Tehingpandiloovutusleping
Kinnistamise kuupäev16.03.1808
SisuMaanõunik krahv Jacob Pontus Stenbock eraldab ja loovutab Siiani Uuemõisa juurde kuulunud Sutlepa karjamõisa oma pojale Magnus Johann Stenbockile. Hind 18 000 hõberubla
ViideEAA.30.1.3385
TehingusubjektidOmandas(id):
Magnus Johann Stenbock,
Tehingpandiloovutusleping
Kinnistamise kuupäev26.05.1796
Tehingu kuupäev26.05.1796
SisuKammerhärra Otto Reinhold Ludwig Ungern-Sternberg loovutab Uuemõisa pandi krahv Jakob Pontus, Friedrich Magnuse p Stenbockile
ViideEAA.30.1.3479
TehingusubjektidOmandas(id):
Jacob Pontus Stenbock,
Tehingpandileping
Kinnistamise kuupäev18.01.1789
SisuChristoph Richteri pärijad olid 29.06.1731 kokku leppinud, et mõis peab minema pojale Engelbrecht Richterile. Tema suri peatselt ja mõis sai ta pojapojale maanõunik Christoph Adam Richterile (+1758), kellelt päris lesk Barbara Hedwig Richter (sünd Oettingen)(+1776). Neil oli neli tütart. Pärivad tütrepoeg ja teise tütre Charlotte väimees Otto Magnus Johann, Christophi p von Richter. Tema pandib Uuemõisa koos Sutlepa ja Löwe karjamõisatega kammerhärra Otto Reinhold, Reinhold Gustavi p von Ungern-Sternbergile alates lihavõtetest 1789. a 87 aastaks. Lepingust jääb välja 1/2 adramaad nimega Suureküla (hilisem karjamõis). Hind 63 800 rubla
ViideEAA.1457.1.83
TehingusubjektidOmandas(id):
Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg,
Tehingtagastamise akt
Kinnistamise kuupäev16.05.1734
Tehingu kuupäev16.05.1734
Sisu1716. a kinkis Peeter I mõisa admiralile, Eestimaa kindralkuberner Feodor Apraksinile (1666-1728), mis pärast tema surma läks riigile tagasi. Protsess Haapsalu läänis asuvate mõisate kuuluvuse üle. Keisrinna Anna tagastab Uuemõisa De la Gardie tehtud võlgade eest maanõunik Christoph Richteri pärijatele.
ViideEAA.854.2.DII6096
TehingusubjektidOmandas(id):
Christoph von Richteri pärijad,
Tehingostu-müügi leping
Kinnistamise kuupäev14.12.1681
Tehingu kuupäev14.12.1681
SisuOstis oma äialt Magnus Gabriel De la Gardielt Haapsalu lossi. linna ja kogu lossilääne, sh Uuemõisa. Uuemõisa redutseeriti riigile 1691.a.
ViideEAA.1.2.480
TehingusubjektidOmandas(id):
Otto Wilhelm von Königsmarck,
Tehingostu-müügi leping
Kinnistamise kuupäev11.05.1628
Tehingu kuupäev25.11.1625
SisuTeateid 1539. a, mil Uuemõisa oli piiskopimõis. 1563-1626. a riigimõis, kuuludes Haapsalu linnuselääni koosseisu. 1565. aastal kuulus mõisa alla 608 adratalu 255 adramaaga, 26 üksjalga ja 4 veskit. Gustav Adolf kingib 11.05.1628 alad koos Haapsalu linnaga krahv Jacob, Pontuse p De la Gardiele (+1652). Tema pärija on poeg Magnus Gabriel De la Gardie, kes müüs väimehele Otto Wilhelm von Königsmarckile. Mõis redutseeriti ja jäi kroonu valdusesse. 1691-1734. a riigimõis
ViideEAA.1.2.521
TehingusubjektidOmandas(id):
Jacob De la Gardie,
Suurus
Suurus2499.000
Ühiktiin
Suurus2547.000
Ühiktiin
Märkus1907
Suurus2784.000
Ühiktiin
Märkuskoos Vilklaga