Pangoti mõisan sel 4tal Junil 1858
Koon olliwa pea kohtomees Karl Tomberg
" Mihgli Tiggane
Wöölmondri Peter Asmus
Margus Pastak
Mõisa Wallitsusse kässu päle om koggokonna kohhus kokko tulnu, nink kullelnu sedda mes allan nimmidetult Zingo kottusse perrast tunnistjat üttellin
1 Ans Kiess: tunnist julgeste et Lillberg om sel talwel 1858 100 punda selgest kalutu haino münu Cambja kerriko mannu, nink üttelnu selle ette assemele tonu, nink 43 kubbu Õlgi münu Peda Weski mannu Kameri mõisa all, se pois om essi winu need Õllet
2. Mina Zingo kes sääl tallul om ellanu ja ka nüüdgi weel sääl om tunnist et minnewa talwel 1857 küündla paiwa aigu om Lillberg üts kuhhi haino Udderna jama münu, oja werest haina maast nink tema selle assemele 1 koorma haino om ostnu ka Agganit, - sest hainamaast kon tõisest jaost sadda punda Cambja om müdu nink tõine jaggo 8 rugga nael minnewa aasta sanu. - üts rugga om arwatu 20 punda. sedda een nimmidetut tunnistust saije ette loettus mõllembile, ja üttelsiwa et se õigede om ülles pantu nink lubbawa mõllemba et se tõtte tunnistus om Jummala een nink Keiserlikko suremba kohto een wanduda
Selle päle saije Lillbergi käest küssitus kas se tõtte om et temma haino om münu, wastut ja se om tõtte minna olle münu, ent ei olle melen kui paljo minna olle münu, nink Õlgi olle minna Kammeride münü nink härra om essi lubbanu kui Kammeri härra säält sitta assemele /annap/ lubbap.
Katte aasta eest kui Mina Zingo sinna tallule om tulnu üttel sis om sel Künil kattus Ladwa päidi pääl olnu:
Margus Pastak kes sis nink nüüd ka kohtomees om ütlep et kattus om iks Ladwa päide pääl olnu Künil
Sel sammal päiwal.
Lillberg om masnu 16 Rl hõbb tahtnu sedda rendi ette massa, - ent mõisa rendi härra ei olle mitte sedda rahha Rendi ette ennegi haina mümisse trahwi ette wasta wõtnu, - nink temma ellaja ka peawa senis sinnä jämä, kui üllemb kohhus selletap
Selsammal päiwal:
Kaiwas wanna Nõo mees Ernitz Tomas selle Pangoti perremehhe Hans Kukki ülle,
Pangoti mõisan sel 4tal Junil 1858
Koon olliwa pea kohtomees Karl Tomberg
" Mihgli Tiggane
Wöölmondri Peter Asmus
Margus Pastak
Mõisa Wallitsusse kässu päle om koggokonna kohhus kokko tulnu, nink kullelnu sedda mes allan nimmidetult Zingo kottusse perrast tunnistjat üttellin
1 Ans Kiess: tunnist julgeste et Lillberg om sel talwel 1858 100 punda selgest kalutu haino münu Cambja kerriko mannu, nink üttelnu selle ette assemele tonu, nink 43 kubbu Õlgi münu Peda Weski mannu Kameri mõisa all, se pois om essi winu need Õllet
2. Mina Zingo kes sääl tallul om ellanu ja ka nüüdgi weel sääl om tunnist et minnewa talwel 1857 küündla paiwa aigu om Lillberg üts kuhhi haino Udderna jama münu, oja werest haina maast nink tema selle assemele 1 koorma haino om ostnu ka Agganit, - sest hainamaast kon tõisest jaost sadda punda Cambja om müdu nink tõine jaggo 8 rugga nael minnewa aasta sanu. - üts rugga om arwatu 20 punda. sedda een nimmidetut tunnistust saije ette loettus mõllembile, ja üttelsiwa et se õigede om ülles pantu nink lubbawa mõllemba et se tõtte tunnistus om Jummala een nink Keiserlikko suremba kohto een wanduda
Selle päle saije Lillbergi käest küssitus kas se tõtte om et temma haino om münu, wastut ja se om tõtte minna olle münu, ent ei olle melen kui paljo minna olle münu, nink Õlgi olle minna Kammeride münü nink härra om essi lubbanu kui Kammeri härra säält sitta assemele /annap/ lubbap.
Katte aasta eest kui Mina Zingo sinna tallule om tulnu üttel sis om sel Künil kattus Ladwa päidi pääl olnu:
Margus Pastak kes sis nink nüüd ka kohtomees om ütlep et kattus om iks Ladwa päide pääl olnu Künil
Sel sammal päiwal.
Lillberg om masnu 16 Rl hõbb tahtnu sedda rendi ette massa, - ent mõisa rendi härra ei olle mitte sedda rahha Rendi ette ennegi haina mümisse trahwi ette wasta wõtnu, - nink temma ellaja ka peawa senis sinnä jämä, kui üllemb kohhus selletap
Selsammal päiwal:
Kaiwas wanna Nõo mees Ernitz Tomas selle Pangoti perremehhe Hans Kukki ülle,
