Esita küsimus

Korduma kippuvad küsimused

    Rahvusarhiiv
  1. Milliseid dokumente hoitakse Rahvusarhiivi Tartu ja milliseid Tallinna majas?
  2. Milliseid dokumente võib leida Valga ja Rakvere osakonnast?
  3. Otsisin AISist oma perekonnanime järgi ning leidsin leidandmete lahtrist erinevaid lühendeid. Mida need tähendavad ja millisesse arhiivi ma pöörduma pean?
  4. Uurimissaalid
  5. Mis kellaaegadel on uurimissaalid avatud ja kas ma saan uurimissaali külastada ka laupäeviti?
  6. Kas uurimissaali külastamine on tasuline?
  7. Kas uurija võib tutvuda kõikide arhiivimaterjalidega?
  8. Miks säilikuid ei saa koju laenutada?
  9. Mis asi on säilik?
  10. Genealoogia
  11. Kuidas on võimalik tutvuda digiteeritud ja Saagas olevate, kuid juurdepääsupiirangut omavate säilikutega?
  12. Tean, et minu vanaema sündis 27. märtsil 1892. aastal, aga meetrikas on kuupäevana kirjas 15. märts.
  13. Kuidas ma tean, millise koguduse kirikuraamatutest oma esivanemaid otsida?
  14. Kas arhiivis asuvad valmis sugupuud perekondade kaupa?
  15. Kuidas saab suhelda teiste suguvõsauurijatega ja neilt ka nõu küsida?
  16. Kuidas leida üles personaalraamat, millele RTO-s koostatud personaalraamatute tähestik viitab?
  17. 18. sajandi keskpaiga surmameetrikas on minu esivanema surmapõhjuseks märgitud «köhho töpe». Mida see tänapäeva mõistes tähendab?
  18. Kui ma ei oska saksa keelt ega tunne gooti kirja, kas ma siis ei saagi oma suguvõsa uurida?
  19. Kui tean esivanemate nime ja kogudust, kus nad ristiti ja laulatati, aga täpseid kuupäevi mitte, siis millistest kirikuraamatutest on mul kõige lihtsam alustada?
  20. Minu isa sündis 15. augustil 1932. aastal Tartus. Millisest kirikuraamatust leiaksin tema sünnisissekande?
  21. EELK Türi koguduse sünnimeetrikas on minu vanaisa sünnikohana märgitud «Tecknal». Kas tegemist on küla või mõisaga ja kus see tänapäeval asub?
  22. Teatised
  23. Mis on arhiiviteatis ja milleks seda vaja on?
  24. Mis on vastuskiri?
  25. Kuidas arhiiviteatist või vastuskirja taotleda?
  26. Kuidas täita päringuvormi VAUs?
  27. Kas on võimalik saada digitaalselt allkirjastatud arhiiviteatist?
  28. Kas arhiiviteatise eest on vaja maksta?
  29. Kuidas arhiiviteatise või vastuskirja eest tasuda?
  30. Kuidas arhiiviteatise või vastuskirja kätte saab?
  31. Koopiate valmistamine
  32. Kas ma pean ise meelde jätma, millistest säilikutest ma koopiad tellisin või lööb arhiiv paberkoopiatele templid?
  33. Kas kserokoopiaid on võimalik tellida kõikidest arhivaalidest?
  34. Miks on arhiivis koopiate valmistamise tähtaeg nii pikk? Ma tahaksin koopiad kohe kätte saada.
  35. Kas ma pean koopiatele ise arhiivi järele tulema?
  36. Kas ma saan koopiate eest arhiivis tasuda ka kaardimaksega?
  37. Kas ma saan digikoopiaid enda meilile tellida?
  38. Kas koopiaid saab tellida ainult arhiiviviite alusel ilma arhivaali nägemata?
  39. Miks on arhiivis koopiahinnad nii kõrged? Ma tean ühte palju soodsamat paljunduskohta, miks ma ei võiks säilikuga seal ära käia?
  40. Kas ma võiksin ise oma skänneriga uurimissaalis arhivaale skaneerida?
  41. Kas arhiivis on digitaalsete koopiate tegemise võimalus?
  42. Kas oma fotoaparaadiga võib uurimissaalis säilikutest pilti teha?
  43. Kauglaenutus
  44. Mis on kauglaenutus?
  45. Kui kiiresti kauglaenutuse tellimus täidetakse?
  46. Kas kauglaenutamise eest peab maksma?
  47. Kas kauglaenutuse teel saab tellida kõiki arhivaale?
  48. Kas kauglaenutuse teel on võimalik säilikuid tellida ka Valga ja Rakvere osakonnast ja sinna kohapelae?
  49. Kui palju säilikuid võib korraga kauglaenutuse teel tellida ja kui pikk on kasutustähtaeg?
  50. Leidsin AISist oma talu kinnistutoimiku. Mida ma pean tegema, et seda Tallinnasse tellida?
  51. Juurdepääsupiirangud
  52. Mis on kaalutlemine?
  53. Milliseid piiranguid saab arhiiv ühepoolselt kehtestada?
  54. Millistele isikuandmetele juurdepääsu piiratakse?
  55. Millistele isikuandmetele juurdepääsu ei piirata?
  56. Kas uurija vastutab talle teatavaks saanud isikuandmete kasutamise eest?
  57. Miks mõnele avalikule arhivaalide juurdepääsu piiratakse?
  58. Milliseid juurdepääsupiirangute liike võib Rahvusarhiivis ette tulla?
  59. Mis tingimustel pääseb juurde delikaatsetele või eraelulistele isikuandmetele?
  60. AIS — arhiivi infosüsteem
  61. Mis on AIS?
  62. Kas AISi on sisestatud kõik Rahvusarhiivi arhivaalid?
  63. Kuidas leian mind huvitava dokumendi?
  64. Kuidas on võimalik arhivaalidega tutvuda?
  65. Saaga — digiteeritud arhiiviallikad
  66. Miks peab end Saaga kasutamiseks registreerima?
  67. Miks on Saagas osa lehti topeltkaadritena?
  68. Miks ei saa pilte säilikute kaupa alla laadida?
  69. Miks ühe kaadri jõudmine arvutisse võtab nii palju aega?
  70. Kas ei ole võimalik leida mingit lahendust, mis võimaldaks teha otsinguid Saaga kogust?
  71. Miks on mõne koguduse puhul mõned aastad filmimata jäänud. Kas need ei tulegi Saagasse?
  72. Kas Rahvusarhiivi uurimissaalides saab vaadata ka Saagas olevate säilikute originaale?
  73. Kas on võimalik pilti või osa pildist välja printida?
  74. Kas Saagast leitud andmeid tohib publitseerida?
  75. Miks ei ole ühe säiliku kaadrid liidetud üheks kogumiks nagu seda tehakse veebis tekstide esitamisel?
  76. VAU — virtuaalne uurimissaal
  77. Mis on VAU?
  78. Mis on lingimärkmik?
  79. Miks ma peaksin tahtma kasutada VAU lingimärkmikku, kui ma saan salvesta linke ka veebilehitsejas?
  80. Mis on kasutajate andmebaasid?
  81. Kaartide infosüsteem
  82. Kuidas on võimalik tutvuda kaardiga, mille digipilti kaartide infosüsteemist ei leia?
  83. Kas digiteeritud kaarte saab arhiivi uurimissaalis originaalina vaadata?
  84. Kas kaardist saab tellida koopiat ja kuidas seda teha?

Milliseid dokumente hoitakse Rahvusarhiivi Tartu ja milliseid Tallinna majas?

Tartu osakond hoiab üldjuhul dokumente, mis on tekkinud 13. sajandi keskpaigast kuni aastani 1917. Eesti Vabariigi (1918–1940) aegsetest dokumentidest on kinnistusametite fondid (talude kinnistutoimikud, maade plaanid jms) ja mõne teise asutuse (nt Tartu ülikool, osaliselt AÕK kirikud, kindlustusseltsid ja -kassad, ettevõtted, huvialaühingud) ja isikute fondid. Samuti on siin hoiul endises Viljandi, Pärnu, Tartu, Kuressaare ja Haapsalu maa-arhiivis hoiul olnud nõukogudeaegsed dokumendid.

Tallinna osakonnas säilitatakse uuema aja (alates 20. sajandist) arhivaale: püsiväärtusega dokumente, mis on tekkinud Eesti Vabariigi territooriumil alates Eesti omariikluse tekkest tegutsenud riigivõimu- ja valitsemisorganite, omavalitsusasutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja teiste juriidiliste isikute tegevuses, välja arvatud pärast 1944. a tekkinud kohalike asutuste dokumente, Eestiga seotud asutuste ja organisatsioonide dokumente ning kodanike isikufonde.

Milliseid dokumente võib leida Valga ja Rakvere osakonnast?

Rakvere ja Valga osakond kogub ja säilitab oma tegevuspiirkonnas alates 1944. aastast tegutsenud ja tegutsevate ameti- ja valitsusasutuste ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, avalikke ülesandeid teostavate eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute, samuti kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaale.

Otsisin AISist oma perekonnanime järgi ning leidsin leidandmete lahtrist erinevaid lühendeid. Mida need tähendavad ja millisesse arhiivi ma pöörduma pean?

Igal säilik on seotud ühe hoidla (maja) ja uurimissaaliga:

Üksuste aadressid ja kontaktandmed leiate VAUst

Mis kellaaegadel on uurimissaalid avatud ja kas ma saan uurimissaali külastada ka laupäeviti?

Rahvusarhiivi uurimissaalide lahtiolekuajad leiate siit.

Kas uurimissaali külastamine on tasuline?

Ei ole. Arhiivi uurimissaali külastamine, arhivaalide tellimine ja uurimine on tasuta. Tasulised on koopiateenused.

Kas uurija võib tutvuda kõikide arhiivimaterjalidega?

Rahvusarhiiv (nagu kõik avalikud arhiivid) võimaldab juurdepääsu arhiivis säilitatavatele dokumentidele ehk arhivaalidele. Juurdepääs avalikule teabele on igaühe õigus. Sellest tehakse erandeid ainult kahel juhul: selleks, et kaitsta olulisi avalikke huve, ning selleks, et kaitsta isikuid nende eraelu üksikasjade avalikuks saamise eest. Sel põhjusel on osa avalikest arhivaalidest piiratud juurdepääsuga (arhiiviseadus § 42). Rahvusarhiivi põhimõtted juurdepääsupiiranguga arhivaalide kasutamise kohta on kirjas vastavas eeskirjas. Piiranguga arhivaalide kasutamise üle otsustamiseks küsib arhiiv põhjendust ja selleks tuleb täita vastav taotlus VAUs.

Uurimissaali ei väljastata originaalarhivaale, kui need on digiteeritud ja nähtavad Saagas.

Miks säilikuid ei saa koju laenutada?

Arhiiviseadus keelab arhivaalide laenutamise väljapoole avalikku arhiivi. Iga dokument on unikaalne ja kordumatu. Kuna iga dokumenti on originaalina ainult üks eksemplar, siis on nende pikaajalise säilimise tagamiseks kehtestatud karmid nõuded.

Mis asi on säilik?

Säilik ehk säilitusühik on kas üksikarhivaal või arhivaalide kogum, mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Säilikud võivad erineda nii tüübilt kui vormilt. Näiteks võib säilik olla isikutoimik, kiri, nimekiri, protokolli-või arveraamat. Säilik võib olla ka kaardirull, joonis, maakaart, foto, fotoalbum või pitsat. Säilik võib koosneda paarist lehest või olla mitmesajaleheline, mõnesentimeetrine või paari meetri pikkune, paarkümmend grammi kaaluv või kümnekilone.

AISis on säiliku tunnuseks viitekood, näiteks EAA.2100.1.234.

Kuidas on võimalik tutvuda digiteeritud ja Saagas olevate, kuid juurdepääsupiirangut omavate säilikutega?

Selleks tuleb täita VAUs juurdepääsutaotlus, et põhjendada oma juurdepääsuvajadus ja uurimistöö eesmärk. Seejärel vaadatakse taotlus arhiivis läbi. Kui taotlus rahuldatakse, siis saab digiteeritud säilikut vaadata AINULT arhiivi arvutivõrgus kohapeal. Juurdepääsuluba antakse kuni üheks aastaks.

Tean, et minu vanaema sündis 27. märtsil 1892. aastal, aga meetrikas on kuupäevana kirjas 15. märts.

1918. aasta veebruarikuuni kehtis Eesti alal vana ehk Juliuse kalender. 1918. aastal järgnes 31. jaanuarile uue ehk Gregoriuse kalendri järgi 14. veebruar. Daatumite uude kalendrisse ümberarvestamisel tuleb kirikuraamatus esinevale 19. sajandi kuupäevale liita 12 päeva ja 20. sajandi alguse (alates 1. märtsist 1900) kuupäevale 13 päeva.

Kuidas ma tean, millise koguduse kirikuraamatutest oma esivanemaid otsida?

Õige koguduse kätteleidmiseks on tarvis teada, kus otsitavad isikud elasid. Kui on teada vaid küla, saab Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasi abil leida kihelkonna, mille piiresse küla kuulus. Kui teada on koduvald, leiab valla kihelkondliku kuuluvuse Eesti ala valdade registri abil. Kui puuduvad igasugused andmed esivanemate elukoha kohta, võib abiks olla 19. sajandi algul pandud perekonnanimede andmebaasis või luteri koguduste personaalraamatute nimeregister. Kuna igas kihelkonnas oli tavaliselt üks kirik, siis saabki hakata vaatama vastava kihelkonna personaalraamatuid ja meetrikaid. Mõnes suuremas kihelkonnas tegutses ka abikogudus, kus peeti eraldi kirikuraamatuid, ka need asuvad põhikoguduse fondis. Nii tuleks nt Kõpu abikoguduse meetrikaraamatuid otsida Viljandi Pauluse koguduse fondist ja Alatskivi abikoguduse omi Kodavere koguduse fondist.

1840. aastatest tuleb seoses ulatusliku usuvahetusliikumisega arvestada võimalusega, et esivanemad võisid astuda õigeusku. Sellisel juhul tuleb sünni-, surma- ja abielukandeid otsida vastava piirkonna õigeusu koguduse meetrikatest. Personaalraamatuid õigeusukogudustes üldjuhul ei peetud.

Kas arhiivis asuvad valmis sugupuud perekondade kaupa?

Ei, sugupuu tuleb igal huvilisel endal koostada. Suguvõsauurimine eeldab suuremahulist uurimistööd erinevate allikatega ning põhjaliku perepuu koostamiseks kulub kuid, isegi aastaid. Virtuaalse uurimissaali kodulehelt leiate rubriigi "Uurijale" alt teksti "Suguvõsauurimine", kus juhatatakse algajale suguvõsauurijale kätte teeots oma juurte põhjalikumaks tundmaõppimiseks.

Kuidas saab suhelda teiste suguvõsauurijatega ja neilt ka nõu küsida?

Suguvõsauurijaid ühendab Eesti Genealoogia Selts. Eesti Isikuloo Keskus on loonud eestikeelse tasuta foorumi suguvõsauurijatele. See on koht perekonnaajaloo teemal küsimiseks ja vastamiseks. Postitada võib teateid uuritavatest nimedest, otsimiskuulutusi, aga ka nõu küsida uurimise käigus tekkinud probleemide lahendamiseks.

Kuidas leida üles personaalraamat, millele RTO-s koostatud personaalraamatute tähestik viitab?

Tähestikud viitavad registreerimisnumbrile, mida omasid personaalraamatud siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonnas (RTO-s). Kui raamatud 2009. aasta suvel Rahvusarhiivile üle anti, said need uue viitekoodi, mille järgi on nad leitavad nii Saagas kui ka AIS-is. Vana viite leidmiseks tuleb vaadata säiliku kirjet AIS-ist. Näiteks, sisestades leidandmete reale EAA.1259.1.336 ja klikates säiliku pealkirjal, avaneb kirje, kus on märkusena kirjas RTO 79.1.2090.

18. sajandi keskpaiga surmameetrikas on minu esivanema surmapõhjuseks märgitud «köhho töpe». Mida see tänapäeva mõistes tähendab?

Suure tõenäosusega mõeldi 18. sajandi allikates «köhho töpe» (sks k Ruhr) all düsenteeriat. Soovitame kasutada seesuguste küsimuste puhul meie arhivaaride koostatud abimaterjale Saagas (teiste seas ka juhend «Surmapõhjused»). Samuti võib küsida nõu Eesti Isikuloo Keskuse perekonnaajaloo foorumis, kus teised genealoogiahuvilised on meelsasti nõus oma teadmisi jagama.

Kui ma ei oska saksa keelt ega tunne gooti kirja, kas ma siis ei saagi oma suguvõsa uurida?

See ei ole võimatu, kui on piisavalt tahtmist ja püsivust. Gooti kirja deššifreerimisel on abiks õppevahend «Valik käsikirjalisi tekste 14.–19. sajandist» (Tartu 1996). Suguvõsauurimise allikatest on põhjaliku ülevaate kirjutanud Tartu ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must «Eestlaste perekonnaloo allikad» (Tartu 2000). Samuti saab lugemisharjutusi teha Rahvusarhiivi Arhiivikooli kodulehel.

Kui tean esivanemate nime ja kogudust, kus nad ristiti ja laulatati, aga täpseid kuupäevi mitte, siis millistest kirikuraamatutest on mul kõige lihtsam alustada?

Sellisel juhul on parem alustada personaalraamatust, kust leiate täpsed sünni- ja surmadaatumid. Nende järgi on juba lihtsam vastavad kanded meetrikatest üles otsida.

Minu isa sündis 15. augustil 1932. aastal Tartus. Millisest kirikuraamatust leiaksin tema sünnisissekande?

Arhiivides säilitatakse meetrikaraamatuid, mis olid käibel enne 1925. aasta perekonnaseadust. 1. juulil 1926. aastal jõustunud seadus lahutas perekonnaseisu dokumentatsiooni pidamise kirikust ning tegi selle ülesandeks perekonnaseisuametitele. Nii peategi pöörduma teid huvitava isiku sünnifakti tõestamiseks tema elukohajärgsesse perekonnaseisuametisse, mis asuvad maavalitsuste juures. Kui Teie isa sündis 15. augustil 1932 Tartus, siis soovitame pöörduda Tartu maavalitsuse perekonnaseisuarhiivi poole.

EELK Türi koguduse sünnimeetrikas on minu vanaisa sünnikohana märgitud «Tecknal». Kas tegemist on küla või mõisaga ja kus see tänapäeval asub?

Tecknal oli Lokuta mõisa saksakeelne nimi. Praegu asub seal Lokuta küla. Kohanimede tänapäevaste vastete leidmisel on heaks abivahendiks Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas, mis sisaldab lisaks tänapäevastele kohanimedele ka enamikku ajaloolistest kohanimedest (sh vene ja saksa keeles). Samuti soovitame endisaegsetes paikkonnanimedes orienteerumise hõlbustamiseks kasutada Ajalooarhiivi kodulehel olevat halduspiiride kaardiserverit Maa-ameti geoportaalis.

Mis on arhiiviteatis ja milleks seda vaja on?

Arhiiviteabe vahendamine toimub vastavalt arhiiviseadusele ja arhiivieeskirjale.

Arhiiviteatis koostatakse arhiivimaterjalides sisalduvate andmete põhjal mingi sündmuse, teema või isiku kohta. Arhiiviteatise ülesanne on isiku või asutuse õiguste või tehingute tuvastamine ja tõendamine arhivaalis sisalduva teabe põhjal. Päringu arhiiviteatise saamiseks saab esitada VAUs, arhiiviteatis väljastatakse vastavalt päringu esitaja soovile kas paberil või digitaalselt.

Mis on vastuskiri?

Arhiiv koostab vastuseid ka huvipäringutele. Vastuskirja teenustasu on 15 eurot.

Päringu saab esitada VAU päringuvormi kaudu või arhiivis kohapeal.

NB! Arhiiv ei lahenda päringut, kui selles esitatud lähteandmed on puudulikud või sellele vastamine nõuab suuremahulist uurimistööd (nt sugupuu koostamine).

Kuidas arhiiviteatist või vastuskirja taotleda?

Päringut saab esitada ükskõik missuguses Rahvusarhiivi arhiivis kohapeal või läbi VAU. Selleks tuleb täita VAU elektrooniline arhiivipäringuvorm.

Kuidas täita päringuvormi VAUs?

Päringuvormide kohustuslikud väljad (tärniga tähistatud) on vaja kindlasti täita, sest vastasel juhul ei saa päringut edastada. Mida rohkem algandmeid on arhivaari käsutuses, seda tõenäolisem on saada arhiivist ammendav vastus. Kõik lisaandmed, mida teema kohta teate, võib kirja panna kommentaaride lahtrisse. Dokumendikoopiaid jms on võimalik lisada failina päringu juurde.

Kas on võimalik saada digitaalselt allkirjastatud arhiiviteatist?

Jah, on küll võimalik. See on kõige mugavam moodus teatise kättesaamiseks, ühtlasi hoiame niiviisi kokku paberit ja säästame loodust.

Päringuvormi täitmisel tuleb märkida, et soovite teatist elektrooniliselt. Kui riigilõiv on laekunud, koostatakse arhiiviteatis ning saadetakse see digitaalselt allkirjastatuna Teie e-posti aadressile. 

NB! Kindlasti kontrollige, kas Teie arvutis on tarkvara, mis võimaldab digitaalselt allkirjastatud dokumenti avada.

Kas arhiiviteatise eest on vaja maksta?

Kui Te vajate arhiiviteatist õiguste või tehingute tõendamiseks ametiasutuses, tuleb selle eest tasuda riigilõiv 15 eurot (riigilõivuseaduse § 346).

Kui Te soovite arhiivist teavet isiklikust huvist lähtuvalt, siis koostab arhiiv vastuskirja, mille eest tuleb maksta teenustasu 15 eurot (alus: haridus- ja teadusministri 11.12.2015 määrus nr 52 „Arhivaalide kasutamisega seotud tasuliste teenuste loetelu ja määrad“). 

Vastuskirjale lisatud koopiate eest tuleb tasuda vastavalt haridus- ja teadusministri kinnitatud kulunormidele.


Kuidas arhiiviteatise või vastuskirja eest tasuda?

Arhiiviteatise või vastuskirja eest tasumiseks saadetakse päringu esitajale makseteade. Kõige mugavam on kasutada makseteatel olevat pangalinki, sest siis on makseks vajalik väljad eeltäidetud ning makse laekumine kajastub automaatselt Rahvusarhiivi päringusüsteemis. Pangaülekandega tasudes tuleb summa kanda makseteates märgitud rahandusministeeriumi pangakontole. Maksekäsundil tuleb näidata viitenumber ja selgitus (makseteate number, päringu esitamise kuupäev ja päringu esitaja nimi). Kõik nimetatud andmed on kirjas ka makseteatel.

Soovi korral võib teenuse eest tasuda ka sularahas mistahes Rahvusarhiivi üksuses kohapeal.

Kuidas arhiiviteatise või vastuskirja kätte saab?

Arhiiviteatis või vastuskiri väljastatakse vastavalt kättesaamisviisile, mille päringu esitaja on valinud arhiivipäringut täites:

Kui arhiiviteatis (või sellele lisatud koopia) sisaldab delikaatseid isikuandmeid, väljastatakse see ainult vahetult avaldajale või tema poolt määratud isikule, kes peab esitama isikut tõendava dokumendi, või postitatakse viisil, mis välistab teabe sattumise kõrvaliste isikute kätte.

Arhiiviteatis / vastuskiri väljastatakse alles pärast riigilõivu / teenustasu tasumist.

Kas ma pean ise meelde jätma, millistest säilikutest ma koopiad tellisin või lööb arhiiv paberkoopiatele templid?

Arhiiv lööb arhiiviviitega templi koopiapaki esimesele ja viimasele lehele. Kui koopiad on tellitud erinevatest säilikutest, siis tembeldatakse esimene ja viimane leht iga säiliku puhul eraldi. Kui soovite aga templeid kõikidele koopialehtedele, siis tuleb maksta tembeldustasu 0,10 € iga templi eest. Täpse ülevaate enda esitatud koopiatelimustest saab oma konto alt VAUst, kuhu salvestatakse kõik esitatud tellimused.

Kas kserokoopiaid on võimalik tellida kõikidest arhivaalidest?

Paberkoopiaid ei valmistata säilikutest, mis on:

Paberkoopiaid ei tehta ka digiteeritud säilikutest, nende kujutisi on võimalik välja trükkida.

Miks on arhiivis koopiate valmistamise tähtaeg nii pikk? Ma tahaksin koopiad kohe kätte saada.

Reeglina on paberkoopiate valmistamise tähtaeg 1 nädal ning digitaalsete koopiate valmistamise tähtaeg 2 nädalat. See on tingitud arhiivitöö iseärasustest. Kuna tellimusi on palju ning koopiate valmistamisel tuleb järgida kvaliteedinõudeid, siis ei ole võimalik koopiaid kohe kätte saada.

Kas ma pean koopiatele ise arhiivi järele tulema?

Ei pea, arhiiv väljastab paberkoopiaid ka posti teel. Sel juhul peate tasuma lisaks koopiate maksumusele ka postikulud. Digikoopiad on võimalik maha laadida ftp-serveri vahendusel. Kõik vastavad valikud saab teha koopiatellimuse esitamisel VAUs.

Kas ma saan koopiate eest arhiivis tasuda ka kaardimaksega?

Koopiateenuse eest on võimalik tasuda sularahas kohapeal, makseterminale arhiivi kliendilauas ei ole. Küll aga on koopiatasu maksmiseks muud võimalused: pangalink, krediitkaart ja pangaülekanne. Selleks tuleb VAUs koopiatellimust kinnitades valida sobiv makseviis.

Kas ma saan digikoopiaid enda meilile tellida?

Digitaalseid koopiaid on võimalik alla laadida arhiivi ftp-serveri vahendusel. Selleks tuleb VAUS koopiatellimust kinnitades valida kättesaamise viisina interneti (ftp-serveri) kaudu ja kontrollida, et sisestatud oleks õige meiliaadress.

Kas koopiaid saab tellida ainult arhiiviviite alusel ilma arhivaali nägemata?

Jah, saab küll. Siiski on soovitav tellitud säilikud oma silmaga üle vaadata. Säilikud võivad sisaldada ka uurija jaoks vähemolulisi dokumente, millest koopiate valmistamine ei ole alati otstarbekas ja vajalik. Arusaamatuste vältimiseks soovitamegi uurijal endal kopeeritav materjal välja selekteerida.

Miks on arhiivis koopiahinnad nii kõrged? Ma tean ühte palju soodsamat paljunduskohta, miks ma ei võiks säilikuga seal ära käia?

Seda keelab arhiiviseadus. Peamine põhjus on arhivaalide kaitse. Igakordsel kopeerimisel kahjustab arhivaali valgus, soojus, murdmine jms, mis omakorda tekitab muutusi paberi ja tindi koostises. Seetõttu peab arhivaali kopeerimine toimuma teadlikult ja oskuslikult. Iga koopiatellimuse puhul tehakse esmalt kindlaks, kas arhivaali seisund võimaldab kopeerimist või ei. Vastavatest nõuetest saab lähemalt lugeda uurimissaali eeskirjast.

Kas ma võiksin ise oma skänneriga uurimissaalis arhivaale skaneerida?

Ei, see ei ole lubatud. Igakordne kopeerimine kahjustab säilikut. Arhiivis teevad seda tööd spetsialistid ning nii on säilikute füüsiline ja optiline kahjustamine väiksem.

Kas arhiivis on digitaalsete koopiate tegemise võimalus?

Jah, digitaalseid koopiaid valmistatakse Tallinna ja Tartu uurimissaalis. Skaneerida saab maksimaalselt A0-formaadilisi säilikuid. Suurematest arhivaalidest on võimalik tellida digifotosid. Rohkem teavet saab VAU rubriigist koopiad.

Kas oma fotoaparaadiga võib uurimissaalis säilikutest pilti teha?

Jah, võib küll, kuid sellest tuleb eelnevalt teavitada uurimissaali töötajat ja täita isepildistaja meelespea. Isepildistamisel ei ole lubatud kasutada välku.

Mis on kauglaenutus?

Kauglaenutus on Rahvusarhiivi koosseisu kuuluvate arhiivide (v.a filmiarhiiv) vaheline arhivaalide laenutamine tähtajaliseks kasutamiseks. Kauglaenutuse eesmärk on pakkuda arhiivi uurimissaalis töötavale uurijale teiste arhiivide säilikute kasutamist. Kauglaenutuse tellimuse esitamise ja täitmise ning laenutatud arhivaalide kasutamise korra kehtestab Rahvusarhiivi kauglaenutuse kord.

Kui kiiresti kauglaenutuse tellimus täidetakse?

Säilikud toimetatakse teise arhiivi iga kuu 10. ja 25. kuupäevaks. Suveperioodil, 25. juunist kuni 1. septembrini kauglaenutust ei toimu.

Kas kauglaenutamise eest peab maksma?

Haridus- ja teadusministri 11. detsembril 2015 kinnitatud käskkirjaga nr 52 on kehtestatud ühe arhiivisäiliku kauglaenutamise hinnaks 1 euro. Kui tellimus on vastu võetud ja komplekteeritud, saadetakse kliendile arve. Laenutatud arhivaalidega saab tutvuda alles pärast arve tasumist pangaülekandega või kohapeal.

Kas kauglaenutuse teel saab tellida kõiki arhivaale?

Kauglaenutusse ei väljastata üldjuhul:

a) halvas füüsilises seisundis olevaid arhivaale;

b) fotosid ja klaasnegatiive, kaarte, plaane, pärgamentürikuid- ja köiteid ning vahapitsereid sisaldavaid arhivaale;

c) suureformaadilisi ja esemelisi arhivaale;

d) kartoteeke;

e) tervikuna publitseeritud ja kasutuskoopiaid omavaid (mikrofilm, digikoopia) arhivaale;

f) arhiivis kohapeal enamkasutatavaid arhivaale;

g) Eesti riigi ajaloo ja kultuuri seisukohalt erilise tähtsusega arhivaale (nt Tartu rahuleping, Eestimaa rüütelkonna kapitulatsiooniakt 1710. aastast jt).

Kas kauglaenutuse teel on võimalik säilikuid tellida ka Valga ja Rakvere osakonnast ja sinna kohapelae?

Ei, see ei ole võimalik. Rakveres ja Valgas hoiul olevaid säilikuid saab vaadata üksnes kohapeal.

Kui palju säilikuid võib korraga kauglaenutuse teel tellida ja kui pikk on kasutustähtaeg?

Korraga võib tellida üldjuhul kuni 15 säilikut tähtajaga üks kuu. Sageli kasutatavate arhivaalide puhul on laenutusaeg kaks nädalat. Tellimust võib pikendada veel kuni üheks kuuks. Tähtaega hakatakse arvestama alates tellitud säilikute jõudmisest sihtkohta.

Leidsin AISist oma talu kinnistutoimiku. Mida ma pean tegema, et seda Tallinnasse tellida?

Selleks tuleb VAUS valida tellimuse liigina kauglaenutus ning uurimissaal, kuhu säilik tellida soovitakse. Kauglaenutus on tasuline (1 säilik=1 euro), tellimused toimetatakse sihtkohta iga kuu 10. ja 25. kuupäevaks.

Mis on kaalutlemine?

Kaalutlemine on juurdepääsu võimaldamise protseduur, millega tehakse kindlaks, kas avalik hüve, mis saadakse juurdepääsupiiranguga andmete kasutamisest uurimuses, kaalub üles eraisiku õiguste või huvide riive, mis nende andmete kasutamisega võib kaasneda.

Milliseid piiranguid saab arhiiv ühepoolselt kehtestada?

Rahvusarhiiv peab kaitsma inimese õigust eraelu kaitsele ning tegema seda ka juhul, kui arhiivimoodustaja pole selliseid piiranguid kehtestanud või seda pole üleandmise-vastuvõtmise aktis või lepingus märgitud.

Millistele isikuandmetele juurdepääsu piiratakse?

Juurdepääsu piiratakse eelkõige delikaatsetele ja eraelulistele isikuandmetele. Nende loetelu vaata isikuandmete kaitse seadusest.

Millistele isikuandmetele juurdepääsu ei piirata?

Juurdepääsu ei piirata reeglina lihtisikuandmetele (nimi, sünd, surm, abiellumine, ristimine, abikaasa, lapsed, vanemad, aadress, isikukood jms).

Kas uurija vastutab talle teatavaks saanud isikuandmete kasutamise eest?

Rahvusarhiivi arhivaalides on juhuslikult ja ebasüstemaatiliselt esinevaid isikuandmeid, mis võivad olla delikaatsed ja eraelulised ja millele kehtivad seadusest tulenevad juurdepääsupiirangud. Nõnda laialipaisatud infoühikuid on olemasoleva ressursi ja arhivaalide koguhulga tõttu praktiliselt võimatu kindlaks teha. Ka arhiiviuurija peab endale teadvustama isikute õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Uurija vastutab talle juhuslikult teatavaks saanud delikaatsete ja eraeluliste isikuandmete kasutamise eest vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Miks mõnele avalikule arhivaalide juurdepääsu piiratakse?

Vastavalt arhiiviseaduse § 42-le tuleb üldist juurdepääsuõigust avalikele arhivaalidele piirata vaid kahel põhjusel: esiteks selleks, et kaitsta inimeste eraelu üksikasju avalikuks saamast, ja teiseks selleks, et kaitsta olulisi avalikke huvisid. Avalikul arhiivil tuleb kokku puutuda eelkõige esimese põhjusega.

Milliseid juurdepääsupiirangute liike võib Rahvusarhiivis ette tulla?

Rahvusarhiivis võib esineda kolme liiki juurdepääsupiiranguid: 1. Delikaatsed või eraelulised isikuandmed võivad esineda nii avalike kui eraarhivaalide hulgas. NB! üks osa neist on kehtestatud isikuandmete kaitse seadusega, teine osa selliste eriseadustega nagu perekonnaseadus, notariaadiseadus jms. 2. Andmed asutusesiseseks kasutamiseks võivad esineda vaid Rahvusarhiivi üle antud uuemate avalike arhivaalide hulgas, sest kehtestatakse avaliku teabe seaduse alusel. 3. Üleandja kehtestatud juurdepääsupiirang võib esineda vaid eraarhivaalide hulgas.

Mis tingimustel pääseb juurde delikaatsetele või eraelulistele isikuandmetele?

Delikaatsetele või eraelulistele isikuandmetele tuleb juurdepääs võimaldada juhul kui:a) uurija juurdepääsuvajadus tuleneb õigusaktist; see selgub, kui on uurimist või järelevalvet korraldava või õnnetuse asjaolusid selgitava pädeva ametniku juurdepääsu võimaldav otsus; politsei, kohtu, prokuratuuri vms asutuse juurdepääsutaotlus; b) uurijal on kaalukas põhjus; see selgub kaalutlemise teel.

Mis on AIS?

Arhiivi infosüsteem ehk AIS on Rahvusarhiivi andmebaas, kus on teave arhiivis hoitavate dokumentide kohta. Olemuselt on see sarnane raamatukogude elektrooniliste andmebaasidega, mille abil saab raamatuid üles leida. Nii on võimalik AISi kaudu otsisõnu kasutades üles leida dokumente ehk arhiivikeeli arhivaale.

Kas AISi on sisestatud kõik Rahvusarhiivi arhivaalid?

AISi on sisestatud kõik Rahvusarhiivis hoiul olevad ligikaudu 8 miljonit säilikut. Sisestamistöö jätkub, kuna arhiivi võetakse pidevalt juurde uusi säilikuid, millest moodustatakse uued arhiivifondid.

Kuidas leian mind huvitava dokumendi?

AISist teabe saamiseks on kaks võimalust: lihtotsing ja detailotsing. Neil otsinguviisidel on oma eripärad, mille tõttu nad sobivad kasutamiseks erinevates olukordades. Otsisõna võib olla nimi (Jaan Poska, Kuningaküla algkool), märksõna (hobusevargus, Võnnu lahing), tegusõna tuletusvorm (ratsutamine, perekonnanimede panemine). Kindlasti leiate vastuseid ka ilusatele otsisõnadele, nagu armastus ja õnn. Otsingut saab teostada eesti, vene ja saksa keeles, kuna enamik Rahvusarhiivi arhivaalidest on koostatud nendes keeltes. Samuti võib katsetada ka rootsi-, prantsuse-, inglisekeelse sõnaga, sest ka nendes keeltes leidub üksikuid arhivaale. Loe lähemalt tulemusliku otsingu tegemise kohta AIS kodulehelt.

Kuidas on võimalik arhivaalidega tutvuda?

Arhivaale ei saa koju laenutada, neid saab lugeda üksnes arhiivis kohapeal või vaadata digiteeritud allikate portaalis Saaga, kus leiduvad enimkasutatavad Rahvusarhiivi allikad. Leidandmete järgi saab teada, millises Rahvusarhiivi struktuuriüksuses arhivaali säilitatakse. Igal arhiivil on oma tunnuskood, näiteks EAA tähistab Tartu osakonda, ERA Tallinna osakobda, VAMA aga Valga maa-arhiivi. Arhivaali pealkirjal klikates avaneb detailinfo, mille juures olev otselink "Telli" viib tellimiskeskkonda ehk virtuaalsesse uurimissaali. Kui arhivaal on digiteeritud kujul Saagas olemas, siis on AISis selle juurde kuvatud otselink kirjega "Vaata dokumenti". Rohkem infot  VAU ja teenuste kohta saab lugeda uurimissaalide alt.

Miks peab end Saaga kasutamiseks registreerima?

Registreeruda palume ka kõikidel Rahvusarhiivi uurimissaali külastajatel. Saaga kasutajana olete samamoodi arhiivi klient.

Miks on Saagas osa lehti topeltkaadritena?

Mõned lehed on topelt filmitud, sest seda näeb ette filmimise kvaliteedistandard: juhul, kui info on lehe mõnes kohas paremini loetav ühel tihedusel ja teises kohas teisel tihedusel, valmistatakse lehest kaks kaadrit erinevate valgusparameetritega. Eesmärk on tuua terviklik tekst lugejani kahe või enama kaadri abil. Seega on nende kaadrite skannimine samuti vajalik, sest üks kaader toetab teist. Kui mikrofilmikaadrilt õnnestub skannimistingimuste (kaadri tumeduse/heleduse) reguleerimisega rohkem infot nähtavale tuua, siis skannitakse kaadrid topelt. Seega on topeltkaadrid jäetud Saagasse teadlikult, et oleks tagatud info täielikkus. See ei tähenda, et osa lehti oleks seetõttu pildistamata jäänud.

Miks ei saa pilte säilikute kaupa alla laadida?

Saaga on loodud piltide vaatamiseks, mitte massiliseks allalaadimiseks. Tänapäeval ei saa olla kindel selles, et allalaetud kujutisi kasutatakse vaid oma esivanemate kohta käivate andmete leidmiseks.

Miks ühe kaadri jõudmine arvutisse võtab nii palju aega?

Tegemist on skannitud kujutisega ehk pildiga (image), kus kogu nähtav tekst on tegelikult halltoonides punktide kogum. Selleks, et mikrofilmilt skanneri abil ülesloetud punktide kogum suudaks edastada vanas ja sageli kahjustatud kirikuraamatus sisaldava informatsiooni, peab neid punkte olema võimalikult palju. See omakorda muudab faili väga suureks. Et skannitud pilte oleks võimalik Internetis vaadata, on nende mahtu tarkvara abil vähendatud nii palju, kui see on võimalik. Kuid vaatamata sellele on üks fail keskmiselt suurusega 800–900 kB ning selle jõudmine arvutisse võtab aega. Soovitame piltide kiiremaks ettelaadimiseks lülitada sisse vastav eelistus. Seda saate teha Saagas, kui valite ülalt paremast nurgast «Eelistused» ning teete linnukese lahtrisse «Kasuta piltide ettelaadimist». Et eelistused oleksid alati Teie kasutajakontoga seotud, tuleb need salvestada siis, kui olete sisse loginud.

Kas ei ole võimalik leida mingit lahendust, mis võimaldaks teha otsinguid Saaga kogust?

See pole võimalik seni, kuni tekstituvastuse tarkvara arendamine pole jõudnud tasemele, mis võimaldaks vanu käsikirju nagu on Saagas tekstiks muuta. Luteri koguduste personaalraamatute kasutamist hõlbustab nimeregister. See võimaldab otsida, millistes indekseeritud personaalraamatutes huvipakkuv nimi esineb ja sealt otse vastavat arhivaali lehitsema minna.

Nimeregistrit indekseerib Eesti Genealoogia Selts, tehnilist tuge pakub sellele Rahvusarhiiv.

Miks on mõne koguduse puhul mõned aastad filmimata jäänud. Kas need ei tulegi Saagasse?

Kirikuraamatud on digiteeritud ja Saagas üleval. Seda, kas koguduse kõik aastakäigud on säilinud või mitte, saab kontrollida rahvusarhiivi infosüsteemi AIS vahendusel.

Kas Rahvusarhiivi uurimissaalides saab vaadata ka Saagas olevate säilikute originaale?

Ei saa. Üks kogude digiteerimise eesmärke on kasutusfondi loomine, et säästa originaale ja kindlustada nende võimalikult pikaajaline säilimine.

Kas on võimalik pilti või osa pildist välja printida?

On küll võimalik. Parima kvaliteedi saamiseks avage kujutis pdf-formaadis, leidke programmi Acrobat Reader tööriistaribalt nupp «Select Image» ja tähistage vasakut hiireklahvi all hoides kas kogu kujutis või mingi osa sellest. Seejärel kopeerige valitu parema hiireklahvi klikiga, avage tekstitöötlusprogramm ja kleepige kujutis sinna. Hea tulemuse saamiseks soovitame printimisel lehe äärised võrdsustada nulliga.

Kas Saagast leitud andmeid tohib publitseerida?

Saagast pärit piltide või nende osade avaldamisel takistusi ei ole, kuid arvestada tuleb kehtivate õigusaktidega, näiteks isikuandmete kaitse seadus, autorikaitse seadus vm. Publitseeritav tekst või pilt tuleb varustada arhiiviviitega (nt kujul EAA 1248-1-38, l. 6).

Miks ei ole ühe säiliku kaadrid liidetud üheks kogumiks nagu seda tehakse veebis tekstide esitamisel?

Kuna pildifailid on mitmeid kordi suuremad kui tekstifailid, siis tekiks nendest failidest ühe digitaalse säiliku moodustamisel nii suur fail, mille allalaadimine (serverist arvutisse jõudmine) võtaks mitu tundi aega. Suur osa arvuteid ei suudaks sellist faili avadagi, rääkimata kiirest lehekülgede vahel liikumisest. Mitmesajaleheküljeline tekstifail võib mahult olla umbes sama suur kui Saaga üksainus kaader.

Mis on VAU?

VAU ehk virtuaalne uurimissaal on Rahvusarhiivi klientidele mõeldud universaalne veebikeskkond, mis koondab kõiki arhiivikasutajatele suunatud veebiressursse, olulist arhiiviteavet ning teenuseid. VAUs saab tutvuda arhiiviteatmestu AISiga, otsida ja lehitseda Saagat, kasutada eriandmebaase nagu näiteks Fotis, FIS jt, esitada arhiivipäringuid, esitada uurimissaali tellimusi, lugeda uudiseid ja Facebooki postitusi jne.

Mis on lingimärkmik?

Lingimärkmik on koht, kuhu te saate salvestada huvipakkuvate lehekülgede viiteid.

Miks ma peaksin tahtma kasutada VAU lingimärkmikku, kui ma saan salvesta linke ka veebilehitsejas?

Viiteid, mis on salvestatud oma veebilehitsejas, saab kasutada ainult selle arvutiga, millega need viited on salvestatud. VAU lingimärkmikku saab aga kasutada iga arvutiga, millel on Interneti-ühendus. Seega on VAU lingimärkmik uurijale kättesaadav nii arhiivi uurimissaalides kui ka kodu- ja tööarvutis. Pealegi on VAU lingimärkmik integreeritud paljude Rahvusarhiivi andmebaasidega. Kui veebilehel on ikoonid , siis esimene neist võimaldab lehekülje viite lingimärkmikku lisada, teine aga olemasolevaid linke sirvida.

Mis on kasutajate andmebaasid?

Kasutajate andmebaasideks nimetatakse VAU-keskkonnas andmebaase, mille on loonud isikud või organisatsioonid väljaspool Rahvusarhiivi. Andmebaaside sisu eest vastutavad nende autorid ning neile kuuluvad ka andmebaaside isiklikud õigused. Esmalt tuleb huvipakkuv andmebaas välja valida, seejärel saab teha otsingu selle andmebaasi piires. Tegemist on andmebaaside kollektsiooniga, mida on võimalik filtreerida metaandmete põhjal (autor, pealkiri, kirjeldus, teema, piirdaatumid, piirkond).

Kuidas on võimalik tutvuda kaardiga, mille digipilti kaartide infosüsteemist ei leia?

Sellisel juhul tuleb originaalkaart leidandmete järgi vastavasse uurimissaali välja tellida, telimuse saab teha VAUs. Korraga saab välja tellida kuni 10 kaarti. Tuletame meelde, et kaartide digiteerimisega seoses pole paljusid kaarte võimalik uurimissaali välja tellida, samuti võib viibida juba digitud kaartide kujutiste kaardiandmebaasis nähtavaks muutumine.

Kas digiteeritud kaarte saab arhiivi uurimissaalis originaalina vaadata?

Arhiiv digiteerib kaarte eelkõige selleks, et tagada nende säilivus ja teha need uurijaile kergemini kättesaadavaks. Sel põhjusel digiteeritud kaarte originaalidena uurimissaali välja ei tooda.

Kas kaardist saab tellida koopiat ja kuidas seda teha?

• Kui kaartide infosüsteemis on kaardi digipilt olemas, siis saab sellest tellida üksnes digikoopiat. Koopiatellimuse esitamisel tuleb silmas pidada, et üks olulisemaid parameetreid on kaardi formaat, koopiatööde hinnakiri on leitav VAU-s. Digikoopia saab salvestada nii CD-le kui ka ftp-serveri kaudu alla laadida. NB! Digikoopia väljatrükki arhiiv ei paku.

• Digiteerimata kaardist on võimalik tellida ka paberkoopiat juhul, kui selle formaat ja seisund võimaldab koopiamasinaga paljundamist. Iga koopiatellimus vajab eraldi käsitlemist ning arhivaarid teavitavad alati tellijat tingimustest ja võimalustest.

Koopiatellimusi saab täita VAUs.