Sõdur ja seadus

Arhiiviallikad Esimeses maailmasõjas osalenud eestlaste kohta

Arstliku läbivaatusega seotud dokumendid
Dokumendid pensioni ja abiraha määramise kohta
Kirjavahetus
Kutsealuste nimekirjad
Maakaitseväelaste nimekirjad
Mobiliseeritute nimekirjad
Sõjavangide dokumendid
Teenistuslehed
Vabatahtlike nimekirjad
Valgepiletimeeste nimekirjad
Väkkevõetute nimekirjad

Sõdur ja seadus

Vene armee komplekteerimine maailmasõja eel tugines 1874. aastal kehtestatud üldisele sõjaväekohustusele, mille alusel teenistus relvajõududes jagunes kolmeks: tegevteenistuseks, teenistuseks reservis ja teenistuseks riiklikus maakaitseväes. Kui rahu ajal täiendati relvajõudude reakoosseisu noorsõdurite (новобранeц) värbamisega iga aasta hilissügisel, kusjuures iga-aastane noorsõdurite norm täideti 21-aastaseks saanud meeste seast liisu teel, siis maailmasõja ajal loobuti noorsõdurite väljavalimisel liisutõmbamisest ja mehed kutsuti teenistusse kutsealuste nimekirjade alusel sundkorras.

Sõja korral kutsuti tegevteenistusse ka armee reserv – tagavaraväelased – ning vajadusel mobiliseeriti riiklik maakaitsevägi. Maakaitseväe koosseisu arvati maailmasõja eel kogu tegev- ja reservteenistusse mittekaasatud sõjaväekohustuslik meeselanikkond vanuses kuni 43 aastani. Maakaitseväe koosseis jagunes kaheks: 1. ja 2. järgu maakaitseväelasteks (ратник). 1. järgu maakaitseväelased olid füüsiliselt sõjaväeteenistusse sobivad, kuid liisutõmbamisega tegevteenistusest kõrvale jäänud mehed, samuti kõik tegev- ja reservteenistuse läbi teinud mehed kuni sõjaväekohustusea lõpuni. 1. järgu meestega nähti mobilisatsiooni korral ette maakaitseväeüksuste ja vajaduse korral ka regulaarüksuste komplekteerimine. 2. järgu maakaitseväelased olid perede ainukesed toitjad ja füüsiliselt tegevteenistusse sobimatud sõjaväekohuslased, nendega komplekteeriti üksnes maakaitseväe- ja tagalaüksused.

Maailmasõja esimesel aastal teostati Eesti alal üks reservistide (juulis) ja kolm 1. järgu maakaitseväelaste mobilisatsiooni (juulis, septembris ja detsembris). Samuti toimus korraline noorsõdurite võtmine. 1915. aastal võeti Eestist lisaks korralisele noorsõdurite värbamisele (jaanuaris) noorsõdureid teenistusse veel kahel korral ennetähtaegselt (mais ja augustis). Ühtlasi korraldati neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni (aprillis, augustis, septembris ja oktoobris), kusjuures alates 1915. aasta septembrist hakati teenistusse kutsuma ka 2. järgu maakaitseväelasi. 1916. aasta jaanuaris kutsuti teenistusse valgepiletimehed ehk algselt sõjaväeteenistusest vabastatud, korraldati viis maakaitseväelaste mobilisatsiooni (veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris) ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. 1917. aasta veebruaris võeti noorsõdureid ennetähtaegselt teenistusse veel üks kord.

Sõjaväeteenistusest andsid vabastuse mitmesugused erandid, perekondlikud põhjused (nt pere ainukene toitja), usuline taust  ning füüsiline sobimatus. Sõja tingimustel paljudest eranditest loobuti. Näiteks ei kuulunud erandi alla enam õppivad noored ja keelati ära juba tegevteenistuses olnud sõduri asendamine pereliikmega. Vaenlase poolt hõivatud territooriumidelt pagenud noorukid tuli teenistusse võtta kohapeal, hinnates nende vanust välimuse järgi.

Eraldi eeskirjad kehtestati vabatahtlike teenistusse võtmiseks. See oli seotud eelkõige reservväelaste mobilisatsiooniga, mille käigus paljud avaldasid soovi vabatahtlikult teenistusse astuda. Vabatahtlikult võisid maavägedesse astuda väeteenistussobilikud mehed 18. kuni 43. eluaastani. Nendeks võisid olla sõjaväekohustust veel mitte täitma kutsutud kutsealused, sellest kohustusest seni vabastuse saanud või eriseaduse alla kuulunud isikud. Samuti võisid vabatahtlikult teenistusse astuda 2. järgu maakaitseväelased, erualamväelased ning need, kellele ei laienenud üldise sõjaväekohustuse seadus. Vabatahtlikuna ei saanud teenistusse astuda kohtu all olnud või kohtulikult karistatud isikud. Vabatahtlikud jagunesid kaheks: vabaltmääratud (вольноопределяющийся – kesk- või kõrghariduse omandamise järel soodustingimustel teenistusse astunud vabatahtlikud) ja vabatahtlikud (доброволец, охотник). 

Esimese maailmasõja eel hajutati eestlased, nagu ka paljud teiste vähemusrahvuste esindajad erinevate väeosade vahel laiali, kuid sõja käigus hakati lubama ka rahvusväeosade loomist. Eesti rahvusväeosad loodi peale veebruarirevolutsiooni ja tänu neile õnnestus enamus aina suuremasse korratusse langevas Vene sõjaväes teeninud eestlasi kodumaale koondada. Rahvusväeosadest jõudis rindele vaid 1. Eesti polk, mis saadeti 1917. aasta oktoobris Muhu saarele Saksa vägede pealetungi tõrjuma. Üldise segaduse tõttu Vene vägedes ülesanne ebaõnnestus ja vangi langes umbes 1600 eestlast.

I maailmasõjas osalenud eestlaste arv on hinnanguline ja veel suurem teadmatus valitseb sõjavangi sattunute ja teadmata kadunuks jäänute suhtes. Ilmasõjas vangistatud ja Euroopasse jäänud sõdurite  probleemide ja repatrieerimise küsimustega hakkas Eesti Vabariik tegelema üsna varakult Välisministeeriumi ning välisesinduste eestvõttel. Loe lähemalt ajaveebist ja Esimese maailmasõja entsüklopeediast.

Ilmasõjas osalenud sõduritel ja nende perekondadel oli õigus saada riigikassast pensioni (казенная пенсия), päevaraha (суточный денегъ) või abiraha (продовольственноe пособие). Seda reguleerisid mitmed seadused, nt alamväelaste ja nende perekondade toetamise seadus 25. juunist 1912. Abiraha suurus arvestati välja rukkijahu, odratangude, soola ja toiduõli kohalike turuhindade järgi. Toetus määrati igale pereliikmele, alaealistele pooles ulatuses. Toetust võisid saada sõdurite naised-lapsed, isad, emad, onud, vanaemad, vennad ja õed, kui sõttavõetu oli enne seda olnud nende ülalpidaja. Toetust ei saanud töövõimelised, kes olid enne sõdagi ise olnud pere põhitoitjad, samuti need, kes olid majanduslikult heal järjel. Noorsõdurina sõtta võetute pered ei saanud toetust enne (v. a. pere ainsad toitjad), kui kohustuslik teenistusaeg oli ära teenitud. Abiraha maksid välja linnavalitsused ja vallavalitsused, linnas iga kuu, maal neli korda aastas. Toetust ei makstud enam, kui keegi oli surnud, sõjast naasnud või selgus uusi asjaolusid, näiteks säilitati osadele ametnikele palk ka sõjaväes olemise ajaks. Õigus päevarahale oli näiteks teenistusülesannete täitmisel haigestunud või haavata saanud sõduritel, kes saadeti koju kuni aastaks kosuma.

Kirjandus:
Ado Grenzstein. Soldati Sõnaraamat = Русско-эстонсский словарь для солдат-эстонцев.Tartu 1890.
Ansomardi, pseud. (= kapten Pitka). Sõjamehe sõnastik. Tallinn 1914.
Christopher Clark. Uneskõndijad: Kuidas Euroopa 1914. aastal sõjateele asus. Varrak 2015.
Eesti ajalugu, V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 396–410.
Eesti rahvusväeosad 1917–1918. Antoloogia. // Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 7. Koostanud Ago Pajur ja Tõnu Tannberg. Tartu 2015.
Eestlased ilmasõjas. Sõdurite kirju, päevikuid ja mälestusi Esimesest maailmasõjast. Koostanud Tõnu Tannberg. Tartu 2015.
Ellen. Esimene maailmasõda Eesti naise mõtteis. Ellen Koppeli 1914. aasta päevik Potsdami õpingupäevilt. Koostanud Kristel Vilbaste. Tallinn 2014.
Heino Ernits, Enn Veskimägi. Vene-eesti sõjanduse sõnaraamat. Tallinn 1986.
Esimene maailmasõda eesti kultuuris. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised. Toimetanud M. Hinrikus, A. Mattheus. Tallinn 2015.
Esimene maailmasõda ja Eesti. Eesti Ajalooarhiivi toimetised 22 (29). Koostanud Tõnu Tannberg. Tartu 2014.
Esimene maailmasõda ja Eesti. II. Eesti Ajalooarhiivi toimetised 24 (31). Koostanud Tõnu Tannberg. Tartu 2016.
Esimene maailmasõda ja selle järelkajad Eestis. - Ajalooline Ajakiri 2016, nr. 1 (155). Toimetanud M. Kuldkepp, K. Piirimäe, K. Piirimäe.
Eesti rahvusväeosade loomine 1917-1918. 1. Eesti polk. I. Koostanud Oskar Kurvits. Tallinn 1930.
Liisi Esse. Eesti sõdurid Esimeses maailmasõjas: sõjakogemus ja selle sõjajärgne tähendus. Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis 38. Tartu 2016.
I maailmasõda Ida-Euroopas - teistsugune kogemus, teistsugused mälestused. Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 5 (11). Peatoimetaja Toomas Hiio. Tallinn 2015.
Juhtumised suures Euroopa sõjas 1914.–1918. aastal. Läbi elatud juhtumised mälestuseks kirja pannud Kustas Viitmann. Koostanud Andres Seene. Tartu 2015.
1. Eesti polgu komitee protokollid 1917-1918. // Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost 3. Koostanud Ago Pajur ja Tõnu Tannberg. Tartu 2001.
2. Eesti jalaväepolgu ajalugu. Allikapublikatsioon. // Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost 5. Koostanud Juhan Mõttus ja Enn Kippel. Tartu 2007.
Lahesalu, Eduard. Sõjavangis: (mälestisi). Keila 1932.
Lühikene eesti soldati käsiraamat = Краткое руководство для нижних чинов из эстонцев. Petrograd 1915.
Karl Markin. Sõjamälestused 1915. aasta aprillist peale. Tallinn 2016.
Aadu Must. Muutugu või kadugu! Baltisakslased ja Esimene maailmasõda. Tartu 2016.
Reinhard Nachtigal. Troops of Estonian Origin Among Russian POWs in Germany 1914-1918. - Encapsulated Voices. Estonian Sound Recordings from the German Prisoners-of-War Camps in 1916-1918. Toimetanud J. Ross. Köln-Weimar-Click here Wien 2012.
Leo Orgusaar. Mälestusi Eesti Bordeaux pataljoni päevilt. Käsikiri. Tallinn 1938.
Rahvusväeosade loomisest Eestis. Mälestusi ja kirju aastatest 1917-1918. // Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost 1. Koostanud Ago Pajur ja Tõnu Tannberg. Tartu 1998.
Hans Rebane. Nõuandja sõjameestele ja nende omastele. Wiies osas ühes lisaga, Seadused ja uuemad määrused paiuki ja abiraha saamise kohta kroonult ja mitmesugustest komiteedest; Kuidas oma õigust nõuda ja kaewata; Haiguste nimekirjad, haigused, mis wäeteenistusest wabastawad, ühes seletustega; Palwekirjade wormid Wene keeles. Tartu 1916.
R. Summer. Eesti soldati käsiraamat = Руководство для нижних чинов из эстонцев: Wäeteenistuse kord ja seadlused ning soldatielus ettetulewad sõnad: Juhatuseraamat igale kroonuteenistusesse minejale. Tallinn 1917.
Tõnu Tannberg. Eestlased Vene armees impeeriumi lõpuperioodil (1900–1917). Blokovskij sbornik, XVIII, lk 334–343. 
Tõnu Tannberg. „Tsaar kui kutsub oma lapsi...“ 1914. aasta mobilisatsioonidest Eesti- ja Liivimaal. // Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse. Artiklid. Eesti Ajalooarhiivi toimetised 3(10). Tartu 1998, lk 193–212.
Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky. Minu vanaisa Eduard Ritsoni mälestused Esimesest maailmasõjast. Tallinn 2015.
Закон о пенсиях и единовременных пособиях чинам военного ведомства и их семьям. 23 iюня 1912 года.
Закон о призренiи нижних воинских чинов и их семейств. 25 iюня 1912 года.
О пособiях семействам нижних чинов. Петроград 1914.
Устав о воинской повинности: официальное издание Управления по делам о воинской повинности Министерства Внутренных Дел. Петербург 1913.

Arhiiviallikad Esimeses maailmasõjas osalenud eestlaste kohta

Andmete sisestamiseks on välja valitud kutsealuste nimekirjad ja väkkevõetute nimekirjad aastatest 1911–1917,  sõdurite teenistuslehed, maakaitseväelaste ja mobiliseeritute nimekirjad, pensioni ja abiraha määramisega seotud dokumendid ja mitmed teised allikad. Märkimist väärib, et allikad ei ole ühtlaselt säilinud: näiteks on Tartumaa ja Harjumaa kutsealuste nimekirjad tervikuna alles, aga Võrumaa nimekirjadest on säilinud vaid mõned.

Arhiivikeeli asuvad allikad säilikutes, mille detailid on allpool lahti seletatud. Reeglina on säiliku vorm ja sisu venekeelne, kirjapandu mõistmiseks tuleb osata kirillitsat lugeda ja venekeelseid sõnu eesti keelde tõlkida.

Arstliku läbivaatusega seotud dokumendid

Sõdureid võidi arstliku komisjoni poolt läbi vaadata mitmetes olukordades: noorsõdurite võtmisel, puhkusel olnute ja mobiliseeritute väeossa tagasisaatmisel, pensioni määramisel jm.

Arstliku läbivaatuse akt
Актъ освидельствованiя


Läänemaalt pärit ja 290. Valuiski jalaväepolgus teeninud Karl Mihkli poeg Kollo arstliku läbivaatuse akt aastast 1916. EAA 316-2-151, l. 4

Aktis on kirjas:

  1. sõduri ees-, isa- ja perekonnanimi, vanus, päritolukoht, väeosa ja auaste;
  2. kus ja millal arstlik läbivaatus toimus;
  3. diagnoositud haigus(ed), kas sõdur haigestus teenistusülesandeid täites;
  4. komisjoni otsused: millises ulatuses on sõdur kaotanud töövõime, kas omab õigust riiklikule pensionile ja mille alusel, kas kutsutakse korduvale läbivaatusele.

Haiguse tõttu puhkusel viibinud sõdurite arstliku läbivaatuse nimekiri
Списокъ нижнимъ чинамъ находящимся по болезни въ отпуску и переосвидетельствованнымъ эв. комиссiей при Перновскомъ сборномъ пункте х Ноября 191х г.

Väljavõte 23. detsembril 1916 Pärnu kogunemispunktis puhkusel viibinud sõdurite arstliku läbivaatuse nimekirjast. EAA 316-1-544

  1. järjekorranumber nimekirjas;
  2. perekonna-, ees- ja isanimi; auaste ja väeosa;
  3. esmase teenistuse algusaeg;
  4. komisjoni otsus: sai ajapikendust, tunnistati terveks, vabastati alatiseks teenistusest, märkus mitteilmumise kohta;
  5. märkused tõendi edastamise vm kohta; vahepeal siin sõduri päritolukoht.

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:


 Mihkel Asafeldt

Dokumendid pensioni ja abiraha määramise kohta

Protokolliraamat endistele alamväelastele ja nende perekondadele riikliku pensioni ja abiraha määramise kohta
Протоколы о назначении казенных пенсий и пособий отставным нижним чинам и их семьям

Iga sõduri küsimust arutati väeteenistuskomisjonis eraldi ja koostati omaette protokoll.

Protokollis on kirjas:

  1. sõduri ees-, isa- ja perekonnanimi, vanus, päritolukoht, väeosa ja auaste;
  2. andmed haavata/vigastada saamise ja teenistusest vabastamise kohta;
  3. kas perekonnale makstakse igakuist abiraha;
  4. vajadusel arstliku läbivaatuse tulemused;
  5. komisjoni otsus: kas tunnistatakse töövõimetuks, mille alusel ja millises ulatuses, kas on õigus riiklikule pensionile ja millises summas.

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:


Eduard Idavain

Toimik pensionist ilmajätmise kohta
Дело об отказе в пенсiй по закону 25 iюнiя 1912 года: cвидетельства о болезни военнослужащих
ka Дело о прекращении переписки о назначении пенсии по закону 25. июня 1912 г. уволенным из армии


Toimikus võib sõduri kohta olla mitmeid dokumente: haigustõend (vt teenistuslehed), väeteenistuskomisjonis läbi viidud arstliku läbivaatuse akt (vt arstliku läbivaatusega seotud dokumendid), komisjoni otsus pensionitaotluse rahuldamata jätmise kohta ja kirjavahetus.

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:



 Juhan Saar

Ehkki sõdurikaardi täitmisel on olulised eelkõige haigustõendil olevad andmed, märgi palun kirje juurde kõikide selle isikuga seotud dokumentide kaadrinumbrid!

Mobiliseeritud alamväelaste perede toimetuleku hindamise protokollid
Протоколы по обследованiю личнаго состава семействъ нижнихъ воинскихъ чиновъ

Valla- või linnavalitsuses koostatud protokollidesse pandi kirja andmed mobiliseeritud reserv- ja maakaitseväelaste, osade noorsõdurite (pere ainsad toitjad) ning teenistusse võetud vabatahtlike perekondade kohta. Nende põhjal koostati väeteenistuskomisjonis omakorda abiraha väljamaksmise lehed (Pаздаточная ведомoсть для полученiя продовольственнаго пособiя семействами нижнихъ воинскихъ чиновъ), mille alusel perekonnaliikmetele igakuine toiduabiraha välja maksti.


Väljavõte sõdurite Tartus elavate perede toimetuleku hindamise protokollist aastast 1916. EAA 314-1-66


  1. järjekorranumber;
  2. protokolli kandmise kuupäev;
  3. sõduri perekonna-, ees- ja isanimi; millisesse omavalitsusse on sisse kirjutatud; millise väeteenistuskomisjoni nimekirjas on; kas on reserv- või maakaitseväelane, noorsõdur, kes on pere ainus toitja või vabatahtlik;
  4. sõduri perekonna elukoht;
  5. andmed sõduri pereliikmete kohta (nimed, sünniajad), märkused töövõimetust kinnitavate tõendite kohta;
  6. kas ja mil moel pidas sõdur enne väkkevõtmist ülal oma isa, ema, vanaisa, vanaema, õdesid-vendi, kes olid piiratud töövõimega või alaealised;
  7. andmed sõduri alaealiste (kuni 17-aastased) laste, samuti tema poolt ülalpeetavate õdede-vendade ning abielus olevate õdede majandusliku olukorra kohta; vahepeal on lahtrisse märgitud number (nt 1, 3, 1 ½), mis näitab, mitme inimese toitja väkkevõetu oli; täisealiste vendade puhul on kirjas seotus väeteenistusega, näiteks kas on väkke võetud, on vaenlase käes vangis või vabastatud alatiselt teenistusest;
  8. lahtris nr 6 näidatud isikute varanduslik seis;
  9. hoolekogu otsused: kas sõduri pereliikmed vajavad riigikassast abiraha;
  10. märkused sõduri perekonna koosseisus toimunud muutuste, samuti 5-17-aastaste pereliikmete vanuse muutumise kohta;
  11. teenistusse võtmise aeg;
  12. märkused: kas ja miks lõpetati abiraha maksmine vm.

Lahtrite 7-10 sisuks võib olla märkus selle kohta, et abiraha saamise taotlus rahuldati juba mõne teise omavalitsuse poolt.

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:


Arnold Välk



Abiraha/puhkuseraha väljamaksmise leht
Pаздаточная ведомoсть

Dokument koostati omavalitsuste kaupa enamasti ühe kuu kohta. Väljamaksmise lehe alusel liikus raha väeteenistuskomisjoni kassast valla- või linnakassasse, kust sõdur või tema pereliikmed selle kätte said.


Väljavõte Särevere valla sõduritele puhkuseraha väljamaksmise lehest, juuli 1916. EAA 49-1-12a


  1. järjekorranumber;
  2. sõduri päritolukoht (kubermang, maakond, vald); auaste, väeosa, ees-, isa-, perekonnanimi;
  3. viited dokumentidele, mille alusel on õigus saada puhkuseraha;
  4. millise kuupäevani on õigus saada puhkuseraha (puhkuse lõpukuupäev);
  5. millise ajavahemiku eest makstakse puhkuseraha käesoleva lehe alusel;
  6. väljamakstava puhkuseraha summa rublades ja kopikates;
  7. kättesaaja allkiri või väeteenistuskomisjoni märkus väljamaksmise kohta (выданы – makstud);
  8. märkus päevaraha mittemaksmise ja selle põhjuste kohta.

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:


Jüri Põder


Toimik puhkuseraha maksmise kohta
Дело о выдаче суточных денег нижним воинским чинам x волoсти

Toimikus võivad olla järgmised dokumendid: päevaraha väljamaksmise lehed, kirjavahetus väeteenistuskomisjoni ning valla- või linnavalitsuste jt ametiasutuste vahel,  puhkusel viibivate sõdurite avaldused päevaraha saamiseks või kohaliku omavalitsuse poolt väeteenistuskomisjonile esitatud nimekirjad nendest sõduritest, dokumendid, mille alusel oli sõduril õigus saada  päevaraha (haigustõend, puhkusel viibimise tõend).

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:




 Hans Alman


Palun märgi sõdurikirje juurde kõikide selle isikuga seotud dokumentide kaadrinumbrid!

Kirjavahetus

Selle allikaliigi alla on koondatud säilikud, mis

Näited

Tallinna politseivalitsuse kiri Läänemaa väeteenistuskomisjonile, milles antakse teada, et Koluvere vallast pärit 71. Belevski jalaväepolgu reamees Mart Mardi p. Saul mobiliseeriti 1914. aastal Tallinnas, 24.01.1915. EAA 37-1-129, l. 5


Albu valla hoolekogu protokoll Järva-Jaani vallast Albu valda elama asunud Anna Känikule abiraha maksmise asjus,
8. detsember 1916. Protokollist selgub, et Anna poeg tagavaraväelane Martin Jakobi p. Känik võeti teenistusse
20. juulil 1914. EAA 49-1-5

Järvamaa väeteenistuskomisjoni kirjavahetus erinevate ametiasutustega Väätsa valla liikmetele Mart (Martin) ja Miina Topsile sõjas olevate poegade eest abiraha andmise asjus, 1915. Poeg Johannes Tops mobiliseeriti 2. jaanuaril 1915 I järgu maakaitseväelasena ja saadeti teenima ihukaitsekaardiväe Pavlovski polgu tagavarapataljoni. Poeg August Tops võeti teenistusse juulis 1914 ning teenis 68. suurtükiväes varustusbrigaadi 2. lao tagavara vanemmeistrina. EAA 49-1-6


Järvamaa talurahvaasjade(?) komissari kiri Järvamaa sõjaväeülemale, milles edastab Ambla vallavalitsuse teate selle kohta, et Ambla valla tagavaraväelane Robert Hansu p. Terk on saatnud oma vanematele kirja Josefstadtist Boheemias, kus ta viibib sõjavangis, 24.06.1915. EAA 49-1-170, l. 53



Harjumaa sõjaväeülema kiri Viljandimaa väeteenistuskomisjonile, milles teatatakse, et kaasasoleva passi omanik Patküla vallast pärit Leonhard Jaani p. Karp (sünd. 14.10.1898) mobiliseeriti noorsõdurina 3. veebruaril 1917 ja saadeti 125. jalaväe tagavarapolku. EAA 317-1-52


Petrogradi maakonna sõjaväeülema kantseleist Viljandimaa väeteenistuskomisjonile saadetud väljavõte nimekirjast, 5. november 1916: Helme vallast pärit 2. järgu maakaitseväelane Aleksander Eliase p. Peterson mobiliseeriti oktoobris 1916 Petrogradis ja saadeti teenima Petrogradi 6. tagavara sapööripataljoni. Maakaitseväkke arvati Aleksander 1899. aastal. EAA 317-1-52



Viljandimaa sõjaväeülemalt Viljandimaa väeteenistuskomisjonile saadetud Oskar Mihkli p. Binsoli tõend väeteenistuskohustuse täitmise kohta koos kaaskirjaga, 23. jaanuar 1917. 2. järgu maakaitseväelasena 1915. aasta septembris mobiliseeritud Taevere valla liige Oskar Binsol teenis 179. jalaväe tagavarapataljonis ja 460. Timski jalaväepolgus ning jäi teadmata kadunuks lahingus bulgaarlastega Karabaki küla juures 7. oktoobril 1916. EAA 317-1-53


Leena Kahesti kirjavahetus välisministeeriumiga teabe saamiseks oma mehe saatuse kohta, 1919-1920. Mustjala vallast pärit ja raskesuurtükiväe polgus reamehena teeninud Mihkel Kahest suri 23. juulil 1917 sõjalaatsaretis Hamelnis Saksamaal ning maeti sealsele kalmistule (haud nr 290). Juures on Mihkli surmatunnistus. ERA 957-11-144, l. 79-82

Palun märgi sõdur väkkevõetuks ainult juhul, kui allikas on kirjas väkkevõtmise (nt принятъ на строевую службу, принятъ на военную службу при мобилизатцiи, назначенъ въ 176 зап. п. полкъ) või sõjas osalemise (nt находитсявъ плену в Богемiи, уволенный въ отпускъ из лечебной заведенiй) fakt, v.a. juhul, kui allikas ütleb, et sõdur vabastati teenistusest enne I maailmasõja algust. Reservväelaste puhul kirjuta teenistusse võtmise ajaks I maailmasõtta võtmise kuupäev.

Ajapikenduse saamine (отстрочка до 1 Jюня 1917 г.), maakaitseväkke määramine (ополчение I разряда, ополчение второго р.), kutsekirja saamine kogunemispunkti/arstlikule läbivaatusele ilmumiseks, teenistuskõlbmatuks tunnistamine (вовсе не годенъ по ст. 36) ei tähenda teenistusse võtmist. Selle võid kirja panna märkuste lahtrisse.

Palun märgi sõdurikirje juurde kõikide selle isikuga seotud dokumentide kaadrinumbrid!


Kutsealuste nimekirjad

Kutsealuste nimekirjades on isikud kirjeldatud linnade või valdade kaupa (näitab, millisesse omavalitsusse oli noormees sisse kirjutatud). Mõnikord on säiliku alguses sisuregister, mis juhatab kätte leheküljed, kus asuvad konkreetse valla või linna kutsealused selles säilikus. Kui register puudub, leiab nimekirjas leiduvate sõdurite päritolukohad säiliku pealkirjast. Kutsealuste nimekirjad koosnevad tavaliselt põhinimekirjast ja lisanimekirjadest. Nimekirjade vormid erinevad tüübiti, samuti esineb väiksemaid erinevusi sama nimekirjatüübi erinevate aastakäikude puhul.

Põhinimekirja (VORM 1) märgiti kõik ühe aastakäigu kutseealised noormehed valdade või linnade kaupa. Venekeelse vormi vasakpoolsel lehel on kutsealuste isikuandmed lahtrites 1–10, vormi täitis kohalik omavalitsus ja edastas selle väeteenistuskomisjonile. Nimekirjade alusel kutsuti mehed komisjoni ette läbivaatusele. Lahtrites 11–18 on läbivaatuse tulemused ja komisjoni otsused. Vormi suuruse tõttu on ühe isiku andmed enamasti kahel järjestikusel kaadril.

Sõjaseisukorras võeti ennetähtaegselt väeteenistusse ka noormehi, kes ei olnud veel kutseealiseks saanud (VORM 2). Selle nimekirja lahtrid 1–6 täideti kohalikus omavalituses, lahtritesse 7–9 märgiti väeteenistuskomisjoni märkused ja otsused ning lahtritesse 10–12 lisati kogunemispunktis maakonna sõjaväeülema juures tehtud märkused.

Lisanimekirjadeks võisid olla:
  • tüüp A (A) – kutsealused, kes ei kuulu liisuvõtmise alla. Need olid teatud seisuste esindajad, näiteks linnades kodanikud, kaupmehed, teenistujate pojad jt. Isikud, kes liisuga ei pidanud väeteenistusse minema, arvati kohe mõtteliselt maakaitseväe (kas selle 1. või 2. järgu) koosseisu. Tegelikkuses olid need mehed tsiviilelus ja neid võis sõja ajal mobiliseerida;
  • tüüp B (Б) – varasematel noorsõdurite võtmisel ajapikendust saanud ja uuesti komisjoni ette kutsutud varasemate aastakäikude kutsealused (VORM 3). Ajapikendust said kutsealused tavaliselt tervislikel või perekondlikel põhjustel (näiteks olid pere ainsad toitjad), samuti pooleli olevate õpingute lõpetamiseks;
  • tüüp V (B) – vabatahtlikud; 
  • maksuvabad isikud ehk sõjaväeteenistuse seadustiku punktis 113 märgitud isikud.
VORM 1: Kutsealuste nimekiri
Призывной списокъ


Väljavõte Kastre-Võnnu valla 1915. aasta kutsealuste nimekirjast. EAA 314-1-583, l. 172p-173

  1. järjekorranumber kutsealuste nimekirjas;
  2. järjekorranumber vallaelanike nimekirjas või väeteenistuskohuslaste arvelevõtmise raamatus, mõnikord on järjekorranumbri asemel märgitud raamatu leheküljenumber;
  3. ees-, perekonna- ja isanimi; millisesse omavalitsusse on sisse kirjutatud; elukoht;
  4. sünnikuupäev, nagu on kirjas meetrikaraamatus;
  5. vanus vallaelanike nimekirja järgi;
  6. vanus väeteenistuskohuslaste arvelevõtmise raamatu järgi;
  7. andmed sõduri pereliikmete kohta, mille põhjal otsustati, kas isikul on õigus soodustustele perekondlikel põhjustel; täisealiste vendade juures on tavaliselt märgitud tema seotus väeteenistusega, näiteks kas on juba väkke võetud, saanud ajapikendust vm;
  8. usutunnistus; emakeel; perekonnaseis (vallaline, lesk, abielus, kas on lapsi); andmed hariduse omandamise kohta, kas omab sellest tulenevalt õigust lühemale teenistusajale või kas on kirjaoskaja; amet või tegevusala;
  9. kas kutsealune on kohtulikult karistatud või politsei järelevalve all või kas kutsealuselt on kohtu otsusega õigused ära võetud; 
  10. kas sõduri pereliikmetel on õigus saada riiklikku toetust või pensioni;
  11. märkus kutsealuse staatuse muutuse kohta pärast arvelevõtmist, näiteks lahkus väeteenistuspiirkonnast, avaldas soovi astuda teenistusse vabaltmääratu või  vabatahtlikuna;
  12. komisjoni otsused: kas omab soodustusi perekondlikel põhjustel või on muul põhjusel teenistusest vabastatud;
  13. tõmmatud liisu number;
  14. pikkus verssokites ja arssinates (1 verssok = 4,445 cm, 1 arssin = 16 verssokit = 71.12 cm; NB! 1 verssok jagunes verssokikaheksandikeks, mis on allikas märgitud numbritega 1-st 7-ni, nt 2, 7. Seega tuleb täpse pikkuse meetermõõdustikku teisendamisel see number korrutada 0.555625-ga ja liita arssinate-verssokite väärtusele), rinnaümbermõõt verssokites, kaal puudades ja naeltes (1 puud = 40 naela = 16,38 kg, 1 nael = 409,51241 g); arsti hinnang füüsilisele ja vaimsele tervisele; märkus läbivaatusele mitteilmumise kohta; komisjoni otsus (годен – teenistuskõlbulik, негоден – teenistuskõlbmatu, отсрочка – saab ajapikendust, на испытание – saadetakse edasisele läbivaatusele); 
  15. komisjoni otsused: kas kutsealune saab ajapikendust, saadetakse läbivaatusele kubermangu väeteenistuskomisjoni või raviasutusse, kas kannab karistust või on kohtuliku uurimise all; komisjoni poolt tunnistuse väljastamise kuupäev;
  16. märkus väkke võtmise või reservi arvamise kohta, samuti maakaitseväelasena mobiliseerimise kohta; number väkkekutse nimekirjas, tähtajatu tunnistuse väljastamise kuupäev;
  17. märkused: kas arvati maakaitseväkke, kas I või II järku, kas on arvatud sobimatuks relva kandma, number maakaitseväelaste nimekirjas;
  18. märkus kaebuse esitamise kohta komisjoni otsuse peale.
Näited sõdurikaardi täitmise kohta:


Julius KuperjanovKarl Jürgenson

VORM 2: Ennetähtaegselt noorsõduriks kutsutute nimekiri
Списокъ лицъ, родившихця въ 189x году и призываемыхъ на основанiи высочайшаго указа x года въ досрочный призывъ новопранцевъ 191x года


Väljavõte Pärnu linna 1897. aastal sündinud noorsõdurite nimekirjast, kes kutsuti 20. novembri 1915. aasta ukaasi alusel ennetähtaegselt komisjoni ette (1918. aasta kutsealused). EAA 316-1-351, l. 12p-13
  1. järjekorranumber kutsealuste nimekirjas;
  2. ees-, perekonna- ja isanimi;
  3. seisus; linnakodanike ja talupoegade puhul märgiti, millisesse omavalitsusse on sisse kirjutatud; usutunnistus;
  4. elukoht;
  5. andmed sõduri pereliikmete kohta, mille põhjal otsustati, kas kutsealusel on õigus soodustustele perekondlikel põhjustel;
  6. märkus selle kohta, kas isiku vanuse peab määrama tema välimuse põhjal;
  7. perekondlikel põhjustel saadud soodustused;
  8. kas kutsealune saab ajapikendust kooli lõpetamiseks;
  9. kutsealuse vanus välimuse põhjal;
  10. märkused väkke võtmise kohta noorsõdurina või II järgu maakaitseväelasena; kas saab ajapikendust, kas on teenistuskõlbmatu või ei ilmunud kogunemispunkti; 
  11. kogunemispunktis või väeteenistuskomisjonis toimunud arstliku läbivaatuse ja väeteenistusse võtmise aeg;
  12. märkus väeossa saatmise kohta, muud maakonna sõjaväeülema märkused.
Näide sõdurikaardi täitmise kohta:


Richard Voitka

VORM 3: Ajapikendust saanud kutsealused
Дополнительный списокъ вынувшимъ свой жеребiй въ участке при предшествовавшихъ призывахъ и получившимъ отсрочку до предстоящаго призыва

Väljavõte 1915. aasta Kastolatsi (Vastse-Otepää) valla kutsealuste lisanimekirjast, kus on kirjas varasematel aastatel ajapikendust saanud noormehed. EAA 314-1-583, l. 54p-55

  1. järjekorranumber kutsealuste nimekirjas;
  2. järjekorranumber vallaelanike nimekirjas või väeteenistuskohuslaste arvelevõtmise raamatus, mõnikord on järjekorranumbri asemel märgitud raamatu leheküljenumber;
  3. ees-, perekonna- ja isanimi; seisus või elukutse; millisesse omavalitsusse on sisse kirjutatud; elukoht; märkused kannete kohta varasemates kutsealuste nimekirjades (aasta, järjekorranumber kutsealuste nimekirjas ja liisu number, millise seadusepunkti alusel sai ajapikendust);
  4. sünnikuupäev, nagu on kirjas meetrikaraamatus;
  5. vanus vallaelanike nimekirja järgi; 
  6. vanus väeteenistuskohuslaste arvelevõtmise raamatu järgi;
  7. andmed sõduri pereliikmete kohta, nagu need olid kirjas esmasel kandmisel kutsealuste nimekirja; kas kasutas ajapikendust perekondlikel põhjustel; täisealiste vendade juures on tavaliselt märgitud tema seotus väeteenistusega, näiteks kas kutsealune on juba väkke võetud, kas on saanud ajapikendust vm;
  8. usutunnistus; emakeel; perekonnaseis (vallaline, lesk, abielus, kas on lapsi); andmed hariduse omandamise kohta, kas omab sellest tulenevalt õigust lühemale teenistusajale või kas on kirjaoskaja; amet või tegevusala;
  9. kas kutsealune on kohtulikult karistatud või politsei järelevalve all või kas kutsealuselt on kohtu otsusega õigused ära võetud;
  10. kas sõduri pereliikmetel on õigus saada riiklikku toetust või pensioni;
  11. märkus väeteenistuspiirkonnast lahkumise kohta; 
  12. komisjoni otsused: kas omab soodustusi perekondlikel põhjustel või on muul põhjusel teenistusest vabastatud;
  13. pikkus verssokites ja arssinates (1 verssok = 4,445 cm, 1 arssin = 16 verssokit = 71.12 cm; NB! 1 verssok jagunes verssokikaheksandikeks, mis on allikas märgitud numbritega 1-st 7-ni, nt 2, 7. Seega tuleb täpse pikkuse meetermõõdustikku teisendamisel see number korrutada 0.555625-ga ja liita arssinate-verssokite väärtusele), rinnaümbermõõt verssokites, kaal puudades ja naeltes (1 puud = 40 naela = 16,38 kg, 1 nael = 409,51241 g); arsti hinnang füüsilisele ja vaimsele tervisele; märkus läbivaatusele mitteilmumise kohta; komisjoni otsus (годен – teenistuskõlbulik, негоден – teenistuskõlbmatu, отсрочка – saab ajapikendust, на испытание – saadetakse edasisele läbivaatusele); 
  14. komisjoni otsused: kas kutsealune saab ajapikendust, kas ta saadetakse läbivaatusele kubermangu väeteenistuskomisjoni või raviasutusse, kas ta kannab karistust või on kohtuliku uurimise all; komisjoni poolt tunnistuse väljastamise kuupäev;
  15. märkus väkke võtmise kohta; number väkkekutse nimekirjas;
  16. märkused: kas arvati maakaitseväkke, kas I või II järku, kas on arvatud ebasobivaks relva kandma, number maakaitseväelaste nimekirjas;
  17. märkus kaebuse esitamise kohta komisjoni otsuse peale.

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Juhan Soggar

Maakaitseväelaste nimekirjad

Списокъ ратникaмъ või Ополченскiи списокъ

Maakaitseväelaste nimekirjad koostati aastakäikude ning enamasti järkude (I või II järgu maakaitseväelased) kaupa. Sõdurite juurde on hiljem lisatud andmed nende teenistuskäigu, sh ilmasõjas osalemise, kohta. Juurdekirjutused on sageli raskesti loetavad, sest on tehtud kiiresti, paljusid lühendeid kasutades.

VORM 1: I järgu maakaitseväelaste nimekiri


Väljavõte Tartumaa I järgu maakaitseväelaste nimekirjast, 1903. EAA 314-1-1063, l. 4.

  1. järjekorranumber maakaitseväelaste nimekirjas;
  2. liisu number;
  3. seisus; sissekirjutuse koht (linn, vald, küla); perekonna-, ees- ja isanimi;
  4. maakaitseväe I järku arvamise tõendi väljaandmise kuupäev ja tõendi nr;
  5. kas on riigiteenistuses või töötab raudteede valitsuse alluvuses;
  6. kas õpingud on pooleli;
  7. kas maakaitseväelane on tüürimees, kipper, madrus, laevamehaanik või -kütja, vabrikutööline, käsitööline või kalur;
  8. märkused maakaitseväelasena kutse peale (nt arstlik läbivaatus) ilmumiste, maakaitseväe 2. järku arvamise või maakaitseväelaste nimekirjast väljaarvamise kohta (nt jäi lahingus teadmata kadunuks, suri, vabastati alatiseks teenistusest haiguse tõttu, sai 43-aastaseks); viimasel juhul kriipsutati  maakaitseväelane nimekirjas maha;
  9. märkus õppekogunemistel osalemise kohta;
  10. kas võeti teenistusse (vahel ainult явился): kuupäev, väeosa, kuhu saadeti.
Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Juhan Allik


VORM 2: II järgu maakaitseväelaste nimekiri

Väljavõte Pärnumaa II järgu maakaitseväelaste nimekirjast, 1914. EAA 316-1-530


  1. perekonna-, ees- ja isanimi;
  2. millisesse omavalitsusse on sisse kirjutatud; eraldi on toodud välja maksuvabad isikud ehk sõjaväeteenistuse seadustiku punktis 113 märgitud isikud;
  3. märkus teenistusse võtmise (kuupäev, väeosa, kuhu saadeti) ja maakaitseväelaste nimekirjast välja arvamise kohta (nt jäi lahingus teadmata kadunuks, suri, vabastati alatiseks teenistusest haiguse tõttu, sai 43-aastaseks); viimasel juhul võidi   maakaitseväelane nimekirjas maha kriipsutada; muud märkused (nt amet, lõpetamata õpingud).
Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Jaan Kraeberg


VORM 3:  Peeter Suure merekindluse maakaitseväelasest töölise väkkekutsetõend
Ополченские призывные свидетельства лиц, призванных на действительную службу с оставлением в занимаемой по вольному найму должности на строительстве Морской крепости имп. Петра Великого

Seaduse järgi kuulusid mereväe mobilisatsiooni väljakuulutamise hetkel kõik Merevalitsuse (Морское ведомство) alluvuses, sh Peeter Suure Merekindluses, töötavad maakaitseväelased automaatselt mobiliseeritavate hulka. Maakaitseväelasele anti väkkekutsumise tõend, mis toimis ühtlasi isikut tõendava dokumendina. Tõendi omanik oli vabastatud kogumispunkti ilmumise kohustusest.

Tõendil on kirjas:
  1. väkkevõtmise kuupäev;
  2. millise aastakäigu kutsealune ja mitmenda järgu maakaitseväelane on;
  3. ees-, isa- ja perekonnanimi; sissekirjutuse koht;
  4. millises Merevalitsuse ametkonnas täpsemalt tegev on.
Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Abram Hiio


Mobiliseeritute nimekirjad

Списокъ ратников (запаснымъ vm), принятых на службу по мобилизации/принятых на действительную военную службу

Nimekirjad koostati maakondliku sõjaväeülema juures, kes kogunemispunktis väkkevõetud kindlaks määratud väeossa saatis, või mobilisatsiooni korraldavates instantsides (nt Peeter Suure Merekindluse mobilisatsiooniosakonnas). Teiste seas võib olla mobiliseeritud, ent kogunemispunktis haiguse tõttu ajapikendust saanute nimekirju.

Väljavõte Harjumaal 23. septembril 1916 mobiliseeritud ja kogunemispunktist väeossa saadetud I järgu maakaitseväelaste (1894., 1895. ja 1896. aastakäikude kutsealused) nimekirjast. EAA 47-1-361, l. 80


Tavaliselt on nimekirjas järgmised andmed:
  1. mobiliseeritu perekonna-, ees- ja isanimi;
  2. millise aastakäigu kutsealune on; kas on maakaitseväelane, reservväelane, noorsõdur või vabatahtlik;
  3. millisesse omavalitsusse on sisse kirjutatud: kubermang, maakond, vald/linn;
  4. millise maakonna sõjaväeülema juures mobiliseeriti;
  5. mobiliseerimise ja kogunemispunkti ilmumise või väeossa saatmise kuupäev.

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Karl Alla

Sõjavangide dokumendid

Ankeetleht. Koostatud Eesti Sõjameeste Kogunemispunkti Bordeaux´sse koondatud sõdurite kohta

Bordeaux´sse koondati 1916. aastal Vene ekspeditsioonikorpuses Prantsusmaale saadetud ja mujal Läänerindel sõjavangi sattunud Eesti mehed, kellele Eesti Vabariik üritas leida kojusaamise ja ülalpidamise võimalust. Ankeedid (allikas Küsimuste leht) on koostatud ajavahemikus jaanuar – mai 1920. Isikud ankeetidel ja teistes Kogunemispunktis loodud dokumentidel on korduvad.

Vormsi saarelt pärit ja Saksamaal vangis olnud kapral Andres Appelblomi ankeetleht, mai 1920. ERA 817-1-10, l. 5

Ankeedis on kirjas:

  1. sõduri perekonna- ja eesnimi;

  2. sünniaeg;
  3. perekonnaseis;
  4. päritolukoht (maakond ja/või vald, linn);
  5. millal võeti sõjaväeteenistusse;
  6. andmed teenistuskäigu kohta;
  7. auaste, selle andmise aeg, koht ja päevakäsu number;
  8. andmed vangi langemise koha ja kuupäeva kohta (kui isik oli endine sõjavang);
  9. vangist vabanemise kuupäev;
  10. amet enne sõjaväeteenistusse võtmist;
  11. andmed sõduri valduses olevate sõjaväeteenistusega seotud dokumentide kohta.
Ankeedi juures võib olla ka teisi isikudokumente, nt teenistusleht, tõend eriväljaõppe saamise kohta vm.

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

 

Eduard Raumer

Sõjameeste registreerimisraamat

Raamatuid peeti Eesti Sõjameeste Kogunemispunktis Bordeaux's ja need sisaldavad andmeid ajavahemikus juuni 1919 – mai 1920 kogunemispunkti tulnud sõdurite kohta.

Väljavõte Bordeaux kogumispunkti saabunud Eesti sõdurite registreerimise raamatust, 1919. ERA 817-1-10, l.2

Registreerimisraamatusse kanti:

  1. sõduri auaste;
  2. perekonna- ja eesnimi;
  3. sünniaeg;
  4. väeosa nimi;
  5. laagri nimi, kust kogumispunkti tulnud;
  6. kogumispunkti jõudmise aeg;
  7. sissekirjutuse koht Eestis (maakond ja/või vald, linn);
  8. amet enne sõjaväeteenistusse astumist;
  9. erinevad märkused (perekonnaseis, kogumispunktist lahkumine, sõduri surm vm).

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

 

Johannes Armans


Teenistuslehed

Teenistuslehele märgiti sõduri isikuandmed ja teenistuse käik antud väeosas. Ühe sõduri kohta võib olla mitu teenistuslehte erinevatest väeosadest, teenistuslehe juurde võib kuuluda ka väeteenistuskomisjonis täidetud vastuvõtuankeet, väljavõte väkkevõetute nimekirjast, väeteenistuse tunnistus, haigustõend ja mitmesuguseid muid dokumente.
Teavet tsaariarmee väeosade kohta leiad Wikipedia artiklist ja Vene keiserliku armee ajaloo portaalist.

Teenistusleht
Послужной списокъ

  20. Soome tragunipolgu teenistusleht. Joann Maurer. ERA 534-1-152, l. 88-88p

Teenistuslehe päises on märgitud väeosa, sõduri auaste, sõduri perekonna-, ees- ja isanimi (enamasti omastavas käändes).

  1. andmed teenistuskäigu kohta;
  2. kas võttis osa sõjategevusest, sai lahingus haavata või põrutada;
  3. saadud autasud;
  4. kas teda on karistatud või trahvitud ametiõiguste piiramisega või distsiplinaarkorras; millal karistuse kandis;
  5. kas sõduri perekonna- või varanduslik seis või usutunnistus on pärast teenistusse astumist muutunud;
  6. märkused eriväljaõppe ja ametikohustuste kohta.
Tagavaraväelase teenistusleht
Послужной листъ

Saaremaalt Laimjala vallast pärit ning Vene-Jaapani sõjas ja ilmasõjas osalenud kütt Mihkel Aleksandri poeg Piibu teenistusleht. EAA 318-1-601a


Teenistuslehe esimene külg teenistuse kohta noorsõdurina täideti maakondliku sõjaväeülema juures. Päises on kirjas sõduri perekonna-, ees- ja isanimi, auaste, viide reservi ja maakaitseväkke arvamise aja ning teenistusea lõppemise kohta.
  1. millise väeteenistuskomisjoni ja jaoskonna kirjas sõdur teenistusse võtmise hetkel oli;
  2. seisus;
  3. usutunnistus; perekonnaseis; kas on kirjaoskaja;
  4. teenistuse alguse kuupäev; 
  5. millises väeosas teenis;
  6. reservi arvamise aeg;
  7. kas oskab mõnda ametit;
  8. kas võttis osa sõjategevusest;
  9. saadud autasud;
  10. kas teda on karistatud või trahvitud.
Kirja pandi ka reservist teenistusse ilmumisel sõdurile riigi poolt antud esemed ja väeosa, kuhu ta ilmasõtta mobiliseerimise järel saadeti. 
Teenistuslehe tagakülg täideti sõjaväeosas. Sellele märgiti andmed teenistuse kohta pärast reservist väkke kutsumist (millal ja millisesse väeossa arvati, kas osales lahingutegevuses, sai haavata või põrutada, autasustati või ülendati).
Teenistuslehe juurde kuulub (võib ka toimikus omaette olla) teenistuslehe konts (Призывной отрезокъ), millel on kirjas väkkevõetu elukoht, täisnimi, auaste, esmase teenistuse algusaeg, millise maakondliku sõjaväeülema juures on kirjas, teenistusse ilmumise aeg ja väeosa, kuhu saadeti.


Vastuvõtuankeet
Прiемный формулярный списокъ

Pärnumaa väeteenistuskomisjonis täidetud vastuvõtuankeet. Joann Maurer. ERA 534-1-152, l. 87

  1. järjekorranumber väkkevõetute nimekirjas, väeteenistuskomisjoni jaoskonna number; millises korras teenistusse võeti (по жеребью – liisu alusel, вольноопред.  –   vabaltmääratuna, охотникомъ – vabatahtlikuna);
  2. perekonna-, ees- ja isanimi; seisus, millisesse omavalitsusse on sisse kirjutatud;
  3. teenistusse vastuvõtmise ja teenistuse alguse kuupäev;
  4. sünnikuupäev;
  5. pikkus verssokites ja arssinates, rinnaümbermõõt verssokites, kaal puudades ja naeltes;
  6. milliseks teenistuseks on sobilik; märkused kehaliste puuduste ja vigastuste kohta;
  7. märkus tervisliku seisundi kohta;
  8. usutunnistus; perekonnaseis (vallaline, lesk, abielus), andmed abikaasa ja laste kohta;
  9. kas väkkevõetul on õigus lühendatud ajateenistusele tulenevalt omandatud haridusest või õpetaja ametikohast, kas ta on kirjaoskaja; märkus õppeasutuse lõpetamise või vabaltmääratuna teenistusse astumise kohta; amet või tegevusala.
Ankeedi lõpus on märkused noorsõdurile antud varustuse ja raha, samuti teenistuskoha kohta (куда именно назначенъ на службу).

Väljavõte väkkevõetute nimekirjast
Выписка изъ именного списка лицъ, родившихся въ 189х г. и принятыхъ на военную службу на оснаванiи именного Высоч. Указа х 191х г. отъ х Уездный воинскй начальник въ х полкъ

Väljavõte 1898. aastal sündinud ja Läänemaa väeteenistuskomisjonist 171. jalaväe tagavarapolku võetud meeste nimekirjast. Evald Sarnak.  ERA 534-1-160

Lahtrid 1-6 täitis maakonna sõjaväeülem kogunemispunktis, lahtrid 7-10 täideti väeosas.
  1. järjekorranumber väkkevõetute nimekirjas;
  2. sõduri perekonna-, ees- ja isanimi;
  3. seisus; millisesse omavalitsusse on sisse kirjutatud;
  4. millal ilmus arstlikuks ülevaatuseks kogunemispunkti või väeteenistuskomisjoni;
  5. märkus kogunemispunktis väljastatud varustuse kohta;
  6. kogunemispunktist väeossa ilmumise aeg;
  7. usutunnistus; perekonnaseis (vallaline, lesk, abielus), andmed abikaasa ja laste kohta;
  8. kui, siis millisel alusel on sõduril õigus lühendatud teenistusele või vabaltmääratu õigustele; kirjaoskus;
  9. amet või tegevusala;
  10. muud märkused.
Tõend väeteenistuskohustuse täitmise kohta
Свидетельство о явке къ исполненiю воинской повинности

Pärnumaalt Peningi vallast pärit ja 172. jalaväe    tagavarapataljonis teeninud Peeter Jaani p. Lindi tõend teenistusse ilmumise kohta. EAA 316-1-582

Dokumendi väljastas väeteenistuskomisjon kutsealusele, keda mingil põhjusel (riviteenistusest vabastav liisk, perekonna ainus toitja, pooleliolevad õpingud, kehaline puudus  vm) noorsõdurina teenistusse ei võetud, kuid kes määrati  maakaitseväkke. Ilmasõja ajal võidi ta siiski mobiliseerida. 
Tõendil on kirjas kutsealuse täisnimi, millisesse valda/linna on sisse kirjutatud, millise aastakäigu sõdur on, märkus maakaitseväe 1. või 2. järku määramise kohta ja viited seadusepunktidele. Pöördel võiva olla andmed arstliku läbivaatuse aja ja tulemuste kohta ning sõjaväeosas kirja pandud teave sõduri väkkevõtmise ja teenistuskäigu kohta juhul kui mobiliseeriti ilmasõtta.


Maakaitseväelase teenistusraamat
Cвидетельство о явке къ исполненiю воинской повинности

Vastavalt teenistusraamatu kaanevärvile jagunesid sõdurid „punase passi meesteks“ (maakaitseväe I järk) ja „sinise passi meesteks“ (maakaitseväe II järk). Valgepiletimehed olid teenistusest vabastatud. Teenistusraamat anti sõdurile väkkevõtmisel väeteenistuskomisjonis ning sellesse tehti kandeid kuni teenistusea lõppemise või ennetähtaegselt vabastamiseni.

1912. aastal teenistusse astunud Läänemaalt Sipa vallast pärit Madis Jaani poeg Mehikase teenistusraamat. ERA 534-1-152, l. 191-196



Raamatukesse kanti:
  1. sõduri isikuandmed (nimi, sünniaeg, seisus, sissekirjutuse koht, usutunnistus, perekonnaseis);
  2. andmed perekonna kohta;
  3. arstliku läbivaatuse tulemused;
  4. kas on kohtulikult karistatud või politsei järelevalve all; 
  5. andmed väkkevõtmise ja teenistuskäigu kohta (millise aasta kutsealune sõdur on, millal ja millisesse teenistusse määrati, millistes väeosades ja millal teenis, kas osales lahingutes, sai haavata või teenis autasu, kas arvati reservi või vabastati ennetähtaegselt teenistusest).
Haigustõend
Свидетельство о болезни

Tartumaalt pärit ja Siberi 2. inseneripataljonis reamehena teeninud August Jaani poeg Aaloe haigustõend aastast 1915. EAA 314-1-909, l. 85

Tõendil on kirjas:
  1. sõduri ees-, isa- ja perekonnanimi, vanus, päritolukoht, väeosa ja auaste;
  2. millises sõjaväehaiglas ja millal arstlik läbivaatus toimus;
  3. diagnoositud haigus(ed), kas sõdur haigestus teenistusülesandeid täites, kas ta tunnistatakse töövõimetuks ja vajab enda eest hoolitsemisel kõrvalist abi, millal kutsutakse järgmisele läbivaatusele;
  4. komisjoni otsused: kas sõdur saadetakse puhkusele või vabastatakse alatiseks väeteenistuskohustusest, kas võib edaspidi relva kanda, jalgsi käia või vajab kojuminekuks eskorti.
 Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

August  Aaloe

Peeter Lint


Palun märgi sõdurikirje juurde kõik teenistuslehe ja selle juurde kuuluvate dokumentide kaadrinumbrid!
Sõdureid, kes vabastati teenistusest alatiselt enne Esimest maailmasõda, ära teenistusse võetuks märgi.

Vabatahtlike nimekirjad

Список вольноопределяющихся

Väljavõte noormeeste nimekirjast, kes avaldasid 1909. aastal Saaremaal soovi vabatahtlikuna sõjaväeteenistusse astuda. EAA 318-1-693, l. 2

  1. vabatahtliku perekonna-, ees- ja isanimi;
  2. sünniaeg;
  3. andmed õpingute kohta: kool, viide hariduse omandamist tõendavale dokumendile;
  4. märkus teenistusse võtmise, teenistuskõlbmatuks tunnistamise või maakaitseväkke arvamise kohta.
Näide sõdurikaardi täitmise kohta:
 

 Aleksander Gustav Paul Ekerle


Valgepiletimeeste nimekirjad

Списки белобилетников и лиц, освобожденных от военной службы

 Väljavõte Pärnumaa 1913. aasta valgepiletimeeste nimekirjast. EAA 316-1-572


  1. järjekorranumber valgepiletimeeste nimekirjas;
  2. perekonna-, ees- ja isanimi;
  3. millisesse omavalitsusse on sissekirjutatud;
  4. märkus teenistusse võtmise (kuupäev, väeosa, kuhu saadeti) või teenistusest vabastamise kohta.
Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

 Kristjan Luks


Väkkevõetute nimekirjad

Приемная росписъ

Väkkevõetute nimekirjades on isikud kirjas maakondade või jaoskondade kaupa – ühe väeteenistuskomisjoni piires tegutses tavaliselt mitu jaoskonda, jaoskonna moodustas üks linn, linn ja vallad või mitu valda. Vaata väeteenistuskomisjonide jaoskondade nimekirja.

Väljavõte Tartumaa väeteenistuskomisjoni 4. jaoskonna väkkevõetute nimekirjast. EAA 314-1-594, l. 39p-40

  1. järjekorranumber väkkevõetute nimekirjas;
  2. liisu number või märkus vabaltmääratuna teenistusse astumise kohta;
  3. järjekorranumber kutsealuste nimekirjas;
  4. ees-, perekonna- ja isanimi; seisus; millisesse omavalitsusse on sisse kirjutatud;
  5. teenistusse vastuvõtmise ja teenistuse alguse kuupäev;
  6. sünniaeg;
  7. pikkus verssokites ja arssinates (1 verssok = 4,445 cm, 1 arssin = 16 verssokit = 71.12 cm; NB! 1 verssok jagunes verssokikaheksandikeks, mis on allikas märgitud numbritega 1-st 7-ni, nt 2, 7. Seega tuleb täpse pikkuse meetermõõdustikku teisendamisel see number korrutada 0.555625-ga ja liita arssinate-verssokite väärtusele), rinnaümbermõõt verssokites, kaal puudades ja naeltes (1 puud = 40 naela = 16,38 kg, 1 nael = 409,51241 g);
  8. milliseks teenistuseks on sobilik; märkused kehaliste puuduste ja vigastuste kohta; kas võeti teenistusse väeteenistuskomisjonis tehtud läbivaatuse tulemusena; 
  9. märkus tervisliku seisundi kohta;
  10. usutunnistus; perekonnaseis (vallaline, lesk, abielus), andmed abikaasa ja laste kohta;
  11. kas väkkevõetul on õigus lühendatud ajateenistusele tulenevalt omandatud haridusest või õpetaja ametikohast või kas ta on kirjaoskaja; märkus õppeasutuse lõpetamise või vabaltmääratuna teenistusse astumise kohta; amet või tegevusala;
  12. muud märkused.
Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

August Kaasik