Järjesta:
921976 - 922000 / 923799
Fotokoopia Eesti kunstniku Aino Bachi tööst - Kindralleitnant L. Pärna portree. 1943.
Dzirnieki kalmistul Kuramaal püstitatud mälestusmärk Nõukogude armees 1941-1945 langenud võitlejatele, mälestustahvel nimedega.
Vabadussõda. Sõjategevus Volmari piirkonnas. Soome vabatahtlikud Eestis. Tallinna garnisoni sõdurite eluolu, spordivõistlused Kalevi spordiväljakul, paraadid, õppused, õppelaagrid. Vabariigi aastapäeva paraadid. Riigikogu istung. Pilte Eesti Sõjamuuseumi eksponaatidest.
Eestis asuvate punaarmeelaste hauamonumendid, kalmud, mälestusmärgid ja nende kavandid.
Sõjavägede ülemjuhatajale kindralleitnant Laidonerile Soomusrongide Diviisi Insenerväeosade poolt kingitud mälestusalbum ülesvõtetega Diviisi tegevusest Vabadussõjas. Soomusrongide nr.1, 2, 3, 4, 5 ja 6 tegevusest peamiselt Pihkva frondil. Soomusautod. Rida strateegiliselt tähtsaid sildu [purustatuina, taastatuina jne.].
Tõnis Siirak, (02.10.1935 fotokoopia tellija Vabadussõjas Langenud Karksilaste Mälestuse Jäädvustamise Selts).
Eestis asuvate punaarmeelaste hauamonumendid, kalmud, mälestusmärgid ja nende kavandid.
Noorte Kotkaste I õppelaager Jänedal 1931.a. Noorte Kotkaste II õppelaager Viimsis 1933.a.
I Diviisi üksuste rügementide ja kompaniide eluolu. Õppused, taktikalised harjutused, manöövrid [Jõhvi -Narva rajoonis, Võrus, Voldis], laagrid [Kurtnas]. Väliskülalisi Eestis: Soome minister Vuorima, Läti ministrid Osols ja Zarins. Inglismaa, Poola, Itaalia, Jaapani sõjaväe esindajad. I diviisi piirkonnas maabunud lennukid ja vaatluspall Nõukogude Liidus.
Eestis asuvate punaarmeelaste hauamonumendid, kalmud, mälestusmärgid ja nende kavandid.
Piirivalve Peipsi jaoskonna Üleajateenijate Kogu. Piirivalve tegevusest, üksikute kordonite elust [Varnja, Mehikoorma, Emajõe, Nina, Alajõe, Mustvee, Sääritsa jne.]. Piirivalve Peipsil, NSV Liidu kalalaevad Peipsil.
Eesti Teaduste Akadeemia elamud Nõmmel Trummi tänaval. Arhitektid Raine Karp ja Rein Kerten. Ehitatud 1970-1975
August (Augustin) Hansen, s. (1895-1952)- Eesti poliitik ja Eesti NSV riigitegelane. EKP liige 1922. Kuulus 1920–24 aastatel Iseseisvasse Sotsialistlikusse Tööliste Parteisse ja oli selle esindajana 1920–23 I Riigikogus. 1924. a. mõisteti 149 protsessil süüdi ja ta sai karistuseks eluaegse sunnitöö, kust vabanes 1938. aasta amnestiaseaduse alusel. 1940–43 oli Eesti Riikliku Merelaevanduse ülem, 1943–50 Eesti NSV kaubandusminister. Hukkus ebaseaduslikult represseerituna, postuumselt rehabiliteeritud. Täispikkuses foto.
Eesti gaidide Rootsis Ülemiste suurlaager Flateni järve ääres. Laagri juht gaider Alma Väina koos kahe hellakesega.
