Arhiivipäringu esitamine

Arhiivipäringute vormid

  1. Arhiivipäringu esitamine
  2. Mis on arhiiviteatis ja milleks seda vaja on?
  3. Kas on võimalik saada digitaalselt allkirjastatud arhiiviteatist?
  4. Mis on vastuskiri?
  5. Kas arhiiviteatis ja vastuskiri on tasulised?
  6. Kuidas arhiiviteatise või vastuskirja eest tasuda?
  7. Kuidas arhiiviteatise või vastuskirja kätte saab?
Arhiivipäringu esitamine

Rahvusarhiiv koostab arhiivimaterjalide alusel vastuseid päringutele ning annab välja arhiiviteatisi.

  • Arhiivipäring tuleb esitada siis, kui on tarvis arhiiviteatist õiguste ja tehingute tõendamiseks. Arhiiviteatise eest tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot. 
  • Arhiivipäringu võib esitada ka juhul, kui soovitakse teavet isiklikust huvist lähtuvalt. Vastuskirja koostamise teenustasu on 15 eurot. Suuremahulise uurimustöö teenust arhiiv ei paku. Iseseisvaks uurimiseks leiate viiteid ja abimaterjale VAU vasakust tulbast "Uurijale".

Päringu saab esitada läbi VAU, selleks tuleb täita VAU arhiivipäringuvorm. Päringu saab esitada ka mistahes rahvusarhiivi arhiivis kohapeal. Küsimuste korral helistage 738 7500.

NB! Päringuvormide kohustuslikud väljad (tärniga tähistatud) on vaja täita, sest vastasel juhul ei saa päringut edastada. Kõik lisaandmed, mida teema kohta teate, võib kirja panna kommentaaride lahtrisse. Mida rohkem algandmeid on arhivaari käsutuses, seda tõenäolisem on saada arhiivist ammendav vastus. Päringu juurde on võimalik eraldi failina lisada dokumendikoopiaid.

Pärast päringu esmast ülevaatamist saadetakse avaldajale makseteade, mille alusel tuleb tasuda riigilõiv rahandusministeeriumi arvelduskontole. Soovi korral saab maksta ka sularahas kohapeal. Päring võetakse töösse alles pärast riigilõivu laekumist. Avaldustele vastamiseks on seadusega ette nähtud üks kuu arvates päringu laekumisest. Kui vastamine ületab nimetatud tähtaja, teavitame isikut aegsasti viivituse põhjustest.
Mis on arhiiviteatis ja milleks seda vaja on?

Arhiiviteabe vahendamine toimub vastavalt arhiiviseadusele ja arhiivieeskirjale.

Arhiiviteatis koostatakse arhiivimaterjalides sisalduvate andmete põhjal mingi sündmuse, teema või isiku kohta. Arhiiviteatise ülesanne on isiku või asutuse õiguste või tehingute tuvastamine ja tõendamine arhivaalis sisalduva teabe põhjal. Arhiiviteatis väljastatakse vastavalt päringu esitaja soovile kas paberil või digitaalselt.

Õigusaktidest tulenevalt on mitmetele arhivaalidele kehtestatud juurdepääsupiirangud. Päringu esitajat teavitatakse sellest ja palutakse täita juurdepääsutaotlus.

Kas on võimalik saada digitaalselt allkirjastatud arhiiviteatist?

Jah, on küll võimalik. See on kõige mugavam moodus teatise kättesaamiseks, ühtlasi hoiame niiviisi kokku paberit ja säästame loodust.

Päringuvormi täitmisel tuleb märkida, et soovite teatist elektrooniliselt. Kui riigilõiv on laekunud, koostatakse arhiiviteatis ning saadetakse see digitaalselt allkirjastatuna Teie e-posti aadressile. 

NB! Kindlasti kontrollige, kas Teie arvutis on tarkvara, mis võimaldab digitaalselt allkirjastatud dokumenti avada.

Mis on vastuskiri?

Arhiiv koostab vastuseid ka huvipäringutele. Vastuskirja teenustasu on 15 eurot.

NB! Arhiiv ei lahenda päringut, kui esitatud lähteandmed on puudulikud või sellele vastamine nõuab suuremahulist uurimistööd (nt sugupuu koostamine).

Kas arhiiviteatis ja vastuskiri on tasulised?

Kui Te vajate arhiiviteatist õiguste või tehingute tõendamiseks ametiasutuses, tuleb selle eest tasuda riigilõiv 15 eurot (riigilõivuseaduse § 346).

Riigilõivu tasumisest on vastavalt riigilõivuseadusele vabastatud:

  • uurimisasutused, kohtud ja prokuratuur;
  • notarid;
  • välisministeerium või Eesti välisesindus (kui nad vahendavad avaldusi);
  • justiitsministeerium (kui nad vahendavad avaldusi riikidevahelise õigusabi lepingu alusel);
  • maksuhaldur;
  • kohtutäitur.
Kui Te soovite arhiivist teavet isiklikust huvist lähtuvalt, siis koostab arhiiv vastuskirja, mille eest tuleb maksta teenustasu 15 eurot (alus: haridus- ja teadusministri 15.12.2014 määrus nr 82 „Arhivaalide kasutamisega seotud tasuliste teenuste loetelu ja määrad“). 

Vastuskirjale lisatud koopiate eest tuleb tasuda vastavalt haridus- ja teadusministri kinnitatud kulunormidele.

Koopiate valmistamise eest ei pea teenustasu maksma (vastavalt riigiarhivaari 2. mai 2007 käskkirjale nr 51) uurimisasutused, kohus ja prokuratuur, välisministeerium või Eesti välisesindus, justiitsministeerium (ülaltoodud juhtudel) ning maksuhaldur.


Kuidas arhiiviteatise või vastuskirja eest tasuda?

Arhiiviteatise või vastuskirja eest tasumiseks saadetakse päringu esitajale makseteade. Kõige mugavam on kasutada makseteatel olevat pangalinki, kuna siis on makseväljad eeltäidetud ning makse laekumine kajastub automaatselt rahvusarhiivi päringusüsteemis. Pangaülekandega tasudes tuleb summa kanda makseteates märgitud rahandusministeeriumi pangakontole. Maksekäsundil tuleb näidata viitenumber ja selgitus (makseteate number, päringu esitamise kuupäev ja päringu esitaja nimi). Kõik nimetatud andmed on kirjas ka makseteatel.

Soovi korral saab tasuda kõigi teenuste eest sularahas mistahes rahvusarhiivi üksuses kohapeal olenemata sellest, milline arhiiv teabe väljastab.
Kuidas arhiiviteatise või vastuskirja kätte saab?

Arhiiviteatis või vastuskiri väljastatakse vastavalt kättesaamisviisile, mille päringu esitaja on valinud arhiivipäringut täites:

  • e-postiga,
  • postiga,
  • kohapeal mistahes rahvusarhiivi üksuses.

Kui arhiiviteatis (või sellele lisatud koopia) sisaldab delikaatseid isikuandmeid, väljastatakse see ainult vahetult avaldajale või tema poolt määratud isikule, kes peab esitama isikut tõendava dokumendi, või postitatakse viisil, mis välistab teabe sattumise kõrvaliste isikute kätte.

Arhiiviteatis / vastuskiri väljastatakse alles pärast riigilõivu / teenustasu tasumist.