PROTOKOLL

Pühajärve: Protokolliraamat (1872)

LeidandmedEAA.3113.2.196
Kaader
57
Daatum04.12.1873
Protokolli number161
Protokolli teema10. Muud üleastumised
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Aleksander Eisenschmidt Aleksander Eisenschmidt Peakohtumees
Hans Task Hans Task Kohtumees
Jaan Kuusk Jaan Kuusk Kohtumees

Kaebas kohtomees Peter Wuks, et Peter Kärik tedda teotanu ja üttelnu: kui minna temma naest ärra hirmotanu, siis kui temma lännu wargus tagga kostma, agga minna ei olle mitte Petri naest nännu ei ka ütte sanna temma naesega kõnnelnud. 

Peter Kärik aste ette ja ütlep, et se kül om õige kui temma naene Peter Wuks hirmotamisse läbbi aigest jäänud. 

Tunnistaja Adam Kuus ütlep, et kohtomees Peter lännu ütten temmaga, agga ütte naest ei olle nännu müid kui perremehhega Karl Zachariasa kõnnelnud. 

Perremees Karl Zacharias ütlep, et naise tol korral kaan olnu kui kohtomehhe Mähhä tallon köinud.

Mõisteti: Peter Kärik es woi mitte omma wälja ütlemist selgest tetta, et Peter Wuks temma naesele olles hirmotanud. Mõisteti kog. kohhus Peter Kärik peab 3 Rubla trahwi masma walla adikol.

Peter Kärik es olle mõistmissega rahho ja saije protokolli kätte, et Keisel. Kihhelkonna kohtole wõib kaebata. 

Mõistus kuulutedi §773 selletamissega. 

Kaebas kohtomees Peter Wuks, et Peter Kärik tedda teotanu ja üttelnu: kui minna temma naest ärra hirmotanu, siis kui temma lännu wargus tagga kostma, agga minna ei olle mitte Petri naest nännu ei ka ütte sanna temma naesega kõnnelnud. 

Peter Kärik aste ette ja ütlep, et se kül om õige kui temma naene Peter Wuks hirmotamisse läbbi aigest jäänud. 

Tunnistaja Adam Kuus ütlep, et kohtomees Peter lännu ütten temmaga, agga ütte naest ei olle nännu müid kui perremehhega Karl Zachariasa kõnnelnud. 

Perremees Karl Zacharias ütlep, et naise tol korral kaan olnu kui kohtomehhe Mähhä tallon köinud.

Mõisteti: Peter Kärik es woi mitte omma wälja ütlemist selgest tetta, et Peter Wuks temma naesele olles hirmotanud. Mõisteti kog. kohhus Peter Kärik peab 3 Rubla trahwi masma walla adikol.

Peter Kärik es olle mõistmissega rahho ja saije protokolli kätte, et Keisel. Kihhelkonna kohtole wõib kaebata. 

Mõistus kuulutedi §773 selletamissega. 


TAGASI KUVA MÄRGENDUS