Järjesta:
124626 - 124650 / 924967
Jaan Mürk (Jaani poeg). II maailmasõja 7. laskurdiviisi 23. suurtükipolgu 2. divisjoni 6. patarei komandör.
Johannes Mänd (Rehtpapp) - kommunist, võttis osa 01.12.1924 riigipöördekatsest.
Matuserongkäik, suri Tallinnas 15.03.1959.
Johannes Mänd (Rehtpapp) - kommunist, võttis osa 01.12.1924 riigipöördekatsest.
Matusepilt, suri Tallinnas 15.03.1959.
Valeria Mäe, oli Teise maailmasõja ajal 7. Eesti Laskurdiviisi 23 suurtükiväepolgu radist, jefreitor. Hiljem parteitöötaja. Portree.
Aleksander Kustov, kommunistlik noor 1940.a. septembrist, Sillamäe komsomoliorganisatsiooni sekretär 1941. Hukkus 1941.a. augustis. Portree.
Alfred Mõttus. Teises maailmasõjas 8. Eesti Laskurkorpuse majandusjaoskonna ülem, hiljem Eesti NSV valitsuse käsutuses. Portree.
Richard Kurvits, parteitegelane. Oli EK(b)P Valgamaa Komitee esimene sekretär veebruar 1944 - oktoober 1945. Portree.
Andrei Murro (sünd. 1903). Kommunist, mõisteti 149 protsessil 15 aastaks sunnitööle.
Galina Kuzmina. Teise maailmasõja ajal partisan Kiviõli linnas ja selle ümbruses. Portree.
Julius Murd - võttis osa revolutsioonilisest liikumisest 1905. ja 1917.a, oli Eesti ametiühingute I kongressil 1919.a.
Minna Baumeister - sidepidaja Välismaa Büroo ja illegaalse Kommunistliku Partei Eestimaa organisatsiooni vahel 1919. a. Portree.
Paul-Rudolf Baumann - 1924.a. riigipöördekatsest osavõtnu, põrandaaluse komsomoli aktivist, arreteeriti 1930. aasta aprillis ja mõisteti 12 aastaks sunnitööle. Portree.
Jakov Panitškin (Afanassi poeg). Oli Teise maailmasõja ajal 16. laskurdiviisi komandör. Portree.
Jaan Kubjas. Oli 2. Viljandi Eesti Kommunistliku Kütipolgu 3. roodu komandör 1918.-1919.a. Langes Lõunarindel 1920.a. Portree.
Vladimir Miller, oli Teises maailmasõjas 249. Eesti Laskurdiviisi 307. üksik tankihävitus divisjoni komandör, langes Tehumardil Saaremaal 09.10.1944. Portree suurendus fotolt.
Aleksei Mikk, kommunist, mõisteti 1925.a. 10 aastaks sunnitööle. 1941.a. Elva Täitevkomitee esimees. Portree vanemas eas.
August Kriiska, VSDT(b)P liige 1917. Oli üks partisanisalga organiseerijaid Tartus 1918.a. Saksa okupatsiooni lõpul. Võttis aktiivselt osa ülestõusu läbiviimisest Tartus ja siin nõukogude võimu organiseerimisest. Hiljem võttis osa Kodusõjast. Portree.
Juri Krivošilin, nooremleitnant, Nõukogude armee hävituslendur, teenis Sõjamerejõudude 12. hävituslennuväe polgus (12 иап ВМФ). 01.01.1945 jäi kadunuks lahinguülesande täitmisel Osmussaare lähistel. Portree enne Berliini pommitamise lendu.
Oskar Palu. Teises maailmasõjas 8. Eesti Laskurkorpuse meditsiiniteenistuse ülem. Portree.
