Kaebas Laiuse metsa saks Friedrich Reidolph, et sel 30mal Detsembril ommiko warra on temma omma kahhe poegatega Ferdinand ja Augustiga läinud undi jälgi järrele aijama, miss temma õhta enne sedda lasskis, se unt olli agga läbbi Kiwwijärwe Rawa metsa läinud ja temma kaks üllewal nimmetud poijad teisel pool metsa satnud ilma püssita möda Kiwwijärwe mõisa wälja ja isse on temma teisel pool metsa lainud. Nüid on korraga Kiwwijärwe mõisa kubjas Karel Pullberg mõisa rehhe jurest ülle wälla temma poegaste jure tullnud ja temma noremba poija Augusti peast basenlikki ärra wõtnud ja ärra winud, sel päiwal on 24 gradi külma ollnud ja se poeg on selle peäle ennast wägga ärra külmetanud ja kaua aega aige ollnud ja on praegu weel aige. Ja nõuab nüid, et kohhus seadusse järrel käib ja mõistab, nenda kuidas seadus kässib.
Kubjas Karel Pullberg ütleb, et temma olli ommiko warra jännesse wahtimisse peäl mõisa rehhe jures ollnud ja ühte jännest lassnud, se jännes ei olle agga mitte mahha kukkunud waid eddasi läinud, temma olli selle peäle möda jälgi järrele läinud ja olli leidnud, et se jännes olli ärra widut, selle peäle olli temma nähnud, et kaks innimest ülle wälja olliwad läinud, temma olli sinna jure läinud, ja se suremb olli ärra jooksnud ja ei olle suggugi liggi lasknud, temma olli järrele jooksnud agga mitte kätte sanud, ja olli jubba poiga tahtnud lasta, agga selle weiksema olli temma kätte sanud ja olli tedda küssinud, miss temma siin jookseb, ja olli tedda küssinud, kiss temma on, se pois olli agga akkanud tedda sõimama ja ei olle omma nimme mitte ütlenud ja temma olli siis temma basehlikki ärra wõtnud ja ärra winud. Temma agga mitte ei tea, kass se on se pois, ehk ei olle. Ferdinand ja Eduard Reidolph ütlewad, et nende pappa olli neid saatnud ülle Kiwwijärwe mõisa wälja undi jällgi otsima, nemmad olliwad ka lainud, seäl olli Kiwijärwe mõisa kubjas Karel Bullberg tullnud ja neid küssinud, miss nemmad seäl käiwad nemmad olliwad üttelnud, et nemmad seält otse tee peäle wälja minna tahhawad, temma olli selle peäle Augusti peast basehlikki ärra wõtnud ja ärra winud, nemmas ei olle kül mitte keddagi kurja teinud, egga olle neil püssi ollnud.
Kubjas Karel Bullberg ütleb, et nemmad keddagi kurja küll ei olle teinud, egga püssi neil ei olle.
Sai selle peäle mõistetud:
Et kubjas Karel Bullberg peab selle basehlikki jälle taggasi andma, selle perrast, et need poisikesed seäl keddagi kurja ei olle teinud, et nemmad agga tedda teotassid ja omma nimme mitte üllesse ei annud olli kubjal õigus sel simma pilgul pasihlikki ärra wõtta.
Selle peäle pallus Friedrich Reidolph protokolli, et suremba kohtu tahtis minna.
Peakohtumees Hindrik Lepp [allkiri]
Kohtumees Johann Peterson XXX
Kohtumees Rein Pukk XXX
Kaebas Laiuse metsa saks Friedrich Reidolph, et sel 30mal Detsembril ommiko warra on temma omma kahhe poegatega Ferdinand ja Augustiga läinud undi jälgi järrele aijama, miss temma õhta enne sedda lasskis, se unt olli agga läbbi Kiwwijärwe Rawa metsa läinud ja temma kaks üllewal nimmetud poijad teisel pool metsa satnud ilma püssita möda Kiwwijärwe mõisa wälja ja isse on temma teisel pool metsa lainud. Nüid on korraga Kiwwijärwe mõisa kubjas Karel Pullberg mõisa rehhe jurest ülle wälla temma poegaste jure tullnud ja temma noremba poija Augusti peast basenlikki ärra wõtnud ja ärra winud, sel päiwal on 24 gradi külma ollnud ja se poeg on selle peäle ennast wägga ärra külmetanud ja kaua aega aige ollnud ja on praegu weel aige. Ja nõuab nüid, et kohhus seadusse järrel käib ja mõistab, nenda kuidas seadus kässib.
Kubjas Karel Pullberg ütleb, et temma olli ommiko warra jännesse wahtimisse peäl mõisa rehhe jures ollnud ja ühte jännest lassnud, se jännes ei olle agga mitte mahha kukkunud waid eddasi läinud, temma olli selle peäle möda jälgi järrele läinud ja olli leidnud, et se jännes olli ärra widut, selle peäle olli temma nähnud, et kaks innimest ülle wälja olliwad läinud, temma olli sinna jure läinud, ja se suremb olli ärra jooksnud ja ei olle suggugi liggi lasknud, temma olli järrele jooksnud agga mitte kätte sanud, ja olli jubba poiga tahtnud lasta, agga selle weiksema olli temma kätte sanud ja olli tedda küssinud, miss temma siin jookseb, ja olli tedda küssinud, kiss temma on, se pois olli agga akkanud tedda sõimama ja ei olle omma nimme mitte ütlenud ja temma olli siis temma basehlikki ärra wõtnud ja ärra winud. Temma agga mitte ei tea, kass se on se pois, ehk ei olle. Ferdinand ja Eduard Reidolph ütlewad, et nende pappa olli neid saatnud ülle Kiwwijärwe mõisa wälja undi jällgi otsima, nemmad olliwad ka lainud, seäl olli Kiwijärwe mõisa kubjas Karel Bullberg tullnud ja neid küssinud, miss nemmad seäl käiwad nemmad olliwad üttelnud, et nemmad seält otse tee peäle wälja minna tahhawad, temma olli selle peäle Augusti peast basehlikki ärra wõtnud ja ärra winud, nemmas ei olle kül mitte keddagi kurja teinud, egga olle neil püssi ollnud.
Kubjas Karel Bullberg ütleb, et nemmad keddagi kurja küll ei olle teinud, egga püssi neil ei olle.
Sai selle peäle mõistetud:
Et kubjas Karel Bullberg peab selle basehlikki jälle taggasi andma, selle perrast, et need poisikesed seäl keddagi kurja ei olle teinud, et nemmad agga tedda teotassid ja omma nimme mitte üllesse ei annud olli kubjal õigus sel simma pilgul pasihlikki ärra wõtta.
Selle peäle pallus Friedrich Reidolph protokolli, et suremba kohtu tahtis minna.
Peakohtumees Hindrik Lepp [allkiri]
Kohtumees Johann Peterson XXX
Kohtumees Rein Pukk XXX
