Abi
Tabel vaade Galerii vaade Detail vaade
124526 - 124550 / 925588
Sisu kirjeldusKohtAegAutorLeidandmedFoto 
Julius Murd - võttis osa revolutsioonilisest liikumisest 1905. ja 1917.a, oli Eesti ametiühingute I kongressil 1919.a. 1950 (Kümnend)-1960 (Kümnend) ERAF.2.1.39.1Vaata
Minna Baumeister - sidepidaja Välismaa Büroo ja illegaalse Kommunistliku Partei Eestimaa organisatsiooni vahel 1919. a. Portree.   ERAF.2.1.2482.1Vaata
Aleksander Mui, EKP Saaremaa Komitee sekretär. Dokumendifoto. 1940 ERAF.2.1.8450.1Vaata
Paul-Rudolf Baumann - 1924.a. riigipöördekatsest osavõtnu, põrandaaluse komsomoli aktivist, arreteeriti 1930. aasta aprillis ja mõisteti 12 aastaks sunnitööle. Portree. 1930 ERAF.2.1.3136.1Vaata
Jakov Panitškin (Afanassi poeg). Oli Teise maailmasõja ajal 16. laskurdiviisi komandör. Portree. 07.1941 ERAF.2.1.7284.1Vaata
Jaan Kubjas. Oli 2. Viljandi Eesti Kommunistliku Kütipolgu 3. roodu komandör 1918.-1919.a. Langes Lõunarindel 1920.a. Portree. 1918-1920 ERAF.2.1.2096.1Vaata
Vladimir Miller, oli Teises maailmasõjas 249. Eesti Laskurdiviisi 307. üksik tankihävitus divisjoni komandör, langes Tehumardil Saaremaal 09.10.1944. Portree suurendus fotolt. 1943-1944 ERAF.2.1.7710.1Vaata
Aleksei Mikk, kommunist, mõisteti 1925.a. 10 aastaks sunnitööle. 1941.a. Elva Täitevkomitee esimees. Portree vanemas eas.   ERAF.2.1.1731.1Vaata
Jevgeni Metusala. Oli 1941.a Viljandi hävituspataljoni võitleja. Portree.   ERAF.2.1.4474.1Vaata
Eesti kommunistliku kütipolgu sõdurid Oskar Frischman (Frischmann) ja Johannes Köök 1918-1920 ERAF.2.1.7520.1Vaata
Vladimir Kristovald, oli 1949.a. ELKNÜ Tartu maakonnakomitee instruktor. Portree.   ERAF.2.1.4768.1Vaata
August Kriiska, VSDT(b)P liige 1917. Oli üks partisanisalga organiseerijaid Tartus 1918.a. Saksa okupatsiooni lõpul. Võttis aktiivselt osa ülestõusu läbiviimisest Tartus ja siin nõukogude võimu organiseerimisest. Hiljem võttis osa Kodusõjast. Portree.   ERAF.2.1.3036.1Vaata
Juri Krivošilin, nooremleitnant, Nõukogude armee hävituslendur, teenis Sõjamerejõudude 12. hävituslennuväe polgus (12 иап ВМФ). 01.01.1945 jäi kadunuks lahinguülesande täitmisel Osmussaare lähistel. Portree enne Berliini pommitamise lendu. 1944 ERAF.2.1.8395.1Vaata
Oskar Palu. Teises maailmasõjas 8. Eesti Laskurkorpuse meditsiiniteenistuse ülem. Portree. 1943-1945 ERAF.2.1.5642.1Vaata
Richard Melts, komandör. Oli Teise maailmasõja ajal partisanigrupi Vaim radist, autasustatud Lenini ordeniga. Portree.   ERAF.2.1.4435.1Vaata
Georg Koska, mõisteti Sõjaringkonnakohtu otsusega 1925.a. juulis 10 aastaks sunnitööle. Portree.   ERAF.2.1.1834.1Vaata
Eduard Avald - 5. Võru Eesti Kommunistliku Kütipolgu sõdur. Portree.   ERAF.2.1.1073.1Vaata
Jakob Pallok (1873-1918). VSDT(b)P Järva-Jaani organisatsiooni liige. Portree. 1905 ERAF.2.1.8764.1Vaata
Albert Palgi, oli 1914.a. Mereväe Staabi kirjutaja. Pärast veebruarirevolutsiooni 1917 Helsingi Nõukogus, hiljem Soomemaa Oblasti Komitees presiidiumi liige. 1918.a. suvel Petrogradis Põhja jaoskonna Sõjanõukogu asjaajaja. 1920-1930 ERAF.2.1.3003.1Vaata
Grupp töölisliikumise aktiviste Pärnust 1920-ndate aastate algul: Andrei Murro, Georg Abels ja Jaan Rea 1923 ERAF.2.1.1567.1Vaata
Aleksander Pais. Oli II maailmasõja ajal 22. Eesti territoriaalse laskurkorpuse 150. õhutõrjedivisjoni komandör, hiljem 23. suurtükiväepolgu võitleja. Portreefotol Eesti Vabariigi sõjaväevormis. 1940 ERAF.2.1.7953.1Vaata
Kaarel Paas (a-ni 1940 Pauk) - töölisliikumise tegelane, mõisteti "149 protsessil" 1924 eluajaks sunnitööle. Portreefoto vangina. 1924-1940 ERAF.2.1.2686.1Vaata
Anna Paas. 1917 Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu liige 1917-1920 ERAF.2.1.1095.1Vaata
Edgar Kostabi. Oli Teises maailmasõjas 249. Eesti Laskurdiviisi poliitosakonna instruktor, hiljem 307. üksik tankitõrjedivisjoni komandör ja 779. suurtükiväepolgu 1. divisjoni komandör. Portree. 1942-1945 ERAF.2.1.6145.1Vaata
Jaan Marks, tema naine Alviine ja poeg Karl. 1940-1941 ERAF.2.1.9013.1Vaata