Help
Grid view Gallery view Detail view
Displaying 923701-923725 of 928883 result(s).
1. dets. 1924.a. surmasaanud teedeminister Karki matused. Läti Vabariigi presidendi külaskäik 23.-24. veebr. 1925; Soome presidendi külaskäik 1925.a. Kaitseliidu pealikute külaskäik Lätti. Kaitseväe Otepää manöövrid 1925.a., taktikalised õppused 1926.a. jaanuaris jne.
Kultuuriline ajaloopilt. Rõivastus 15. saj. Repro A. Essenweini raamatust "Kulturhistorischer Bilderatlas. II. Mittelalter" Leipzig, 1883.
Uku talu. Vaade talu tagafassaadile ja otsale
Ratsavõistluste avadefilee polkovnik K.Aru juhtimisel. Tagaplaanil arhitekt M.Kaivi poolt projekteeritud vahekohtunike vaatlustorn.
Vabadussõda. Laiarööpalise soomusrongi nr.4 suurtükiväelased suurtükiplatvormil. Torule toetub patarei nooremohvitser ohvitseri asetäitja Peeter Kull, ratta juures patareiülem alamleitnant Karl Einberg (Kaarel Ainomäe), paremal äärmine rongi komandandi abi alamkapten Ernst Grasmandorf (Soomuste).
Vabadussõda. Ravil viibivad sõdurid ja meditsiinipersonal 1.Tartu Sõjaväehaigla (Maarjamõisa haigla) palatis. (Keskel istub haigla nooremordinaator Anna Peterhof?).
Vabadussõda. [6.Jalaväepolgu 8.roodu] sõdurid Tšerjoha jõe äärses talus söömas koos perenaisega. Paremal [roodu nooremohvitser alamleitnant Hans Ingermann?].
Vabadussõda. Kalevi Maleva Pataljoni sõdurid-kergejõustiklased Sangastes. Vasakult: 1. pataljoni ülem alamleitnant Leopold Tõnson, 2. püssimeister (relvur) allohvitser Eduard Hiiop, 6. pataljoni majandusülem alamleitnant Bernhard Abrams.
Vabadussõda. Kalevi Maleva Pataljoni 3.roodu ülem leitnant Karl Kamal.
Vabadussõda. Kalevi Maleva Pataljoni sõdurid jalgpalli mängimas Sangastes.
Vabadussõda. 3.Diviisi reservis oleva Kalevi Maleva Pataljoni sõdurid kasarmuks kohaldatud talumajas.
Dokumentaalfilmi "Kosmos 68" võttematerjal.
Vabadussõda. 3.Diviisi reservis oleva Kalevi Maleva Pataljoni tehnilise roodu Madsen kuulipildujate komando. Vasakul seisab rooduülema kohusetäitja lipnik Arnold Neigardt.
Vabadussõda. 3.Diviisi reservis olev Kalevi Maleva Pataljon.
Johannes Kaasik - (1898-1960) NLKP liige alates 1915.a, võttis osa Oktoobrirevolutsiooni sündmustest Narvas. Kodusõja ajal Punaarmees, alates 1922.a Leningradis
Tantsija, O. Wilde tragöödia "Salome" osatäitja, (08.06.1922 fotokoopia).
Saku mõis. Otsevaade esifassaadile
Läti sõjaväelendurid külas Üksik Lennuväedivisjonis nr.1. Vasakul divisjoniülem kolonelleitnant Karl Haas, keskel Õhuväe ülem kolonel Richard Tomberg.
Mälestusmärk Vihterpalus, aastatel 1941-1945 Teises maailmasõjas langenuile.
Mälestusmärk Nissil 1941-1945 Teises maailmasõjas langenuile.
Vestibüül
Tulekivist esemeid Akalist ja Kullamäelt: 1 - 3800:393; 2 - 3800:402; 3 - 4045:1060; 4 - 4045:944; 5 - 4013:831; 6 - 4045:1168; 7 - 3800:254.
Tulekivist esemeid Akalist ja Kullamäelt: 1- 3800:321; 2 - 5390; 3 - 4045:1253; 4 - 3800:45; 5 - 4013:3415; 6 - 2845; 7 - 7590; 8 - 4638; 9 - 4412.
Maja Tartus Filosoofi 11, kus asusid 1930ndail aastail pahempoolsed ametiühingud.
[Foto veel kirjeldamata]