| 3401 | FK_1-3400 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | Toronto Eesti Ühispanga jõulupidu Toronto Eesti Maja keskmises saalis. Pidulike laudade ümber istuvad inimesed. Kõige tagumises lauas vasakult: ?, ?, üle laua, vaid pea paistab Toronto Eesti Maja revisjonikomisioni ja Toronto Eesti Skaudisõprade Selts juhatuse liige Jaan Terts (1928-2004), järgmises lauas naine suure kaelaehtega [Erika Veskimets- Solom], Eesti Liidu laekur Arved Pedjase (Ruus / Bruus) (1914-1980), Marju (Anna Marie) Pedjase (Piirson → Piirsalu) (1920-2005), Erna Arro, ajakirjanik ja aktiivne kogukonnategelane Karl Arro (1910-1995), samas lauas üle laua seljaga ?, ?, ajakirjanik ja ühiskonnategelane Siegfrid Leonhard Veidenbaum (1904-1997), Hilda Kuutma, pangandustegelane Eduard Kuutma (1908-2008). Viimane laud eest vasakult: Paul Naaber, Eesti Kirjastuse Kanadas juhatuse ja Toronto Eesti Võitlejate Ühingu liige Ülo Jürima (1922-1998), [Helma Jürima], Elsa Vellner, Asta Helene (Leesik) Nassar (1923-2018) ja ees triibulises ülikonnas Heino Vellner.
| Toronto Eesti Maja ; Toronto ; Ontario ; Kanada | 12/1974 |
| 3402 | FK_1-3401 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | Toronto Eesti Ühispanga jõulupidu Toronto Eesti Maja keskmises saalis. Pidulike laudadae ümber istuvad inimesed. Esimeses lauas vasakult seljaga ?, ?, Helga (Koppel) Kess (1920-2009), üle laua vasakult fotograaf ja Eesti Jahimeeste Selts Torontos esimees Johannes Säägi (1902-1987), Raivo Pavar, Jonas Pavar. Järgmises lauas seljaga paremalt heledas pintsakus ?, Monika (Haarman) Pärn, Karin (Kontkar) Ahermäe, üle laua teenindab Leida Pavar, tema kõrval habemega Martin Ahermaa, temast paremal Toronto Peetri Koguduse organist Jaak Kivik, tema taga järgmises lauas küljega mustas ülikonnas mees õigusteadlane Aleksander Peel (1900-1985), Toronto Eesti Ühispanga juhatuse esimees ja esimene laekur Johannes Künnapuu (1902-1993), blond naine peidus ?, ?, [Heljo Haarmann], Ants Erik Kerson (1918-1981), seljaga mustas ülikonnas ?, eemal lauas paremal ?, ?.
| Toronto Eesti Maja ; Toronto ; Ontario ; Kanada | 12/1974 |
| 3403 | FK_1-3402 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | Toronto Eesti Ühispanga jõulupidu Toronto Eesti Maja keskmises saalis. Pidulike laudade ümber istuvad inimesed. Vasakul taga: insener Kaius Meipoom (1930-2009), ?, vasakul naine laua ääres ?, Eesti Liidu laekur Arved Pedjase (Ruus / Bruus) (1914-1980), Marju (Anna Marie) Pedjase (Piirson → Piirsalu) (1920-2005), Erna Arro, ajakirjanik ja aktiivne kogukonnategelane Karl Arro (1910-1995), sama laua vastas otsast, küljega meesterahvas ?, ?, küljega prillidega meesterahvas ajakirjanik ja ühiskonnategelane Siegfrid Leonhard Veidenbaum (1904-1997), Hilda Kuutma, pangandustegelane Eduard Kuutma (1908-2008). Järgmises lauas istub vasakul prillidege mees Paul Naaber, Eesti Kirjastuse Kanadas juhatuse ja Toronto Eesti Võitlejate Ühingu liige Ülo Jürima (1922-1998), tema abikaasa ?, [Elsa Vellner], Asta Helene (Leesik) Nassar (1923-2018), üle laua triibulises ülikonnas Heino Vellner, ?, Ellen Peterson (1922-2018), ? ja Toronto Eesti Seltsi esinaine Helvi Kõva (1911-1996). | Toronto Eesti Maja ; Toronto ; Ontario ; Kanada | 12/1974 |
| 3404 | FK_1-3403 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | Toronto Eesti Ühispanga jõulupidu Toronto Eesti Maja keskmises saalis. Pidulike laudadae ümber istuvad inimesed. Esimeses lauas kaadri keskel istuvad vasakult: Raivo Pavar, Jonas Pavar. Nende taga vasakult: kirjus kleidis Alide Susanne (Pihel) Peters (Linnu) (1920-2000), õigusteadlane Aleksander Peel (1900-1985), Toronto Eesti Ühispanga juhatuse esimees ja esimene laekur Johannes Künnapuu (1902-1993), Agnes Künnapuu, ?, üle laua Asta Helene (Leesik) Nassar (1923-2018), kirjanik ja luuletaja Salme (Neumann) Ekbaum (1912-1995), Ants Erik Kerson (1918-1981), kuusepuu ees seisab põllumajandustegelane, ühiskonnategelane ja pankur Artur Ekbaum (1903-1976). Temast paremal lauas istuvad ?, Eesti Abistamiskomitee laekur ja ehituskomisjoni liige Hugo Urm (1902-1987), üle laua istuvad insener Kaius Meipoom (1930-2009), tema taga ilmselt abikaasa [Taivi Meipoom]. Viimane laud paremalt, vasakult suure kaelaehtega naine: ?, Eesti Liidu laekur Arved Pedjase (Ruus / Bruus) (1914-1980), Marju (Anna Marie) Pedjase (Piirson → Piirsalu) (1920-2005) ja ?.
| Toronto Eesti Maja ; Toronto ; Ontario ; Kanada | 12/1974 |
| 3405 | FK_1-3404 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | Toronto Eesti Ühispanga jõulupidu Toronto Eesti Maja keskmises saalis. Pidulike laudadae ümber istuvad inimesed. Esimeses lauas kaadri keskel istuvad vasakult: Raivo Pavar, Jonas Pavar. Nende taga vasakult: kirjus kleidis Alide Susanne (Pihel) Peters (Linnu) (1920-2000), õigusteadlane Aleksander Peel (1900-1985), Toronto Eesti Ühispanga juhatuse esimees ja esimene laekur Johannes Künnapuu (1902-1993), Agnes Künnapuu, ?, üle laua Asta Helene (Leesik) Nassar (1923-2018), kirjanik ja luuletaja Salme (Neumann) Ekbaum (1912-1995), Ants Erik Kerson (1918-1981), kuusepuu ees seisab põllumajandustegelane, ühiskonnategelane ja pankur Artur Ekbaum (1903-1976). Temast paremal lauas istuvad ?, Eesti Abistamiskomitee laekur ja ehituskomisjoni liige Hugo Urm (1902-1987), üle laua istuvad insener Kaius Meipoom (1930-2009), tema taga ilmselt abikaasa [Taivi Meipoom]. Viimane laud paremalt, vasakult suure kaelaehtega naine: ?, Eesti Liidu laekur Arved Pedjase (Ruus / Bruus) (1914-1980), Marju (Anna Marie) Pedjase (Piirson → Piirsalu) (1920-2005), Erna Arro, ajakirjanik ja aktiivne kogukonnategelane Karl Arro (1910-1995), laua teisel pool ülikonnas meesterahvas ?, tema taga prillidega Paul Naaber. | Toronto Eesti Maja ; Toronto ; Ontario ; Kanada | 12/1974 |
| 3406 | FK_1-3405 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Vaade väljakul tihedalt teineteise kõrval seisvatele inimestele, kes massimiitingul osalevad. | Nathan Phillips Square ; Toronto ; Ontario ; Kanada | 10/12/1974 |
| 3407 | FK_1-3406 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Vaade väljakul ülespandud lavale, millel seisavad Eesti, Läti, Leedu, Ukraina ja Poola rahvaste esndajad. Vasakult kuues: Ontario provintsi säästuameti juhataja Talivaldis Edvins Kronbergs (1930-2017), seitsmes mustas mantlis koolikomitee esimees ja insener Hans Lupp (1921-2007) ja üheksas Jonas Zmuidzinas (1898-1989) Leedu aukonsul Kanadas. | Nathan Phillips Square ; Toronto ; Ontario ; Kanada | 10/1974 |
| 3408 | FK_1-3407 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Vaade väljakul tihedalt teineteise kõrval seisvatele inimestele, kes massimiitingul osalevad. | Nathan Phillips Square ; Toronto ; Ontario ; Kanada | 10/12/1974 |
| 3409 | FK_1-3408 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Vaade väljakul ülespandud lavale, millel seisavad Eesti, Läti, Leedu, Ukraina ja Poola rahvaste esndajad. | Nathan Phillips Square ; Toronto ; Ontario ; Kanada | 10/12/1974 |
| 3410 | FK_1-3409 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Vaade väljakul ülespandud lavale, millel seisavad Eesti, Läti, Leedu, Ukraina ja Poola rahvaste esndajad. Nende ees peab kõnepuldis kõnet Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024). Tema kõrval seisvad meeste- ja naisterahvas
| Nathan Phillips Square ; Toronto ; Ontario ; Kanada | 10/12/1974 |
| 3411 | FK_1-3410 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Vaade väljakul ülespandud lavale, millel seisab ja peab kõnet Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024). Tema ees seisavad sajad üritusest osavõtjad.
| Nathan Phillips Square ; Toronto ; Ontario ; Kanada | 10/12/1974 |
| 3412 | FK_1-3411 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Vaade väljakul ülespandud lavale, millel seisab ja peab kõnet Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024). Tema ees seisavad ajakirjanikud ja sajad üritusest osavõtjad.
| Nathan Phillips Square ; Toronto ; Ontario ; Kanada | 10/12/1974 |
| 3413 | FK_1-3412 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Vaade väljakul ülespandud lavale, millel seisab ja peab kõnet Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024). Tema taga seisavad Eesti, Läti, Leedu, Ukraina ja Poola rahvaste esndajad. | Nathan Phillips Square ; Toronto ; Ontario ; Kanada | 10/12/1974 |
| 3414 | FK_1-3413 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Vaade väljakul ülespandud lavale, millel seisab ja peab kõnet Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024). Tema taga seisavad Eesti, Läti, Leedu, Ukraina ja Poola rahvaste esndajad. Kõnepuldi kõrval on plakat: "Freedom for Moroz". | Nathan Phillips Square ; Toronto ; Ontario ; Kanada | 10/12/1974 |
| 3415 | FK_1-3414 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Neli meesterahvast vestlevad. Vasakul ajakirjanik ja aktiivne kogukonnategelane Karl Arro (1910-1995), paremalt teine Simas Kudirka. | Toronto ; Ontario ; Kanada | 10/12/1974 |
| 3416 | FK_1-3415 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Simas Kudirka ja Maria Kudirka. | Toronto ; Ontario ; Kanada | 10/12/1974 |
| 3417 | FK_1-3416 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Kõneleb Simas Kudirka ja tema kõrval istub naisterahvas. | Toronto ; Ontario ; Kanada | 10/12/1974 |
| 3418 | FK_1-3417 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Meesterahvas kõneleb laua taga ja teda kuulavad inimesed. Vasakult esimeses reas esimene: Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024), ?, Ontario provintsi säästuameti juhataja Talivaldis Edvins Kronbergs (1930-2017). Teises reas keskel prillidega ajakirjanik ja aktiivne kogukonnategelane Karl Arro (1910-1995). | Toronto ; Ontario ; Kanada | 10/12/1974 |
| 3419 | FK_1-3418 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Neli meesterahvast vestlevad. Vasakul Ontario provintsi säästuameti juhataja Talivaldis Edvins Kronbergs (1930-2017), ?, Simas Kudirka ja Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024). | Toronto ; Ontario ; Kanada | 10/12/1974 |
| 3420 | FK_1-3419 | Perekond Säägi|Säägi Family | Säägi, Taivo | 10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Erinevate riikide esindajad seisavad grupifotol. Vasakul Ontario provintsi säästuameti juhataja Talivaldis Edvins Kronbergs (1930-2017), keskel Maria Kudirka, Simas Kudirka ja paremal Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024). | Toronto ; Ontario ; Kanada | 10/12/1974 |