Otsingu tulemused

Leiti 52195 sobivat vastet
52121 - 52140 / 52195
Nr.MetatüüpIdentifikaatorSisuAutor
52121FotoarhiivFK_1-356813.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule, mille ääres seisavad skaudid ja gaidid. Vasakul: pangandustegelane Evi (Raudsepp) Jaaguste (1926-2014), ?.Säägi, Taivo
52122FotoarhiivFK_1-356913.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule, mille ääres seisavad skaudid ja gaidid. Vasakul: pangandustegelane Evi (Raudsepp) Jaaguste (1926-2014), Merike Sinkelmann.Säägi, Taivo
52123FotoarhiivFK_1-357013.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule, mille ääres seisavad skaudid ja gaidid lipuvalves.Säägi, Taivo
52124FotoarhiivFK_1-357113.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule, mille ääres seisavad skaudid ja gaidid. Eesti rahvuslippu heisatakse liputorni.Säägi, Taivo
52125FotoarhiivFK_1-357213.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule, mille ääres seisavad gaidid lipuvalves.Säägi, Taivo
52126FotoarhiivFK_1-357313.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule. Esiplaanil seisab Saarlaste Ühingu esimees ja maakondlik aktivist Ärni Käärid (1926-1993) ja Saare lipkonna mereskaudid.Säägi, Taivo
52127FotoarhiivFK_1-357413.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule. Esiplaanil kõnnivad skaudid ja gaidid. Esimene lippur Rita Kütti, kõige parempoolsem lippur Vivian Mägi. Paremal kaadri servas Vana-Andrese kiriku Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Toronto konsistooriumi peasekretär Ivar Nippak. Säägi, Taivo
52128FotoarhiivFK_1-357513.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule. Esiplaanil kõnnivad gaidid. Paremalt neljas ehk seesmine neiu meditsiiniteaduskonna anatoomia osakonna emeriitprofessor Anne (Vilde) Agur (1953-2026), [Anne-Mai Kaunismaa], ?, ?, ?, paremale vaatav neiu, ehk seemises ringis Susan (Valvur) Vanaselja, ees ?, Elda (Käärmann) Vaher.Säägi, Taivo
52129FotoarhiivFK_1-357613.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule. Esiplaanil kõnnivad gaidid.Säägi, Taivo
52130FotoarhiivFK_1-357713.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule. Esiplaanil kõnnivad gaidid. Paremal juhendajad, vasakult: gaider Helje (Juhkam) Valter (1937-2020) ja Ellen (Mägi) Kütti (1926-1983).Säägi, Taivo
52131FotoarhiivFK_1-357813.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule. Esiplaanil kõnnivad väikesed gaiditüdrukud. Neljas paremalt ehk seesmine tüdruk Juta Metsala.Säägi, Taivo
52132FotoarhiivFK_1-357913.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule. Esiplaanil kõnnivad gaidid.Säägi, Taivo
52133FotoarhiivFK_1-358013.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule. Esiplaanil kõnnivad gaidid.Säägi, Taivo
52134FotoarhiivFK_1-358113.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule. Esiplaanil kõnnivad gaidid. Paremal Kadri (Koop) Kald. Taga kaabuga Martin Jõgi ja temast kaks kaadri esiplaanile Imbi (Roost) Bremner (1955-2019).Säägi, Taivo
52135FotoarhiivFK_1-358213.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule. Esiplaanil kõnnivad skaudid. Paremalt blond noormees Andres Truuvert, kaabuga Martin Jõgi, paremal ?, Allan Luike. Taga keskel seelikus ja valge pluusiga pangandustegelane Evi (Raudsepp) Jaaguste (1926-2014).Säägi, Taivo
52136FotoarhiivFK_1-358313.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule. Esiplaanil kõnnivad skaudid. Paremalt esimene kaadris Allan Luike. Taga keskel seelikus ja valge pluusiga pangandustegelane Evi (Raudsepp) Jaaguste (1926-2014).Säägi, Taivo
52137FotoarhiivFK_1-358413.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule. Vasakult: Eesti Gaiderite Kogu Kanadas juht Siiri (Liivamägi) Lepp, raamatupidaja ja gaidijuht Saima Varangu (1925-2023) ja skautmaster Gunnar Mitt (1922-1989).Säägi, Taivo
52138FotoarhiivFK_1-358513.-21. juuli, 1974. aastal toimus Kotkajärvel gaid- ja skautmalevate ühine laager "Urikivi". Sellest võtsid osa „Rajaleidjate" ja „Põhjala Tütarde" gaidlipkonnad ning „Kalev-Viru" ja „Viking“ skautlipkonnad. Peale nende Toronto lipkondade viibis laagris külalistena üksikgaide ja -skaute mitmelt poolt Kanadast ja ka USA-st. Kokku oli osavõtjaid 214 ja nädalalõppudel tõusis see arv 270-le. Laager avati pühapäeva hommikul Metsakirikus nskm. ja Gilwell-skaut õpetaja Andres Tauli vaimuliku teenistusega. Samas õnnistati ka „Viking“ mereskautide lipkonna lipp. Tegevus toimus all-laagritena, kuid ka koos ühiselt. Laager, mis oli ka gaididele nende Kanadas 25-nda tegevusaasta tähistamiseks, õnnestus hästi. Õnnistati ja avati "Põhjala Tütarde" Järvetare. Vaade võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja auks nimetatud Anton Õunapuu väljakule. Skaudid seisavad väljaku ääres. Vasakult teine peidus: Saarlaste Ühingu esimees ja maakondlik aktivist Ärni Käärid (1926-1993).Säägi, Taivo
52139FotoarhiivFK_1-35863.märtsil, 1974. aastal kell 13.00 toimus Toronto Eesti Maja suures saalis Eesti Sihtkapital Kanadas esimene peakoosolek, kus valiti organid põhikirjakohase tegevuse alustamiseks. Esimeheks sai Hans Lupp ja juhatusse valiti veel Arnold Areneem, Kaius Meipoom, Andres Taul, Artur Ekbaum ja Henn Mäeste. Peale selle valiti neli komiteed ja revisjonikomisjon. Peakoosolekust võttis osa 75 liiget, kes koos volitustega esitasid 125 häält. Koosoleku avas ja juhatas kuni valimiste läbiviimiseni põhikirja kohaselt ajutise juhatuse esimees aupeakonsul Ilmar Heinsoo. Eesti Sihtkapital Kanadas valitud organite liikmed. Istuvad, vasakult: poliitik ja ametnik Eduard Riisna (Riesmann) (1898-1990), Toronto Eesti Filatelistide Seltsi esimees Henn Mäeste (1929-2022), Eesti Vabariigi aupeakonsul, soomepoiss ja majandustegelane Ilmar Heinsoo (1923-2012) (ajutine juhatuse esimees), koolikomitee esimees ja insener Hans Otto Lupp (Luppe) (1921-2007) (esimees), insener Kaius Meipoom (1930-2009) ja kirikutegelane ja praost Andres Taul (1936-2018). Seisavad, vasakult: ajakirjanik ja aktiivne kogukonnategelane Karl Arro (1910-1995), maalikunstnik ja graafik Joann Saarniit (1909-1984), majandustegelane, börsimaakler ja insener Ilmar-Jaan Martens (1924-1999), majandusteadlane ja teadlane Aavo Kimmel (1925-2014), Toronto Eesti Majandusklubi esimees Alfons Pajuste (Preiverk) (1907-1979), Toronto Eesti Ühispanga juhatuse esimees ja esimene laekur Johannes Künnapuu (1902-1993), keemik ja Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli juhataja Edgar Marten (1920-2020), geodeet ja tsiviilinsener Valdek Raiend (1922-2005) ja ajaloolane, kartograaf ja arhivaar Jaan Olvet (← Jensen) (1904-1975).Säägi, Taivo
52140FotoarhiivFK_1-35873.märtsil, 1974. aastal kell 13.00 toimus Toronto Eesti Maja suures saalis Eesti Sihtkapital Kanadas esimene peakoosolek, kus valiti organid põhikirjakohase tegevuse alustamiseks. Esimeheks sai Hans Lupp ja juhatusse valiti veel Arnold Areneem, Kaius Meipoom, Andres Taul, Artur Ekbaum ja Henn Mäeste. Peale selle valiti neli komiteed ja revisjonikomisjon. Peakoosolekust võttis osa 75 liiget, kes koos volitustega esitasid 125 häält. Koosoleku avas ja juhatas kuni valimiste läbiviimiseni põhikirja kohaselt ajutise juhatuse esimees aupeakonsul Ilmar Heinsoo. 3.märtsil, 1974. aastal kell 13.00 toimus Toronto Eesti Maja suures saalis Eesti Sihtkapital Kanadas esimene peakoosolek, kus valiti organid põhikirjakohase tegevuse alustamiseks. Esimeheks sai Hans Lupp ja juhatusse valiti veel Arnold Areneem, Kaius Meipoom, Andres Taul, Artur Ekbaum ja Henn Mäeste. Peale selle valiti neli komiteed ja revisjonikomisjon. Peakoosolekust võttis osa 75 liiget, kes koos volitustega esitasid 125 häält. Koosoleku avas ja juhatas kuni valimiste läbiviimiseni põhikirja kohaselt ajutise juhatuse esimees aupeakonsul Ilmar Heinsoo. Eesti Sihtkapital Kanadas valitud organite liikmed. Kohaletulnute ees on komitee laud. Paremalt: põllumajandustegelane, ühiskonnategelane ja pankur Artur Ekbaum (1903-1976), seisab Eesti Vabariigi aupeakonsul, soomepoiss ja majandustegelane Ilmar Heinsoo (1923-2012), koolikomitee esimees ja insener Hans Otto Lupp (Luppe) (1921-2007) ja kirikutegelane ja praost Andres Taul (1936-2018). Esimeses reas paremalt: ajakirjanik ja aktiivne kogukonnategelane Karl Arro (1910-1995), fotograaf ja Eesti Jahimeeste Selts Torontos esimees Johannes Säägi (1902-1987) ja ?. Teine rida vasakult: Toronto Eesti Seltsi esinaine Helvi Lisette (Porrmann) Kõva (1910-1996), majandustegelane, börsimaakler ja insener Ilmar-Jaan Martens (1924-1999), Eesti Jahtklubi Kanadas asutajaliige ja ettvõtja Ene-Liis (Orupõld) Martens (1942), ?, ?, Helmi Mägi, Helen Parsons, Elfriede Loosberg, maalikunstnik ja graafik Joann Saarniit (1909-1984), ? ja ?. Kolmas rida vasakult: ?, ? insener Kaius Meipoom (1930-2009), ?, luuletaja ja ajakirjanik Hannes Oja (1919-2012), ?, ?, Toronto Eesti Ühispanga juhatuse esimees ja esimene laekur Johannes Künnapuu (1902-1993), [Mihkel Salusoo]. Neljas rida vasakult: Kanada Eesti Võitlejate Ühingute Liit esimees, Baltic Veterans League Kanadas asutajaliige ja tööstusmänedžer Kalju Tori (1924-2007), ?, ?, [Richard Antik]....Taga kikilipsuga rootsi päritolu Eesti korv- ja võrkpallur Ralph Magnus Viksten (1912–1997). Taga vasakul: Andres Tork. Kolmas paremalt: advokaat ja kirikutegelane Tõnis Laar (1937), EELK Jakobi koguduse esimees ja aktiivne Eesti kogukonnaliige Alfred Friedrich Sepa (Preisman) (1907-1994), Eestlaste Kesknõukogu Kanadas juhatuse liige, laekur ja Toronto Eesti Maja asutajaliige Nikolai Valge Jr (1924-1992).Säägi, Taivo