Pujato kogokonna kohus sel 29" Decembril 1871.
juures olid:
Peakohtomees: Jaan Töötz
Kohtomees: Willem Maiste
Kohtomees: Tönis Lapp
Kohtomees: Hans Mürisep
Kohaline möisa wallitsus tulli ette ja andis kogokonna kohtule läbikatsuda kes se öige ja päris rentnik selest Lömpsi tallust on, sest et seal tallus paergo kaks rentniko on Thomas Lapp ja Tönis Ojakär ja se tallo saab nüid äramüitud ning kelel nendest ees öigus seda tallo osta oleks, Tönis Ojakär olla kül kontrahti järele rentniko nime kandja aga Thomas Lapp kui endine peremees ja ka möisa poolt lubatud Tönis Ojakära körwal poole tallo rentnik.
Thomas Lapp sai ette kutsutud kes ütles, et tema se täieline tallo rentnik on ja tema Tönis Ojakära möisa lubaga kui poole tallo rentniko omale abiks wötnud ja seperast et Tönis Ohakär nikrudi loosi wanaduse sees olnud, saanud se tallo kontraht siis Tönis nime peale tehtud et temale nikrudi loosimise juures sele kontrahti läbi abi oleks ja Tönis Ojakär aga nüid se wiimne pool aastad köiges seal tallus elanud ja se tallo kontraht aga jo 4 aasta eest tehtud saanud.
Tönis Ojakär sai ette kutsutud kes ütles et tema seda tallo mitte Thomas Lappi waid Pujato möisa wallitsuse käest on rentinud ja kontrahti teinud ning oma isa Jaan Ojakära enese asemele senna talluse rentnikuks pannud, tema aga isi kontrahti järele tallo rentnik on.
möistetued:
Peakohtomees Jaan Töötz arwas et Tönis Ojakär kontrahti järele kui Lömpsi tallo rentnik on ja temale ees öigus jäeb seda tallo osta.
Kohtomees Willem Maiste, Tönis Lap ja Hans Mürisep arwasid et Tönis Ojakär mitte isi kui peremees kontrahti järele seal tallus ei ole olnud ega seda tallo pidanud ja sele läbi nähja on et Tönis siis kui paljas rentniko nime kandja ja mitte isi rentnik, ning Thomas Lapp on kogokonna kohto protokolli sest 10 Julist 1869 N 36 järele kui Lömpsi tallo rentnik ja jäeb temal eesöigus seda tallo osta.
Pujato kogokonna kohus sel 29" Decembril 1871.
juures olid:
Peakohtomees: Jaan Töötz
Kohtomees: Willem Maiste
Kohtomees: Tönis Lapp
Kohtomees: Hans Mürisep
Kohaline möisa wallitsus tulli ette ja andis kogokonna kohtule läbikatsuda kes se öige ja päris rentnik selest Lömpsi tallust on, sest et seal tallus paergo kaks rentniko on Thomas Lapp ja Tönis Ojakär ja se tallo saab nüid äramüitud ning kelel nendest ees öigus seda tallo osta oleks, Tönis Ojakär olla kül kontrahti järele rentniko nime kandja aga Thomas Lapp kui endine peremees ja ka möisa poolt lubatud Tönis Ojakära körwal poole tallo rentnik.
Thomas Lapp sai ette kutsutud kes ütles, et tema se täieline tallo rentnik on ja tema Tönis Ojakära möisa lubaga kui poole tallo rentniko omale abiks wötnud ja seperast et Tönis Ohakär nikrudi loosi wanaduse sees olnud, saanud se tallo kontraht siis Tönis nime peale tehtud et temale nikrudi loosimise juures sele kontrahti läbi abi oleks ja Tönis Ojakär aga nüid se wiimne pool aastad köiges seal tallus elanud ja se tallo kontraht aga jo 4 aasta eest tehtud saanud.
Tönis Ojakär sai ette kutsutud kes ütles et tema seda tallo mitte Thomas Lappi waid Pujato möisa wallitsuse käest on rentinud ja kontrahti teinud ning oma isa Jaan Ojakära enese asemele senna talluse rentnikuks pannud, tema aga isi kontrahti järele tallo rentnik on.
möistetued:
Peakohtomees Jaan Töötz arwas et Tönis Ojakär kontrahti järele kui Lömpsi tallo rentnik on ja temale ees öigus jäeb seda tallo osta.
Kohtomees Willem Maiste, Tönis Lap ja Hans Mürisep arwasid et Tönis Ojakär mitte isi kui peremees kontrahti järele seal tallus ei ole olnud ega seda tallo pidanud ja sele läbi nähja on et Tönis siis kui paljas rentniko nime kandja ja mitte isi rentnik, ning Thomas Lapp on kogokonna kohto protokolli sest 10 Julist 1869 N 36 järele kui Lömpsi tallo rentnik ja jäeb temal eesöigus seda tallo osta.
