| 51721 | Photos | FK_1-3408 | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Vaade väljakul ülespandud lavale, millel seisavad Eesti, Läti, Leedu, Ukraina ja Poola rahvaste esndajad. | Säägi, Taivo |
| 51722 | Photos | FK_1-3409 | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Vaade väljakul ülespandud lavale, millel seisavad Eesti, Läti, Leedu, Ukraina ja Poola rahvaste esndajad. Nende ees peab kõnepuldis kõnet Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024). Tema kõrval seisvad meeste- ja naisterahvas
| Säägi, Taivo |
| 51723 | Photos | FK_1-3410 | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Vaade väljakul ülespandud lavale, millel seisab ja peab kõnet Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024). Tema ees seisavad sajad üritusest osavõtjad.
| Säägi, Taivo |
| 51724 | Photos | FK_1-3411 | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Vaade väljakul ülespandud lavale, millel seisab ja peab kõnet Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024). Tema ees seisavad ajakirjanikud ja sajad üritusest osavõtjad.
| Säägi, Taivo |
| 51725 | Photos | FK_1-3412 | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Vaade väljakul ülespandud lavale, millel seisab ja peab kõnet Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024). Tema taga seisavad Eesti, Läti, Leedu, Ukraina ja Poola rahvaste esndajad. | Säägi, Taivo |
| 51726 | Photos | FK_1-3413 | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Vaade väljakul ülespandud lavale, millel seisab ja peab kõnet Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024). Tema taga seisavad Eesti, Läti, Leedu, Ukraina ja Poola rahvaste esndajad. Kõnepuldi kõrval on plakat: "Freedom for Moroz". | Säägi, Taivo |
| 51727 | Photos | FK_1-3414 | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Neli meesterahvast vestlevad. Vasakul ajakirjanik ja aktiivne kogukonnategelane Karl Arro (1910-1995), paremalt teine Simas Kudirka. | Säägi, Taivo |
| 51728 | Photos | FK_1-3415 | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Simas Kudirka ja Maria Kudirka. | Säägi, Taivo |
| 51729 | Photos | FK_1-3416 | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Kõneleb Simas Kudirka ja tema kõrval istub naisterahvas. | Säägi, Taivo |
| 51730 | Photos | FK_1-3417 | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Meesterahvas kõneleb laua taga ja teda kuulavad inimesed. Vasakult esimeses reas esimene: Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024), ?, Ontario provintsi säästuameti juhataja Talivaldis Edvins Kronbergs (1930-2017). Teises reas keskel prillidega ajakirjanik ja aktiivne kogukonnategelane Karl Arro (1910-1995). | Säägi, Taivo |
| 51731 | Photos | FK_1-3418 | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Neli meesterahvast vestlevad. Vasakul Ontario provintsi säästuameti juhataja Talivaldis Edvins Kronbergs (1930-2017), ?, Simas Kudirka ja Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024). | Säägi, Taivo |
| 51732 | Photos | FK_1-3419 | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Erinevate riikide esindajad seisavad grupifotol. Vasakul Ontario provintsi säästuameti juhataja Talivaldis Edvins Kronbergs (1930-2017), keskel Maria Kudirka, Simas Kudirka ja paremal Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024). | Säägi, Taivo |
| 51733 | Photos | FK_1-3420 | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Neli inimest on laua taga Simas Kudirka seisab ja kõneleb, tema kõrval istub Maria Kudirka. | Säägi, Taivo |
| 51734 | Photos | FK_1-3423 | Karavani koosolek. Inimesed seisavad grupina seina ees. Ees vasakult: Koidula Margaret (Kittask) Priske (1925-2014), Linda Koff, Eha Assor (1921-1977), Valli Sõrmulis (1923-1993), Eesti etnograafia ringi asutaja ja juhataja Ene (Randmaa) Runge (1919-1999), tehniline joonestaja Härnald Toomsalu (1923-2016). Taga vasakult istub: fotograaf Evald Tomson alias Tommy Tomson (1924–2006), Milvi Maimets (1930- 2023), luuletaja ja ajakirjanik Hannes Oja (1919-2012), joonestaja Kalju Jõgi (1927-2008), insener Väino Einola (1944), Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024), Gneomar Paius (1920-1985) ja ?. | Säägi, Taivo |
| 51735 | Photos | FK_1-3421 | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Neli inimest on laua taga Simas Kudirka paremalt teine, tema kõrval paremal istub Maria Kudirka. | Säägi, Taivo |
| 51736 | Photos | FK_1-3422 | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Inimesed kuulavad kohtumisel, vasakult: Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024), ?, Ontario provintsi säästuameti juhataja Talivaldis Edvins Kronbergs (1930-2017). | Säägi, Taivo |
| 51737 | Photos | FK_1-3424 | Karavani koosolek. Inimesed seisavad grupina seina ees. Ees vasakult: Koidula Margaret (Kittask) Priske (1925-2014), Linda Koff, Eha Assor (1921-1977), Valli Sõrmulis (1923-1993), Eesti etnograafia ringi asutaja ja juhataja Ene (Randmaa) Runge (1919-1999), tehniline joonestaja Härnald Toomsalu (1923-2016). Taga vasakult istub: fotograaf Evald Tomson alias Tommy Tomson (1924–2006), Milvi Maimets (1930- 2023), luuletaja ja ajakirjanik Hannes Oja (1919-2012), joonestaja Kalju Jõgi (1927-2008), insener Väino Einola (1944), Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024), Gneomar Paius (1920-1985), ? ja istub ?. | Säägi, Taivo |
| 51738 | Photos | FK_1-3425 | Karavani koosolek. Inimesed seisavad grupina seina ees. Ees vasakult: Koidula Margaret (Kittask) Priske (1925-2014), insener Väino Einola (1944), joonestaja Kalju Jõgi (1927-2008), vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024), ? ja tehniline joonestaja Härnald Toomsalu (1923-2016). Taga seisavad vasakult: Eha Assor (1921-1977), luuletaja ja ajakirjanik Hannes Oja (1919-2012), Linda Koff, Milvi Maimets (1930- 2023), Eesti etnograafia ringi asutaja ja juhataja Ene (Randmaa) Runge (1919-1999), Valli Sõrmulis (1923-1993), Gneomar Paius (1920-1985). | Säägi, Taivo |
| 51739 | Photos | FK_1-3426 | Kolm naist istuvad Toronto Eesti Maja väikeses saalis ja loevad Meie Elu ajalehte. Vasakul: Ilme Raja, [Ene (Koor) Migur] ja ?. | Säägi, Taivo |
| 51740 | Photos | FK_1-3427 | 22. detsembril, 1974. aastal esitas Eesti Rahvusteater Kanadas Toronto Vana Andrese kirikus ühevaatusliku näidendi „Jõuluvõõras", mis oli teatripere annetus kiriku ehitusfondi. Näidendis mängisid: ema — Riina Reinik, vanem tütar — Oudi Kalm, noorem tütar — Anita Nippak, vanema tütre mees — Harri Lillioja, jõuluvõõras — Rudolf Lipp. Vaade dekoreeritud teatrilavale. Diivanil istub näitleja Oudi (Kalm) Lillioja (1936-2021) ja klaverit mängib Anita (Nippak) Genoa. | Säägi, Taivo |