TAGASISIDE / KKK
1

Miks on mõni raamat märgitud suletuks? Kui kauaks see nii jääb?

Musta värviga tähistatud suletud protokolliraamatud on parajasti mõne teise kasutaja käes sisestamisel ja avanevad siis, kui nad uuesti vabaks antakse. Kui viie ööpäeva jooksul ei ole ühtegi uut sisestust tehtud, avaneb raamat taas automaatselt.

2

Mis on kaadri number?

Digiteeritud protokolliraamatud jagunevad kaadriteks. Üks kaader hõlmab reeglina originaalraamatu kahte lehte. Kaadri numbri leiate pildi kõrvalt parempoolsest menüüst. Hetkel avatud kaader on tähistatud oranži taustavärviga.

3

Kuidas kaadri numbreid sisestada?

Sisestamise ühik on protokoll, mitte kaader. Ühel kaadril võib olla mitu protokolli ja üks protokoll võib mahtuda ka mitmele kaadrile. Seetõttu tuleb iga kohtuasi sisestada eraldi protokollina ja Kaadri numbri lahtisse märkida kõik sellega seotud kaadrid. Kui sisestate käsitsi, siis eraldage Kaadri numbri lahtris numbrid komaga ilma tühikuteta. Teine võimalus on teha parempoolses kaadri numbri menüüs õigel numbril hiirega topeltklõps, mille tulemusel ilmub vastav number ise õigesse lahtrisse. Vahemikuna kaadri numbreid sisestada ei saa.

4

Miks on kaadri numbrid tähistatud erinevate taustavärvidega?

Kaadri numbrite taustavärvid aitavad kiiresti aru saada, milline kaader on hetkel avatud ning millistelt kaadritelt on juba varem sisestatud.
Oranži taustavärviga on tähistatud hetkel avatud aktiivne kaader.
Valge taustavärviga kaadritelt ei ole veel ühtegi protokolli sisestatud.
Musta taustavärviga kaadritelt on juba protokolle sisestatud. Ülevaate vastava kaadriga seotud protokollidest saate sisestusvaate lõpus toodud tabelist.
Kui olete juba ühe kaadri sisestamiseks valinud ning liigute raamatus edasi mõnele järgmisele kaadrile, on esimesena valitud number tähistatud oranži värviga valgel taustal.

5

Kas sisetada tuleb kõik täpselt nii, nagu originaalis paistab?

Edasi tuleb anda originaali teksti, mitte selle algset küljendust. Seepärast ärge järgige sõnade jaotumist ridade vahel, teksti joondust ja muud sellist. Sisestage laused järjest ja alustage uut lõiku siis, kui ka originaalis on tegemist iseseisva tekstilõiguga. Kui protokolliraamatus algab mõni rida taandega, siis sisestamisel ärge pöörake sellele tähelepanu ja alustage uut lõiku vasakust servast. Kindlasti ei tohi teksti joondamiseks sisestada tühikuid.

6

Kuidas sisestada tekstis esinevaid mahukaid varaloetelusid ja muid joondatud nimekirju?

Protokolli teksti sisestuskasti päises on tabelite jaoks toodud eraldi ikoon. Sealt saate valida vajaliku ridade ja veergude arvu ning sisestada originaalis loenditena joondatud andmed tabeli kujul.

7

Mida tähistavad tekstides kasutatud taustavärvid?

Iga kasutaja saab sisestamisel märgendada isikuid, kohti ja raskesti väljaloetavaid kohti. Protokollide tekstides märgitakse need vastavalt kollase, rohelise ja oranži taustavärviga. Protokolli detailvaates saab märgendust parema jälgimise huvides sisse ja välja lülitada. Värvide lahtiseletus ilmub samuti nupu Kuva märgendus alt.

8

Kas saab märgendada korraga kohta, isikut ja „ei loe välja“?

Jah. sel juhul kuvatakse viimasele märgendusele vastav värv.

9

Miks on kohanimi vahel kuvatud kollasega?

Siis, kui ta on ühtlasi ka lisanimi. Lisanimede puhul saad selle märkida korraga nii koha- ehk talunimeks kui ka isikunimeks, näiteks Sõrra Jaak, kus Sõrra on talu ja lisanimi. Pea meeles, et lisanimes ristinimele eelnev nimi ei pruugi tingimata olla talunimi, vaid võib olla patronüüm (näiteks Peetri Juhan).

10

Kas kohtade puhul tuleb märgendada ka kohanime liigisõna?

Jah, kui kohanimele on lisatud ka selle liik (mõis, vald, talu, jõgi vms), siis märgendage nimi koos liigisõnaga.

11

Kas ühes protokollis korduvaid isikuid ja kohti peab märgendama igal korral?

Märgendamine on küll vabatahtlik, kuid ideaalis tuleks igas protokollis ära märkida kõik isiku- ja kohanimed, sealhulgas ka korduvad. Mida detailsem on märgendus, seda paremini saab seda hiljem ära kasutada nimede automaattuvastamise programmi treenimiseks. Seetõttu tasub ära märgendada ka need eesnimed, mis esinevad ilma perekonnanimeta ning ühe isiku erinevad nimevormid (Juhan, Johan, Johann jne).

12

Kas kohtuprotokollide vahel asuvad vallavolikogu ja täiskogu protokollid tuleb ka sisestada?

Jah, lihtsuse huvides sisestame ka need. Kuna kohtu ja omavalitsuse funktsioonid veel kohe vallaseaduse kehtimahakkamise järel ei eristunud, siis on kohtuprokollide seas ka muid protokolle (nt ametnike valimiskoosolekute protokolle).

13

Kas sisestada tuleb ka mahatõmmatud tekst?

Ei, aga kui maha on tõmmatud terve korralik protokoll ja mitte poolik vms üksikud sõnad, siis tuleb see sisestada ja teha vastav märge lahtrisse Märkused.

14

Mida teha protokolli juurde lisatud muu infoga?

Kui servale on märgitud viide mõnele muule protokollile või kohtuotsuse täitmise kohta, tuleb see protokolli alguses või lõpus ära tuua (näiteks wata № 92; Täidetud 14m Oktober 1868 N 138).

Kõikmõeldava muu protokolliraamatutes või nende vahel (näiteks kirjad, lahtised lehed märkmete või arvutustega, ümbrikud) leiduv teave jätta esitamata või kui on seondatav mingi konktreetse protokolliga, mainida Märkustes.

15

Mida teha, kui protokollil puudub kuupäev?

Võimalusel tuletada see eelnevate või järgnevate protokollide järgi ning lisada vastav märkus lahtrisse Märkused.

16

Mida teha, kui päises pole kohtumeeste nimesid?

Need võib leida protokolli lõpust allkirjade osast. Kohtumehed jäta märkimata sel juhul, kui samast kuupäevast pole ei protokolli päises nimesid ega kohtupäeva viimase protokolli all kohtuliikmete nimesid või allkirju.

17

Kas kohut pidasid ainult kohtuliikmed?

Tegelikult on sageli (eriti kuni 1866. aastani) 1-2 kohtumehe asemel otsuse tegemisest osa võtnud 1-2 vöörmündrit ehk valla eestseisjat. Nendel juhtudel märkida Rolliks Vöörmünder. Mõnedel juhtudel on kolmandaks kohtumeheks olnud ka kirjutaja. Igapäevase kohtupraktika arengu seisukohalt on tegemist olulise infoga.

18

Mis on nn jätkuprotokollid?

Ühe kohtuasja arutamine on toimunud mitmel päeval. Mõnes vallas on need jäetud nummerdamata ning lisatud järjest algusprotokolli juurde, enamasti on nad aga eraldi nummerdatud ning algprotokolliga sidumata. Sisestada tuleb allikas toodud numbrid ja üllatuda ei maksa ka sellest, kui protokolliraamatus esineb mõni number topelt, mõni on vahelt puudu või on kogu numeratsioon sassis.

19

Kuidas kirjutada kaheosalised nimed, mille vahel peaks olema sidekriips (nt AltKarrishof)?

Samamoodi nagu originaalis.

20

Kuidas sisestada lühendeid?

Üldreeglina nii nagu allikas. NB saksakeelsetes esinev sidesõna u ja u’ sisesta und

21

Kas ühisloome rakendusse saab üle tõsta kasutaja poolt varem oma tarbeks sisestatud protokolle?

Iga protokolli saab eraldi üle tõsta, kasutades kopeerimise võimalust. Seejuures tuleb uuesti täita iga protokolli kohta kohustuslikud väljad, määratleda teema ning järgida sisestusreegleid sisestajale

22

Kas ühisloomesse saab sisestada ka teistes mäluasutustes või erakätes olevaid vallakohtu protokolle?

Saab, kui need eelnevalt Rahvusarhiivis digida ja lülitada digiteeritud arhiiviallikaid sisaldavasse veebikeskkonda Saaga.

23

Kust leida lühendite seletused?

Saksa keeles leiab mõningast abi Saaga abimaterjalist lühendid

Mõnede enamkasutatud lühendite seletused:

a.= anni, anno aasta, aastal

a. c. anni currentis, anno currente käesoleval aastal

a. pr. anni praeteriti möödunud aasta, möödunud aastal

B. = Baron parun

B N= Bankonote assignaatrubla

S M(z)= Silbermünze hõberaha

c. vt a.c.

d.(o)= ditto eelöeldu (see märgi sisestamisel " )

d. d. = de dato kuupäevast

d. J. = dieses Jahres selle aasta

d. M. = dieses Monats selle kuu

h. m. = hujus mensis sel kuul

Livl. = Livländisch(..) Liivimaa

m.a. = mineva(l) aasta(l)

s.a.=selle aasta või sel aastal

R. =Rubel rubla

Resp. = respektive vastavalt

Se. = Seine Tema (tiitlites, nt Tema Keiserlik)

v. J. = vorigen Jahres eelmine aasta

v. M. = vorigen Monats eelmine kuu

 =leisikas

 = nael

24

Kust leida sõnade tähendusi?

Murdesõnu saab otsida keeleveebi olevast murdesõnastikust. „Vana aja asjade“ puhul aitab tähenduse selgitamisel „Eesti rahvakultuuri leksikon“, mida on ilmunud kolm trükki. Erinevate ajalooliste terminite seletusi leiab talurahva ajalugu käsitlevate allikakogumike kommentaaridest ja sõnaseletustest. Siinkohal olgu vaid märgitud, et „kasakas“ (ka ministeriaal, sks Landbote) on vallakohtu käskjalg või -teener, kes toimetas edasi patente, kirju, mõisa korraldusi vallale jm, viis ellu peksukaristust, pidas vahti jne. Sama rolli võis täita ka mõisa vahimees. Mõõtühikud on lahti seletatud paljudes allikakogumikes, veebilehtedel ja ka raamatus „Eestlaste perekonnaloo allikad“ (2000), lk 317-319. Omaette probleem on see, et sõnal võis olla omal ajal olla teine tähendus, kui me seda tänapäeval oleme harjunud mõistma. „Kihelkonna koolikohus“ ja „maamõõdu kohus“ ei olnud kohtud, vaid komisjonid. Kuna „kohus“ oli enamikule tollasest maarahvast ainuke ametiasutus, mida teati, siis kirjutatigi ametiasutused „kohtuteks“. „Ootus“ tähendas ka intressi (sama tähendus oli ka sõnal „protsent“), sõna „valitsema“ võidi kasutada tähenduses „valima“, „mõistus“ on „otsus“, „seletama“ on „tasuma“, „talitama“ (sageli kujul tallitama) on „viima või kutsuma“. Saaremaal sageli kasutatud termin „nuumamaa“ või „nuumakoht“ oli rendimaa või -koht jne. Viimaks tasub meeles pidada, et vana kirjaviis lahkneb häälduspärasest keelest märgatavalt. Arusaamatuks jääv sõna võib olla tuntud sõna tugevasti moonutatud kirjapildiga.

25

Kas arhivaar kontrollib oranžiga märgendatud loetamatud kohad üle?

Kahjuks napib arhiivil selleks inimressurssi. Sellepärast kutsumegi appi arhiivikasutajaid andmeid sisestama ning juba sisestatut parandama ja täiendama. Seda saad teha sisestusvaates, kui vajutad protokolli juures oleval nupul "Muuda". Kirje muutmiseks pead olema keskkonda sisse loginud.

26

Kas saab luua tekstisiseseid automaatlinke viidatud protokollidele?

Ei saa, viidatud protokolli leiad kuupäeva järgi otsides.