Otsingu tulemused

Leiti 25438 sobivat vastet
3421 - 3440 / 25438
Nr.IdentifikaatorKollektsioonFotograafSisuline kirjeldusPildistamiskohtPeriood
3421FK_1-3420Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, Taivo10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Neli inimest on laua taga Simas Kudirka seisab ja kõneleb, tema kõrval istub Maria Kudirka.Toronto ; Ontario ; Kanada10/12/1974
3422FK_1-3421Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, Taivo10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Neli inimest on laua taga Simas Kudirka paremalt teine, tema kõrval paremal istub Maria Kudirka.Toronto ; Ontario ; Kanada10/12/1974
3423FK_1-3422Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, Taivo10. detsembri õhtupoolikul rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 1974. aastal andis vabadusse pääsenud leedu meremees Simas Kudirka Torontos pressikonverentsi. Sellele järgnes rahvusvahelise inimõiguse päeva puhul Toronto raekoja ees Moskva kommunismi haardes olevatele orjastatud rahvastele inimõiguste nõudmiseks massimiiting, millest vaatamata külmale ilmale üle 3000-de inimese osa võttis. Seal esines mõjuva üleskutsega ka Simas Kudirka ja Leedu, Eesti, Läti, Ukraina ja Poola rahvaste esindajad tõid esile oma rahvaste liikmete kannatusi Nõukogude Liidu orjalaagreis. Võeti vastu resolutsioon, mis saadeti LRO peasekretärile, USA Kongressile jt. Ühe peakorraldajana esines Laas Leivat EKN-ist. Oma avasõnas meenutas ta rahvusvahelise inimõiguste päeva tähtsust. Juhtis tähelepanu, et vaatamata LRO kõlavale deklaratsioonile esineb Nõukogude Liidus toores vägivald ja kõikide inimõiguste jalgade alla tallamine. A. Solzhenitsõn on need kuriteod registreerinud ja nende ohvritena esinevad S. Kudirka, V. Moroz ja teised. Nimed, nagu Norilsk, Magadan, Vladimiri ja Lubjanka vanglad meenutavad vaid hirmu ja õudsust. Vene vastupanuliikumisse kuuluvate kirjanike, luuletajate, kunstnike ja õpetlaste vastu tarvitusele võetud ranged abinõud näitavad, et Stalini terror elab edasi. Selle ralli eesmärgiks on koputada vaba maailma paadunud südametunnistusele ja tuletada meelde, et praegune detente on ikestatud rahvaste õiguste mahamüümine. Ukraina piiskop pidas lühikese palvuse, kus meenutas V. Morozi, eestlase Olev Meremaa, lätlase Gunnar Rode, Leedu piiskopi ja teiste traagilist saatust. Toronto ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Valter Tarnapovolski meenutas oma sõnavõtus 35 aastat tagasi vastuvõetud LRO inimõiguste kõlavasõnalist deklaratsiooni, mis peaks tagama inimõigusi kõikidele rahvastele maailmas. Peale miitingut kogunesid osalejad tubasele järelkohtumisele. Inimesed kuulavad kohtumisel, vasakult: Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024), ?, Ontario provintsi säästuameti juhataja Talivaldis Edvins Kronbergs (1930-2017).Toronto ; Ontario ; Kanada10/12/1974
3424FK_1-3423Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, TaivoKaravani koosolek. Inimesed seisavad grupina seina ees. Ees vasakult: Koidula Margaret (Kittask) Priske (1925-2014), Linda Koff, Eha Assor (1921-1977), Valli Sõrmulis (1923-1993), Eesti etnograafia ringi asutaja ja juhataja Ene (Randmaa) Runge (1919-1999), tehniline joonestaja Härnald Toomsalu (1923-2016). Taga vasakult istub: fotograaf Evald Tomson alias Tommy Tomson (1924–2006), Milvi Maimets (1930- 2023), luuletaja ja ajakirjanik Hannes Oja (1919-2012), joonestaja Kalju Jõgi (1927-2008), insener Väino Einola (1944), Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024), Gneomar Paius (1920-1985) ja ?.Toronto ; Ontario ; Kanada1974
3425FK_1-3424Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, TaivoKaravani koosolek. Inimesed seisavad grupina seina ees. Ees vasakult: Koidula Margaret (Kittask) Priske (1925-2014), Linda Koff, Eha Assor (1921-1977), Valli Sõrmulis (1923-1993), Eesti etnograafia ringi asutaja ja juhataja Ene (Randmaa) Runge (1919-1999), tehniline joonestaja Härnald Toomsalu (1923-2016). Taga vasakult istub: fotograaf Evald Tomson alias Tommy Tomson (1924–2006), Milvi Maimets (1930- 2023), luuletaja ja ajakirjanik Hannes Oja (1919-2012), joonestaja Kalju Jõgi (1927-2008), insener Väino Einola (1944), Eesti kogukonna aktivist, vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024), Gneomar Paius (1920-1985), ? ja istub ?.Toronto ; Ontario ; Kanada1974
3426FK_1-3425Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, TaivoKaravani koosolek. Inimesed seisavad grupina seina ees. Ees vasakult: Koidula Margaret (Kittask) Priske (1925-2014), insener Väino Einola (1944), joonestaja Kalju Jõgi (1927-2008), vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi aupeakonsul Torontos Laas Leivat (1941-2024), ? ja tehniline joonestaja Härnald Toomsalu (1923-2016). Taga seisavad vasakult: Eha Assor (1921-1977), luuletaja ja ajakirjanik Hannes Oja (1919-2012), Linda Koff, Milvi Maimets (1930- 2023), Eesti etnograafia ringi asutaja ja juhataja Ene (Randmaa) Runge (1919-1999), Valli Sõrmulis (1923-1993), Gneomar Paius (1920-1985).Toronto ; Ontario ; Kanada1974
3427FK_1-3426Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, TaivoKolm naist istuvad Toronto Eesti Maja väikeses saalis ja loevad Meie Elu ajalehte. Vasakul: Ilme Raja, [Ene (Koor) Migur] ja ?.Toronto Eesti Maja ; Toronto ; Ontario ; Kanada1974
3428FK_1-3427Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, Taivo22. detsembril, 1974. aastal esitas Eesti Rahvusteater Kanadas Toronto Vana Andrese kirikus ühevaatusliku näidendi „Jõuluvõõras", mis oli teatripere annetus kiriku ehitusfondi. Näidendis mängisid: ema — Riina Reinik, vanem tütar — Oudi Kalm, noorem tütar — Anita Nippak, vanema tütre mees — Harri Lillioja, jõuluvõõras — Rudolf Lipp. Vaade dekoreeritud teatrilavale. Diivanil istub näitleja Oudi (Kalm) Lillioja (1936-2021) ja klaverit mängib Anita (Nippak) Genoa.Toronto Vana-Andrese Kirik ; Toronto ; Ontario ; Kanada22/12/1974
3429FK_1-3428Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, Taivo22. detsembril, 1974. aastal esitas Eesti Rahvusteater Kanadas Toronto Vana Andrese kirikus ühevaatusliku näidendi „Jõuluvõõras", mis oli teatripere annetus kiriku ehitusfondi. Näidendis mängisid: ema — , vanem tütar — Oudi Kalm, noorem tütar — Anita Nippak, vanema tütre mees — Harri Lillioja, jõuluvõõras — Rudolf Lipp. Vaade dekoreeritud teatrilavale. Diivanil istuvad vasakut: Anita (Nippak) Genoa, näitleja ja lavastaja Riina (Reinik) Lipp (1908-1990) ja näitleja Oudi (Kalm) Lillioja (1936-2021).Toronto Vana-Andrese Kirik ; Toronto ; Ontario ; Kanada22/12/1974
3430FK_1-3429Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, Taivo22. detsembril, 1974. aastal esitas Eesti Rahvusteater Kanadas Toronto Vana Andrese kirikus ühevaatusliku näidendi „Jõuluvõõras", mis oli teatripere annetus kiriku ehitusfondi. Näidendis mängisid: ema — Riina Reinik, vanem tütar — Oudi Kalm, noorem tütar — Anita Nippak, vanema tütre mees — Harri Lillioja, jõuluvõõras — Rudolf Lipp. Vaade dekoreeritud teatrilavale. Vasakul seisab: näitleja, lavastaja, teatritegelane ja joonestaja Rudolf Lipp (1915-1984), diivanil istub Anita (Nippak) Genoa, seisavad näitleja Oudi (Kalm) Lillioja (1936-2021) ja näitleja ja lavastaja Riina (Reinik) Lipp (1908-1990).Toronto Vana-Andrese Kirik ; Toronto ; Ontario ; Kanada22/12/1974
3431FK_1-3430Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, Taivo22. detsembril, 1974. aastal esitas Eesti Rahvusteater Kanadas Toronto Vana Andrese kirikus ühevaatusliku näidendi „Jõuluvõõras", mis oli teatripere annetus kiriku ehitusfondi. Näidendis mängisid: ema — Riina Reinik, vanem tütar — Oudi Kalm, noorem tütar — Anita Nippak, vanema tütre mees — Harri Lillioja, jõuluvõõras — Rudolf Lipp. Vaade dekoreeritud teatrilavale. Vasakult: näitleja, lavastaja, teatritegelane ja joonestaja Rudolf Lipp (1915-1984), Anita (Nippak) Genoa, näitleja ja lavastaja Riina (Reinik) Lipp (1908-1990) ja näitleja Oudi (Kalm) Lillioja (1936-2021). Toronto Vana-Andrese Kirik ; Toronto ; Ontario ; Kanada22/12/1974
3432FK_1-3431Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, Taivo22. detsembril, 1974. aastal esitas Eesti Rahvusteater Kanadas Toronto Vana Andrese kirikus ühevaatusliku näidendi „Jõuluvõõras", mis oli teatripere annetus kiriku ehitusfondi. Näidendis mängisid: ema — Riina Reinik, vanem tütar — Oudi Kalm, noorem tütar — Anita Nippak, vanema tütre mees — Harri Lillioja, jõuluvõõras — Rudolf Lipp. Vaade dekoreeritud teatrilavale. Vasakult: Anita (Nippak) Genoa, näitleja ja lavastaja Riina (Reinik) Lipp (1908-1990) ja näitleja Oudi (Kalm) Lillioja (1936-2021). Toronto Vana-Andrese Kirik ; Toronto ; Ontario ; Kanada22/12/1974
3433FK_1-3432Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, Taivo22. detsembril, 1974. aastal esitas Eesti Rahvusteater Kanadas Toronto Vana Andrese kirikus ühevaatusliku näidendi „Jõuluvõõras", mis oli teatripere annetus kiriku ehitusfondi. Näidendis mängisid: ema — Riina Reinik, vanem tütar — Oudi Kalm, noorem tütar — Anita Nippak, vanema tütre mees — Harri Lillioja, jõuluvõõras — Rudolf Lipp. Vaade dekoreeritud teatrilavale. Vasakult: Anita (Nippak) Genoa, näitleja ja lavastaja Riina (Reinik) Lipp (1908-1990), näitleja Oudi (Kalm) Lillioja (1936-2021) ja näitleja Harri Lillioja (1927-2007). Rootsi 
3434FK_1-3433Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, Taivo22. detsembril, 1974. aastal esitas Eesti Rahvusteater Kanadas Toronto Vana Andrese kirikus ühevaatusliku näidendi „Jõuluvõõras", mis oli teatripere annetus kiriku ehitusfondi. Näidendis mängisid: ema — Riina Reinik, vanem tütar — Oudi Kalm, noorem tütar — Anita Nippak, vanema tütre mees — Harri Lillioja, jõuluvõõras — Rudolf Lipp. Vaade dekoreeritud teatrilavale. Vasakult istub toolil: näitleja, lavastaja, teatritegelane ja joonestaja Rudolf Lipp (1915-1984), talle pakub kosti näitleja Oudi (Kalm) Lillioja (1936-2021). Diivanil istuvad Anita (Nippak) Genoa ja näitleja ja lavastaja Riina (Reinik) Lipp (1908-1990).Toronto Vana-Andrese Kirik ; Toronto ; Ontario ; Kanada22/12/1974
3435FK_1-3434Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, Taivo22. detsembril, 1974. aastal esitas Eesti Rahvusteater Kanadas Toronto Vana Andrese kirikus ühevaatusliku näidendi „Jõuluvõõras", mis oli teatripere annetus kiriku ehitusfondi. Näidendis mängisid: ema — Riina Reinik, vanem tütar — Oudi Kalm, noorem tütar — Anita Nippak, vanema tütre mees — Harri Lillioja, jõuluvõõras — Rudolf Lipp. Vaade dekoreeritud teatrilavale. Etenduse lõpus võtavad näitlejad laval vastu õnnitlusi lilledega lastelt. Vasakult: ?, näitleja ja lavastaja Riina (Reinik) Lipp (1908-1990), Anita (Nippak) Genoa, ?, näitleja Oudi (Kalm) Lillioja (1936-2021), taga näitleja Harri Lillioja (1927-2007), näitleja, lavastaja, teatritegelane ja joonestaja Rudolf Lipp (1915-1984) ja ees ?.Toronto Vana-Andrese Kirik ; Toronto ; Ontario ; Kanada22/12/1974
3436FK_1-3435Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, Taivo22. detsembril, 1974. aastal esitas Eesti Rahvusteater Kanadas Toronto Vana Andrese kirikus ühevaatusliku näidendi „Jõuluvõõras", mis oli teatripere annetus kiriku ehitusfondi. Näidendis mängisid: ema — Riina Reinik, vanem tütar — Oudi Kalm, noorem tütar — Anita Nippak, vanema tütre mees — Harri Lillioja, jõuluvõõras — Rudolf Lipp. Vaade dekoreeritud teatrilavale. Etenduse lõpus võtavad näitlejad laval vastu õnnitlusi lilledega lastelt. Vasakult: näitleja ja lavastaja Riina (Reinik) Lipp (1908-1990), Anita (Nippak) Genoa, näitleja Oudi (Kalm) Lillioja (1936-2021), ?, taga näitleja Harri Lillioja (1927-2007), näitleja, lavastaja, teatritegelane ja joonestaja Rudolf Lipp (1915-1984) ja ees ?, ?.Toronto Vana-Andrese Kirik ; Toronto ; Ontario ; Kanada22/12/1974
3437FK_1-3436Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, Taivo22. juunil 1974. aastal sai alguse viiendat korda igasuvine Karavani festival. Toronto Eesti Majas asus Tallinna paviljon, kus külastajaid võtsid vastu Tallinna paviljoni linnapea Laas Leivat ja „Miss Tallinn '74" Katrin Laube. Suur saal, kus toimus Karavani elav programm, sai tallinnailmelise näo kunstnik Ants Vommi hoolika ja fantaasiarikka käsitluse läbi. Tallinna paviljoni külastamine kasvas aastast-aastasse ja 1973. aastal käis sealt läbi 43 tuhat külastajat. Siis sai see ka parima programmi auhinna 51 rahvuste paviljoni seast. Hobukaarikus Toronto linnavalitsuse ees istub vasakult Anne Liis (Tüll) Keelmann ja Miss Newfoundland. Nathan Phillips Square ; Toronto ; Ontario ; Kanada22/06/1974
3438FK_1-3437Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, Taivo22. juunil 1974. aastal sai alguse viiendat korda igasuvine Karavani festival. Toronto Eesti Majas asus Tallinna paviljon, kus külastajaid võtsid vastu Tallinna paviljoni linnapea Laas Leivat ja „Miss Tallinn '74" Katrin Laube. Suur saal, kus toimus Karavani elav programm, sai tallinnailmelise näo kunstnik Ants Vommi hoolika ja fantaasiarikka käsitluse läbi. Tallinna paviljoni külastamine kasvas aastast-aastasse ja 1973. aastal käis sealt läbi 43 tuhat külastajat. Siis sai see ka parima programmi auhinna 51 rahvuste paviljoni seast. Hobukaarikus istub Toronto linnavalitsuse ees Anne Liis (Tüll) Keelmann ja tema kõrval seisab advokaat Toomas Marley (1952) hobuse kõrval.Nathan Phillips Square ; Toronto ; Ontario ; Kanada22/06/1974
3439FK_1-3438Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, Taivo22. juunil 1974. aastal sai alguse viiendat korda igasuvine Karavani festival. Toronto Eesti Majas asus Tallinna paviljon, kus külastajaid võtsid vastu Tallinna paviljoni linnapea Laas Leivat ja „Miss Tallinn '74" Katrin Laube. Suur saal, kus toimus Karavani elav programm, sai tallinnailmelise näo kunstnik Ants Vommi hoolika ja fantaasiarikka käsitluse läbi. Tallinna paviljoni külastamine kasvas aastast-aastasse ja 1973. aastal käis sealt läbi 43 tuhat külastajat. Siis sai see ka parima programmi auhinna 51 rahvuste paviljoni seast. Toronto linnavalitsuse ees seisavad Karavanist osavõtjad, toimub korraldajate kätlemine Toronto 56. linnapea David Edward Crombie (1936) poolt, kes on keskel küljega.Nathan Phillips Square ; Toronto ; Ontario ; Kanada22/06/1974
3440FK_1-3439Perekond Säägi|Säägi FamilySäägi, Taivo22. juunil 1974. aastal sai alguse viiendat korda igasuvine Karavani festival. Toronto Eesti Majas asus Tallinna paviljon, kus külastajaid võtsid vastu Tallinna paviljoni linnapea Laas Leivat ja „Miss Tallinn '74" Katrin Laube. Suur saal, kus toimus Karavani elav programm, sai tallinnailmelise näo kunstnik Ants Vommi hoolika ja fantaasiarikka käsitluse läbi. Tallinna paviljoni külastamine kasvas aastast-aastasse ja 1973. aastal käis sealt läbi 43 tuhat külastajat. Siis sai see ka parima programmi auhinna 51 rahvuste paviljoni seast. Toronto linnavalitsuse ees seisavad Karavanist osavõtjad, toimub korraldajate kätlemine Toronto 56. linnapea David Edward Crombie (1936) poolt, kes on paremal seljaga.Nathan Phillips Square ; Toronto ; Ontario ; Kanada22/06/1974