Otsingu tulemused

Leiti 52512 sobivat vastet
51921 - 51940 / 52512
Nr.MetatüüpIdentifikaatorSisuAutor
51921FotoarhiivFK_1-341910. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Erinevate riikide esindajad seisavad grupifotol. Vasakul Ontario provintsi säästuameti juhataja Talivaldis Edvins Kronbergs (1930-2017), keskel Maria Kudirka, Simas Kudirka ja paremal Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024).Säägi, Taivo
51922FotoarhiivFK_1-342010. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Neli inimest on laua taga Simas Kudirka seisab ja kõneleb, tema kõrval istub Maria Kudirka.Säägi, Taivo
51923FotoarhiivFK_1-3423Karavani koosolek. Inimesed seisavad grupina seina ees. Ees vasakult: Koidula Margaret (Kittask) Priske (1925-2014), Linda Koff, Eha Assor (1921-1977), Valli Sõrmulis (1923-1993), Eesti etnograafia ringi asutaja ja juhataja Ene (Randmaa) Runge (1919-1999), tehniline joonestaja Härnald Toomsalu (1923-2016). Taga vasakult istub: fotograaf Evald Tomson alias Tommy Tomson (1924–2006), Milvi Maimets (1930- 2023), luuletaja ja ajakirjanik Hannes Oja (1919-2012), joonestaja Kalju Jõgi (1927-2008), insener Väino Einola (1944), Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024), Gneomar Paius (1920-1985) ja ?.Säägi, Taivo
51924FotoarhiivFK_1-342110. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Neli inimest on laua taga Simas Kudirka paremalt teine, tema kõrval paremal istub Maria Kudirka.Säägi, Taivo
51925FotoarhiivFK_1-342210. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Inimesed kuulavad kohtumisel, vasakult: Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024), ?, Ontario provintsi säästuameti juhataja Talivaldis Edvins Kronbergs (1930-2017).Säägi, Taivo
51926FotoarhiivFK_1-3424Karavani koosolek. Inimesed seisavad grupina seina ees. Ees vasakult: Koidula Margaret (Kittask) Priske (1925-2014), Linda Koff, Eha Assor (1921-1977), Valli Sõrmulis (1923-1993), Eesti etnograafia ringi asutaja ja juhataja Ene (Randmaa) Runge (1919-1999), tehniline joonestaja Härnald Toomsalu (1923-2016). Taga vasakult istub: fotograaf Evald Tomson alias Tommy Tomson (1924–2006), Milvi Maimets (1930- 2023), luuletaja ja ajakirjanik Hannes Oja (1919-2012), joonestaja Kalju Jõgi (1927-2008), insener Väino Einola (1944), Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024), Gneomar Paius (1920-1985), ? ja istub ?.Säägi, Taivo
51927FotoarhiivFK_1-3425Karavani koosolek. Inimesed seisavad grupina seina ees. Ees vasakult: Koidula Margaret (Kittask) Priske (1925-2014), insener Väino Einola (1944), joonestaja Kalju Jõgi (1927-2008), vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024), ? ja tehniline joonestaja Härnald Toomsalu (1923-2016). Taga seisavad vasakult: Eha Assor (1921-1977), luuletaja ja ajakirjanik Hannes Oja (1919-2012), Linda Koff, Milvi Maimets (1930- 2023), Eesti etnograafia ringi asutaja ja juhataja Ene (Randmaa) Runge (1919-1999), Valli Sõrmulis (1923-1993), Gneomar Paius (1920-1985).Säägi, Taivo
51928FotoarhiivFK_1-3426Kolm naist istuvad Toronto Eesti Maja väikeses saalis ja loevad Meie Elu ajalehte. Vasakul: Ilme Raja, [Ene (Koor) Migur] ja ?.Säägi, Taivo
51929FotoarhiivFK_1-342722. detsembril, 1974. aastal esitas Eesti Rahvusteater Kanadas Toronto Vana Andrese kirikus ühevaatusliku näidendi „Jõuluvõõras", mis oli teatripere annetus kiriku ehitusfondi. Näidendis mängisid: ema — Riina Reinik, vanem tütar — Oudi Kalm, noorem tütar — Anita Nippak, vanema tütre mees — Harri Lillioja, jõuluvõõras — Rudolf Lipp. Vaade dekoreeritud teatrilavale. Diivanil istub näitleja Oudi (Kalm) Lillioja (1936-2021) ja klaverit mängib Anita (Nippak) Genoa.Säägi, Taivo
51930FotoarhiivFK_1-342822. detsembril, 1974. aastal esitas Eesti Rahvusteater Kanadas Toronto Vana Andrese kirikus ühevaatusliku näidendi „Jõuluvõõras", mis oli teatripere annetus kiriku ehitusfondi. Näidendis mängisid: ema — , vanem tütar — Oudi Kalm, noorem tütar — Anita Nippak, vanema tütre mees — Harri Lillioja, jõuluvõõras — Rudolf Lipp. Vaade dekoreeritud teatrilavale. Diivanil istuvad vasakut: Anita (Nippak) Genoa, näitleja ja lavastaja Riina (Reinik) Lipp (1908-1990) ja näitleja Oudi (Kalm) Lillioja (1936-2021).Säägi, Taivo
51931FotoarhiivFK_1-342922. detsembril, 1974. aastal esitas Eesti Rahvusteater Kanadas Toronto Vana Andrese kirikus ühevaatusliku näidendi „Jõuluvõõras", mis oli teatripere annetus kiriku ehitusfondi. Näidendis mängisid: ema — Riina Reinik, vanem tütar — Oudi Kalm, noorem tütar — Anita Nippak, vanema tütre mees — Harri Lillioja, jõuluvõõras — Rudolf Lipp. Vaade dekoreeritud teatrilavale. Vasakul seisab: näitleja, lavastaja, teatritegelane ja joonestaja Rudolf Lipp (1915-1984), diivanil istub Anita (Nippak) Genoa, seisavad näitleja Oudi (Kalm) Lillioja (1936-2021) ja näitleja ja lavastaja Riina (Reinik) Lipp (1908-1990).Säägi, Taivo
51932FotoarhiivFK_1-343322. detsembril, 1974. aastal esitas Eesti Rahvusteater Kanadas Toronto Vana Andrese kirikus ühevaatusliku näidendi „Jõuluvõõras", mis oli teatripere annetus kiriku ehitusfondi. Näidendis mängisid: ema — Riina Reinik, vanem tütar — Oudi Kalm, noorem tütar — Anita Nippak, vanema tütre mees — Harri Lillioja, jõuluvõõras — Rudolf Lipp. Vaade dekoreeritud teatrilavale. Vasakult istub toolil: näitleja, lavastaja, teatritegelane ja joonestaja Rudolf Lipp (1915-1984), talle pakub kosti näitleja Oudi (Kalm) Lillioja (1936-2021). Diivanil istuvad Anita (Nippak) Genoa ja näitleja ja lavastaja Riina (Reinik) Lipp (1908-1990).Säägi, Taivo
51933FotoarhiivFK_146-9912. august 1961. Maarja kalmistu, Eesti. Julie Helene Gläseri (nee Tinno) matus. Sündinud 19. sept. 1876, surnud 31. juuli 1961. Vasakult: August Reinhold, Irene Johanna Reinhold (nee Gläser, Julie tütar), Helgi Reinhold, õpetaja __. 
51934FotoarhiivFK_146-9932. august 1961. Maarja kalmistu, Eesti. Julie Helene Gläseri (nee Tinno) matus. Sündinud 19. sept. 1876, surnud 31. juuli 1961. Vasakult: Rõike Waike ema, Kuusiku Anna, kojamammi Leesik (rätikuga), Helgi Reinhold, Erik __ (prillidega), Irene Johanna Reinhold (nee Gläser, Julie tütar), kadunud Alma õemees Juta isa ___ (taga), August Reinhold (ees), Olev __ (prillidega), Adele ___ (musta ristlipsuga), ___ (Olevi poeg ees), ___ (taga), Juta ema (Alma õde) (prillidega), Puidu Anna, ___ (Olevi tütar ees valges mantlis), Reinu sugulased ja Pensa ___ (rätikuga), ___, ___, ___ (rätikuga), ___, ___, ___ (mees taga), ___ (vahepeal), ___, Ella Rek (Innu kooliõde). 
51935FotoarhiivFK_146-9952. august 1961. Maarja kalmistu, Eesti. Julie Helene Gläseri (nee Tinno) matus. Sündinud 19. sept. 1876, surnud 31. juuli 1961. Vasakult: Erik, Irene Johanna Reinhold (nee Gläser, Julie tütar), Helgi Reinhold, August Reinhold. 
51936FotoarhiivFK_146-9965. august 1961. Lakewood, USA. Vasakult: Ilme Seren, Harald Seren, Malle Merend, Mati? Merend. 
51937FotoarhiivFK_146-9979. september 1961. Vasakul Karl Gustav Mikkelsaar, paremal Andres Theodor Gläser Merend. Taga kirjas: Koolivenna Karl Gustav Mikkelsaarega maal. K. Jaiki 50.a. Sünnipäeval. 
51938FotoarhiivFK_146-9981961. Jurmala, Latvia. Lillepoti ääres paremal ___, kõige paremal Helgi Reinhold (Ilme Sereni õde). 
51939FotoarhiivFK_146-999Aprill 1962. New York. Vasakult: Andres Theodor Gläser Merend (Ilme Sereni onu), __, Malle Merend, __, __. 
51940FotoarhiivFK_146-1000Suvi 1962. Vasakult: __, __, Mati Merend, __, Aavo Merend. Taga kirjas: Karmo'de noored Schenectady'st meie juures külas. Olid ka Haunstelleni laagris.