Search Results

The search returned 52512 results
Displaying 48061-48080 of 52512 result(s).
Nr.MetatypeIdentificatorContentAuthor
48061PhotosFK_136-EE-2021-06-18-05Olev Kasak ema ja väikevend Reinuga Siberis. 
48062PhotosFK_136-EE-2021-06-18-06Olev Kasak esiktütre Lindaga Siberis. 
48063PhotosFK_136-EE-2021-06-18-07Lokid vasakult: Aino, Käbi, Asta. Aasta 1969. 
48064PhotosFK_136-EE-2021-06-18-08Stockholmi Eesti algkooli kaaslasi 1948 kevadel Eriksdali kooli vee ääres. Paremalt: Vella Tava (nüüd Pihlak, Austraalias, Sydneys), Viiu Truuvet (nüüd Stockholmis), Siiri Liivamägi (nüüd Lepp, Torontos), (keskel) Helle Kruusmägi (nüüd Helen Eichhorn, USAs, Marylandis), (Helle ees) Tiiu Tarmet. Hambaarstina abiellus hambaarsti Michael Johnstoniga. Tiiu oli Toronto ülikoolis õppejõud ja aitas ka Tartu ülikoolis. Tiiu oli ka 2015 IEP/KLENK Kariibi-kruiisil ja kirjutasime edasi, kahjuks suri ta ootamatult 2017.a jõulupühal 
48065PhotosFK_136-EE-2021-06-18-09Ees istuvad vasakult: Juhan Edari, Katrin (Lindre) Marley; taga: Edarite naaber, Mart Hommik, Marta (Edari) Kivik. 
48066PhotosFK_136-EE-2021-06-18-1014. juuni varahommikust kuni hilisõhtuni meenutas Tallinnas Vabaduse väljakul kuulatav-vaadeldav installatsioon "Pisarate vabun" eesti luuletajate loomingu toel 80 aasta möödumist juuniküüditamisest. Ürituse võõrustaja Inimõiguste Instituut kirjutas: "Jüri Üdi, Marie Under, Henrik Visnapuu, Kalju Lepiku ja Thavet Atlase luuletustes kajastuvad küüditamine, sellega seotud traumad ning küüditamisohvrite mälestamine läbi aastakümnete ja erinevate olukordade nii kodu- kui välis-Eestis." Luuletusi esitasid virtuaalselt näitlejad Helena Maria Reisner (peaosatäitja filmis "Seltsimees laps"), Merle Palmiste, Kaspar Velberg (peaosa filmis "1944") ja Rein Oja. Muusikalisi meenutusi esitas akordioni saatel lauldes Toomas Lunge. Fotol ei ole esinejaid näha, kuna nad olid olemas vaid virtuaalselt ehk hologrammina projekteeritud vaguni kesksesse ossa. Kõiki esitusi saab järele vaadata: https://juunikuuditamine.eihr.ee/Hint ; Anu
48067PhotosFK_136-EE-2021-06-18-11EFC Scholarship recipient Max Tuju. 
48068PhotosFK_136-EE-2021-06-18-12Marking the eightieth anniversary of the June 14 Soviet deportations in the Baltic states at a special ceremony at Toronto City Hall Square were: Yvan Baker, Member of Parliament; Andres Kesteris, President of the Latvian National Federation in Canada and the Baltic Federation in Canada; Kairi Hemingway, President, Estonian Central Council in Canada; Latvian Ambassador Karlis Eihenbaums; Lithuanian Ambassador Darius Skusevicius; Marcus Kolga, President, Central and Eastern European Coalition; Kazimieras Deksnys, President, Lithuanian Canadian Community Inc.Kiilaspea ; K
48069PhotosFK_136-EE-2021-06-18-13Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat Keili Moore. 
48070PhotosFK_136-EE-2021-06-18-14Eesti suursaadik Toomas Lukk, Läti suursaadik Karlis Eihenbaums, Leedu suursaadik Darius Skusevicius.Baum ; Ülle
48071PhotosFK_136-EE-2021-06-18-15Oma kahel korral Siberisse viidud sugulast (vt ka artikkel EE # 23, 11.06.2021, lk 12 "Eda Puksov, kahel korral küüditatud Venemaale") ja teisi õigusvastaselt represseerituid austas küünla süütamisega Andres Raudsepp. 
48072PhotosFK_136-EE-2021-06-18-16"Kaheksakümmend aastat tagasi 14. juunil toimus julmim ülekohus meie maa ja rahva vastu, kui Nõukogude okupatsioonivõimud küüditasid massiliselt üleöö üle kümne tuhande eesti naise, mehe ja lapse. Toronto Eesti Maja mälestab hukkunuid, heisates nended mälestuseks leinalipu." ütles Veiko Praming, Eesti Maja esimees, leinalippude heiskamisel. 
48073PhotosFK_136-EE-2021-06-18-17Maarja Toomla, Ricky ja Leonardo Eestis Kakerdaja rabas. Olles pikemat aega Eestis "armus" Ricky Eesti toitu ja maiustustesse ning nii leiti et võiks avada Kanadas veebipoe. 
48074PhotosFK_136-EE-2021-06-18-18Marja Toomla räägib poeg Leonardoga ainult eesti keeles ja loodab, et laps omandab juba väiksena mitu keelt. 
48075PhotosFK_136-EE-2021-06-18-19Kaja Leiki McKelway - Ameerikast eesti koolis Kanadas 
48076PhotosFK_136-EE-2021-06-18-20Kaarli Kooli I ja II kooliastme (1.-2. ning 4.-6. klassi) inglise keele õpetaja Riina Raja kooliaasta lõpuaktuse järgselt 9. juunil tänulikelt õpilastelt saadud lillesülemiga. Ta kirjeldas: Ja jälle on see iseäralik härdus hinges. Kooliaasta lõpp - väike väsimus ja nukrus, rõõm lastest, kes suvesse sukelduvad ja aeg enda tunded ja mõtted lilledena kimpu siduda ning endas see suvi taas kord üles leida. Aitäh, Kaarli Kool, sinuga on tore ühte samme käia." See on tavaline pilt praegu kooliaedades üle Eesti, kui astutakse viimast korda sel õppeaastal üle koolimaja lävepaku õue, kuhu põhimõtteliselt jäädakse 1. septembrini. Lapsed said tavalisse kontaktõppesse tagasi juba poolest maist ning 2. juunist ei ole Eestis maski kandmise kohustust. Õppeaasta lõpuaktust vaatas enamik lapsevanemaid siiski võrgu vahendusel otseülekandes, kirkusse olid lubatud vaid koolipere ja 1. klassi lastevanemad. Põhikoolide (9. klassi) ja gümnaasiumi (12. klassi) lõpetajate aktustel oli ka paratamatult osalejate arvu piirangud.Raja ; Riina
48077PhotosFK_136-EE-2021-06-18-21Eesti Kunstiakadeemias (EKA) toimub 14.-28. juunini sisseastumine. Tagurpidi võib ka ehk "Mine astu sisse" nagu sellel vanal rohelisel uksel EKA õppehoone ees Tallinnas kirjas. Astu sisse, mine! Sisse mine, astu! Proovi, pürgi, unista, ole julge, hüppa üle läve! Samasuguseid rohelisi uksi kutsub sisseastujaid uudistama ka Balti jaama turuhoone ees. Elu koosnebki ustest ja radadest uute usteni, mille puhul on oluline lävi. Nii oluline, et eestlased üle ukseläve kunagi kätt ei anna, tuleb olla koos ühel pool ust. Otsus, millise kooli ukselävest järgmisena oma jalga üle tästa, ei ole tavaliselt lihtne ja selle puhul tasub olla teadlik ka oma isiklikest lävedest: julguse-. taluvuse- ja vahel ka valulävest ehk piiridest, mida annab mäistagi nihutada. Foto on tehtud Kalamajas Põhja puiestee ja Kotzebue tänava nurgal, kus 1926-1932 valminud kolmnurkse kujuga "Rauaniidi" tehasest (arhitekt Eugen Habermann) sai 2018 EKA muljetavaldav uus maja. 
48078PhotosFK_136-EE-2021-06-18-22Ukselävega teeb koostööd uksepiit ehk -leng ja ukselink. Tallinna vanalinnas võib leida igasugu sepistatud linke. Antud Pühavaimu tänava hoovi viiva väravaukse link võiks olla pigem pedaal, mida tallata. Nõukogude aja ustel olid tihit ümmargused pihku mahtuvad uksekäepidemed, mida ei saanud keerata. Neil ei olnud lukukeelt, neid nuppe tuli tõmmata. Sõna link on arvuti- ja internetimaailmas aanud sarnase ühendava tähenduse - side, mis kuhugi viib. "Tõe ja õiguse" filmis oli stseen, kus Krõõt pidi raskete veepangedega astuma üle kõrge läve, kuhu Andres oli sigade väljaspidamiseks lisaplangu ette löönud. Tänapäeva inimesed ei ole harjunud, et jalga tuleb oluliselt tõsta, et üle lävepaku pääseda, seepärast on Vabaõhtumuuseumis oi kui palju komistamisi ja pea ära löömisi. "Madal on uksepiit, lapsed on läinud siit. Leib jahtub, oodates neid." (Tõnis Mägi lauldud ja Leelo Tungla tekstile valminud Andres Valoneni laul "Leib jahtub". Iga läve ületamisel on kindlasti siiamaani omal kohal väike mõtestatud põlvetõste, on see siis nähtav või mitte. Ja pea langetamine koduläve austamisena.Kindlam ; Riina
48079PhotosFK_136-EE-2021-06-18-23Soome-Ugri maailmakongressi avaõhtul 16. jaanikuul esines kammerkoor Collegium Musicale Enrik Üksvärava dirigeerimisel "eri kohti läbiva ja kuut hõimurahvast hõlmava vabaõhulauleldusega" Tartu Toomemäel. Veljo Tormise kuueosalist kooritsüklit "Unustatud rahvad", mille aluseks on läänemeresoome rahva runolaulud, esitati Toomkiriku varemetes, Kirstjan Jaak Petersoni kuju ees, Kassitoome orus ja Musumäe roheluse rüpes (fotol). Kontserti kirjeldati kui võimsat elamust, mis haaras publiku oma lummusesse loojuva päikese säras maagilise Toomemäe nõlvadel.Käosaar ; Irene
48080PhotosFK_136-EE-2021-06-18-24Roman Toi (18.6.1916-7.5.2018) 2010. aastal Toronto Peetri kirikus orelit mängimas